lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-12069/4

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-12069/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
906
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ DITARS HOLDING11699807(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-12069

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest

Tsiviilasi

OÜ DITARS HOLDING kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 29.07.2016 kandemäärus nr Ä 10132836/7 kandeavalduse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ DITARS HOLDING määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: OÜ DITARS HOLDING (registrikood 11699807), lepinguline esindaja Jelena Lehter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 29.07.2016 kandemäärus nr Ä 10132836/7 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ DITARS HOLDING kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.OÜ DITARS HOLDING (avaldaja) esitas 27.07.2016 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus kanda äriregistrisse muudatus osaühingu osakapitali suuruse muutmise kohta (500 000 eurot) ja põhikirja muutmise kohta. 19.04.2016 osaühingu osanike koosoleku protokolli kohaselt suurendatakse osaühingu osakapitali 497 444 euro võrra, s.o kuni 500 000 euroni, fondiemissiooni teel ja mitterahalise sissemaksena. JK osa nimiväärtust suurendatakse fondiemissooni teel 473 597 euro võrra. TK maksab emiteeritava osa (nimiväärtusega 23 847 eurot) eest mitterahalise sissemaksega summas 120 500 eurot, kusjuures ülekursi suurus on 96 653 eurot. Mitterahalise sissemakse esemeks on korteriomand Tallinnas, aadressil XXX. Peale osaühingu osakapitali suurendamist kuulub JK-le osa nimiväärtusega 476 153 eurot ja TK-le osa nimiväärtusega 23 847 eurot.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 29.07.2016 määrusega kandeavalduse rahuldamata. Kohtunikuabi leidis, et kannet ei saa teha, sest korteriomandi omanikuks ei ole avaldaja. Samuti ei ole lisatud notariaalselt tõestatud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut.
3.ÄS § 194 sätestab, et osakapitali suurendamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 140, §-des 141–143, § 144 2. lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. ÄS § 196 lg 1 p-st 6 tulenevalt tuleb esitada sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid. Vastavalt ÄS § 520 lg 2, mitterahalise sissemakse tegemiseks sõlmitakse asutatava ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust. Asjaõigusseaduse § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldusele ei ole lisatud notariaalselt tõestatud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut.
4.ÄS § 196 lg 2 sätestab, et kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ei ole 29.07.2016 seisuga korteriomandi omanikuks avaldaja.
5.ÄS § 33 lg 5 sätestab, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja kandeavalduse rahuldada.
7.Määruskaebuse kohaselt oleks kohtunikuabi pidanud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu osas andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna tegemist on kõrvaldatava puudusega. Avaldaja lisab määruskaebusele mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu.
8.Asjaolu, et avaldaja ei olnud 29.07.2016 seisuga korteriomandi omanik, ei andnud alust kandeavalduse rahuldamata jätmiseks. 27.04.2016 korteriomandi osaühingule mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust tuleneb, et avaldaja võttis mitterahalise sissemakse vastu. Avaldaja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 29.04.2016. Seaduse kohaselt peab mitterahalise sissemakse ese olema äriühingule üle antud enne kandeavalduse registrisse esitamist, kuid seadus ei sätesta nõuet, et äriühing peab olema eseme omanik ka ajal, mil kandeavaldus registrisse esitatakse. Avaldaja võõrandas pärast 29.04.2016 korteri, kuid see ei puuduta kandeavalduse lahendamist. Edasine menetluse käik
9.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtunikuabi määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
11.Avaldaja on esitanud 27.04.2016 TK ja avaldaja vahel sõlmitud notariaalse korteriomandi osaühingule mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu, mille kohaselt andis TK avaldajale üle mitterahalise sissemaksena Tallinnas, XXX asuva korteriomandi. Kuigi avaldaja on esitanud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, ei anna see alust määruskaebuse rahuldamiseks.
12.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et mitterahalise sissemaksega osakapitali suurendamise korral ei pea avaldaja olema sissemakse eseme omanik avalduse registrisse esitamise ajal. Vastavalt ÄS § 196 lg 1, kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. ÄS § 196 lg 2 sätestab, et kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. ÄS § 196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Eeltoodust tuleneb, et osaühing peab olema mitterahalise sissemakse omanik registrisse avalduse esitamise ajal. Kuna avaldaja ei ole enam korteriomandi omanik, siis keeldus kohtunikuabi põhjendatult kande tegemisest.
13.Eeltoodust tulenevalt puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 171 lg 1 avaldaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium