T. M. nõudes 2589,48 eurot ja K. M. nõudes 2201,04 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hagejad T. M. (isikukood xxxx) ja K. M. (isikukood xxxx), hagejate seaduslik esindaja T.-K. V. (isikukood xxxx, epost: xxxx) Kostja M. M. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)
Kohtuistung
19. märts ja 27. mai 2025
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. M.lt T. M. kasuks alates 30.06.2025 kuni T. M. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx) igakuiselt elatis 301,74 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% esimese lapse lapsetoetusest).
3.Välja mõista M. M.lt K. M. kasuks alates 30.06.2025 kuni K. M. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx) igakuiselt elatis 256,48 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% esimese lapse lapsetoetusest) ning saadud summat on vähendatud 15% (PKS § 101 lg 7). Alates T. M. täisealiseks saamisest ei vähendata K. M. elatist 15% võrra (PKS § 101 lg 7).
4.Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
5.Välja mõista M. M.lt perioodi 11.11.2023–29.06.2025 eest T. M. kasuks elatise võlgnevus 2789,08 eurot ja K. M. kasuks elatise võlgnevus 1954,66 eurot.
6.Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks T.-K. V. arvelduskontole nr xxxx. Selgituses tuleb viidata elatise maksmisele ja märkida ära, millise kuu eest ning kumma hageja eest on elatis tasutud.
2-24-17029
7.Jätta hagi rahuldamata T. M. tagasiulatuva elatise nõudes summas 28,39 eurot ja K. M. tagasiulatuva elatise nõudes summas 523,62 eurot.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.T. M. ja K. M. esitasid 11.11.2024 hagi M. M. vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on elavad hagejad emaga. Kostja ei ela koos hagejatega ega anna hagejatele ülalpidamist ka vahetult. Kostja on viibinud küll hagejatega koos, kuid on ööbinud sealjuures hagejate ema kodus. Kostja on maksnud hagejatele elatist summas, milles vanemad kokku ei ole leppinud ja mis jääb alla seadusjärgse miinimummäära. Kostja makstud elatis kokku 422,5 eurot kuus ehk 211,2 eurot kuus kummagi hageja kohta ei ole piisav hagejate kuludest poole katmiseks. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest seadusjärgses miinimummääras. Samuti taotlevad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist ajavahemiku 11.11.2023-10.11.2024 eest selles summas, mis on seadusjärgse miinimummäära ja kostja poolt tasutud summa vahe, s.o T. M.le 814,40 eurot ja K. M.le 814,40 eurot. Kostja seisukoht
2.Kostja vastuväidete kohaselt on ta kandnud hagejate ema kontole raha. Kostja ei saa maksta nõutud ulatuses elatist, kuna tal puudub selleks piisav majanduslik võimekus. Kostja töötab xxxx ja saab seal miinimumpalka. Kostjal on võlad summas 30 000 eurot. Kostjal ei ole teisi lapsi või töövõimetust. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et kostja on perioodil 11.11.2023-10.11.2024 tasunud elatist kummagi lapse eest 2535,30 eurot. Kostja väite kohaselt on ta andnud ülalpidamist ka selliselt, et on laste kodus viibides toitu ostnud. Kostja on ostnud lastele ka asju. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2(5)
2-24-17029
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
5.Rahvastikuregistrist nähtuvate andmete põhjal loeb kohus tuvastatuks, et hagejad on kostja lapsed. Vaidlus puudub selles, et hagejad elavad kostjast lahus. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
6.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
7.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Tuvastamaks, kas kostja on andnud ülalpidamist nõutud ulatuses, tuleb kohtul teha kindlaks, milline on hagejate puhul elatise miinimummäär, arvestades PKS § 101 lg-test 4-7 tulenevaid erisusi.
8.Miinimumelatise suurust võivad mõjutada eeskätt PKS § 101 lg-tes 5-7 toodud asjaolud. Kohus arvestab asja läbivaatamisel praegusel juhul sellega, et laste kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5), mille suurus on hetkel 80 eurot kuus. Kostja on kinnitanud, et lastel ei ole sellist suhtluskorda, mille alusel nad veedaksid mingi osa oma ajast isa juures. Kostja suhtlus oma lastega on toimunud poolte kinnitusel eeskätt ema juures ööbimistega. Seega ei kuulu praegusel juhul elatise suuruse arvestamisel kohaldamisele PKS § 101 lg 6. PKS § 101 lg 7 kuulub kohaldamisele ning noorema lapse elatise summat vähendatakse 15 protsenti võrreldes vanema lapse elatisega, kuna laste vanusesevahe on väiksem kui kolm aastat.
9.Eeltoodust ning PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hagejate puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 11.11.2023-31.03.2024 T. 260,33 eurot ja K. 221,28 eurot; ajavahemikus 01.04.2024-31.03.2025 T. 287,72 eurot ja K. 244,56 eurot ning alates 01.04.2025 T. 301,74 eurot ja K. 256,48 eurot. 3(5)
2-24-17029 Kahe lapse elatis kokku oli ajavahemikus 11.11.2023-31.03.2024 kokku (260,33+221,28) 481,61 eurot ning ajavahemikus 01.04.2024 kuni hagi esitamiseni (287,72+244,56) 532,28 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole maksnud lastele elatist enam kui 422,50 eurot kuus, s.o kummalegi 211,25 eurot. Seega ei ole kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ning on ülalpidamiskohustust rikkunud. Seega on elatise väljamõistmine põhjendatud.
10.Kostja vastuväidete kohaselt on ta andnud hagejatele elatist lisaks hagejate ema arvelduskontole elatise maksmisega ka vahetult, s.o neile koos viibimise ajal süüa ning muid asju ostes. Kostja sellekohased väited on umbmäärased ja tõendamata (vaatamata kohtu poolt antud juhistele). Seega ei saa kohus nendega hagi läbi vaatamisel arvestada.
11.Kostja on tuginenud sellele, et tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma hagejatele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on toonud välja, et tal on puudulik sissetulek ja suured võlad. PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja kohustus oli välja tuua ja tõendada, et esinevad PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, mis takistab kostjal teenida hagejate ülalpidamiseks piisavat sissetulekut. Vaidlus puudub selles, et kostjal ei ole töövõimetust või teisi ülalpidamist vajavaid lapsi. Mis puutub piiratud sissetulekusse, siis on vanemal aktiivne kohustus otsida tööd ja pidada last ülal. Seega ei saa kohus kostja vähest sissetulekut või võlgade olemasolu arvestada elatise väljamõistmist välistava või elatise suuruse vähendamise aluseks oleva asjaoluna.
12.Kohus ei ole seega tuvastanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Seega tuleb elatis mõista välja miinimummääras. Selguse mõttes mõistab kohus elatise välja kuni 29.06.2025 sissenõutavaks muutunud summas ja sealt edasi alates 30.06.2025 igakuiselt tasumisele kuuluvas summas.
13.Lähtudes PKS § 101 lg-test 1-7 on perioodi 11.11.2023-29.06.2025 eest sissenõutavaks muutunud elatis kokku järgmises summas: T. 5562,67 eurot (173,55+4*260,33+12*287,72+2*301,74+291,68). K. 4728,25 eurot (147,52+4*221,28+12*244,56+2*256,48+247,93).
14.Hagejate väidete kohaselt tasus kostja ajavahemikus 11.11.2023-10.11.2024 kummalegi lapsele elatist 2535,30 eurot, kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hagejate poolt 17.03.2025 esitatud tõendi kohaselt (dtl 40) tasus kostja perioodil 14.11.2024-27.02.2025 elatist veel kokku 476,57 eurot, s.o kummalegi 238,29 eurot. Selles osas tuleb lugeda 4(5)
2-24-17029 ülalpidamiskohustus täidetuks. Eeltoodust tulenevalt on 29.06.2025 seisuga elatise võlgnevus T. M. ees (5562,67-2535,30-238,29) 2789,08 eurot ning K. M. ees (4728,25-2535,30-238,29) 1954,66 eurot.
15.Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja perioodi 11.11.2023-29.06.2025 eest elatise T. kasuks summas 2789,08 eurot ja K. kasuks 1954,66 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja elatise alates 30.06.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o hetkel T. M. kasuks 301,74 eurot kuus ja K. M. kasuks 256,48 eurot kuus.
16.Kuivõrd hagis esitatud tagasiulatuva elatise (periood 11.11.2023-10.11.2024) nõue oli T. M. puhul 814,40 eurot ja K. M. puhul 814,40 eurot ning miinimummäära ja kostja poolt makstud ülalpidamist arvestades on elatise võlgnevus sel ajavahemikul vastavalt 786,01 eurot ja 290,78 eurot, siis jätab kohus hagi rahuldamata T. M. elatise nõudes summas (814,40786,01) 28,39 eurot ja K. M. puhul summas (814,40-290,78) 523,62 eurot.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.