1.Kinnitada J.V (isikukood XXX), G.X-i (isikukood XXX) ja I.O (isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.I.O tasub J.V-le ja G.X-ile tagasiulatuva elatisena perioodi 01.09.2024–30.06.2025 eest kokku 597,86 eurot kolme päeva jooksul pärast kompromissmääruse jõustumist.
1.2.I.O tasub J.V-le elatist alates 01.07.2025 kuni J.V täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) summas 254,24 eurot kuus.
I.O tasub G.X-ile elatist alates 01.07.2025 kuni G.X-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) summas 119,78 eurot kuus.
1.4.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.3. (kompromissilepingu punktis p-s 2.3) nimetatud elatis indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4, samuti lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, arvestades seejuures, et G.X viibib I.O juures aasta jooksul keskmiselt seitse ööpäeva kuus. 1 (4)
Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. ja 1.3. (kompromissilepingu punktis p-s 2.2 ja 2.3) märgitud elatise tasub I.O iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-14709.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Tühistada kohtuistungi toimumise aeg 15. juulil 2025. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.J.V (hageja I, laps I) ja G.X (hageja II, laps II) esitasid 27. septembril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse I.O (kostja, laste ema) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad täpsustasid hagi 22. oktoobril 2024. Kohus võttis 23. oktoobri 2024 kohtumäärusega menetlusse järgmised hagejate nõuded: 1) välja mõista kostjalt hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.09.2024 kuni 26.09.2024 eest 99,36 eurot. 2) välja mõista kostjalt hageja I kasuks elatis alates hagi esitamisest (s.o alates 27.09.2024) kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. 3) välja mõista kostjalt hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.09.2024 kuni 26.09.2024 eest 61,95 eurot. 4) välja mõista kostjalt hageja II kasuks elatis alates hagi esitamisest (s.o alates 27.09.2024) kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on hageja II elanud isaga alates 01.08.2023 ning hageja I elab isa juures alates 01.09.2024. Hageja II viibib kostja juures aastas keskmiselt 74 päeva ja hageja I hakkab veetma aastas keskmiselt 60 päeva. Kostja keeldub maksmast lastele elatist seaduses toodud miinimummääras. Kostja on 21. septembril 2024 maksnud elatist 300 eurot, mis on arvestatud perioodi 01.09.2024 kuni 26.09.2024 elatise katteks kummalegi hagejale 150 eurot. Laste isa sai septembris hagejate eest lapsetoetust kokku 160 eurot ning alates oktoobrist hakkab saama lasterikka pere toetust. Hageja I igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 319 eurot; kulutused toidule 246 eurot; kulutused transpordile 31 eurot; sidekulud 38 eurot; kulutused tervishoiule 38 eurot ja hügieenitarvetele 8 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 22 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 63 eurot; muud vältimatud püsikulutused 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja I igakuised vajadused 865 eurot. Hageja II igakuised vajadused on järgmised: 2 (4)
eluasemekulud 319 eurot; kulutused toidule 197 eurot; kulutused transpordile 15 eurot; sidekulud 38 eurot; kulutused tervishoiule 21 eurot ja hügieenitarvetele 13 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 18 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot; muud vältimatud püsikulutused 105 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja II igakuised vajadused 801 eurot. Hagejate seaduslik esindaja selgitas 30.11.2024 menetlusdokumendis, et hagejate ja kostja suhtluskorda kokku lepitud ei ole. Lapsed on piisavalt vanad, et ise otsustada, kuna nad kummagi vanema juures viibivad. Hageja I ema juures veedetav aeg on väiksem, kuna hageja I soovib osa nädalavahetusi veeta oma Põlvas elava tüdruksõbra juures. Hageja I oli ema juures septembris 0 ööpäeva ja oktoobris 3 ööpäeva (05.10, 19.10 ja 20.10), lisaks on hageja I külastanud ema 13.10 ja 26.10, veetes seal pool päeva. Hageja II oli ema juures septembris 4 ööpäeva (13-15.09; 2729.09) ja oktoobris 7 ööpäeva (11-13.10 ja 20-25.10), millest 5 ööpäeva oli koolivaheajale langev aeg. Kostja on alates 01.09.2024 tasunud elatist järgmiselt: 21.09.2024 300 eurot, 06.10.2024 300 eurot ja 07.11.2024 300 eurot. Kostja poolt 21.09.2024 tasutud elatis 300 eurot on arvestatud perioodi 01.09.2024-26.09.2024 elatise katteks kummagi hageja osas 150 eurot ja ülejäänud summad vastavalt oktoobri ja novembrikuu elatise katteks.
2.Pooled esitasid kohtule 14. juulil 2025 allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
2.1.I.O tasub J.V-le ja G.X-ile tagasiulatuva elatisena perioodi 01.09.2024–30.06.2025 eest kokku 597,86 eurot kolme päeva jooksul pärast kompromissmääruse jõustumist.
2.2.I.O tasub J.V-le elatist alates 01.07.2025. a kuni J.V täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) summas 254,24 eurot kuus.
2.3.I.O tasub G.X-ile elatist alates 01.07.2025 kuni G.X-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) summas 119,78 eurot kuus.
2.4.Käesoleva dokumendi punktis 2.3 nimetatud elatis indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4, samuti lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, arvestades seejuures, et G.X viibib I.O juures aasta jooksul keskmiselt seitse ööpäeva kuus.
2.5.Käesoleva dokumendi punktides 2.2 ja 2.3 märgitud elatise tasub I.O iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Pooled märkisid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kostjal on menetluses vandeadvokaadist esindaja. Pooled lühendasid tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus tühistab 15. juuliks 2025 määratud kohtuistungi.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled 3 (4)
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.
5.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
6.Kohus jätab poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
7.Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest.