Kohtuasja number 2-25-8127 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Narva Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuasi A G hagi L G vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 87,66 Menetlusosalised ja nende Hageja A G (isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja S T (isikukood XXX, elukoht: esindajad
XXX) Kostja L G (isikukood XXX; elukoht XXX tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Zuev
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.11.2019 otsusega nr 2-19-15471 kindlaks määratud elatise suurust. Mõista L G A G kasuks alates 26.05.2025 kuni A G täisealiseks saamiseni (s.o XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Elatis tuleb tasuda ette hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks S T arvelduskontole XXX selgitusega "A elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-25-8127
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.26.05.2025 registreeris Viru Maakohus A G hagi L G vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et käesoleval ajal maksab kostja L G elatist ühise lapse, A G, ülalpidamiseks summas 292 eurot kuus. See summa määrati kohtuotsusega (nr 2-1915471) ja ei ole sellest ajast alates muutunud. Elukallidus on oluliselt tõusnud – suurenenud on kulutused toidule, riietele, haridusele, tervishoiule ja lapse vaba aja veetmisele. Praegune elatise suurus ei kata lapse vajadustega seotud reaalseid kulusid. Lisaks nähtub hagiavaldusest, et alates 2018. aasta detsembrist ei täida L G kohtu poolt määratud suhtluskorra tingimusi ega võta last enda juurde seitse päeva kuus, nagu otsuses ette nähtud. Eeltoodut arvesse võttes palub hageja suurendada kostja poolt makstava elatise suurust kehtiva seadusega määratud miinimumtasemeni – 301,74 eurot kuus. Määrata aastane elatise indekseerimine, vastavalt seadusandluse ja elatustaseme muutustele.
2.Viru Maakohtu 27.05.2025 määrusega võeti A G hagi L G vastu elatise suurendamise nõudes menetlusse.
3.08.06.2025 kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi elatise suurendamiseks rahuldamata. Samuti palus kostja kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama: a) lapse tegelike kulude loetelu koos dokumentaalsete tõenditega; b) hageja seadusliku esindaja viimase kuue kuu sissetulekut tõendavad dokumendid ning jätta menetluskulud hageja kanda.
4.11.06.2025 saabus kohtusse hageja lõplik seisukoht tsiviilasjas nr 2-25-8127, millest nähtub, et hageja palub rahuldada hagi ja määrata kostjale elatis miinimummääras koos igaaastase indekseerimisega vastavalt seadusele. Leiab, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal täita oma vanemlikke kohustusi. Tal on püsiv sissetulek, ta omab kinnisvara, tasub kalli sõiduki liisingumakseid ning teenindab mitmeid laene. Need laenud ja muud rahalised kohustused on täisealise ja teovõimelise isiku isiklik valik, mille eest ei saa vastutada alaealine laps. Kostja on kohustatud võrdselt tagama oma kahe alaealise lapse ülalpidamise. Tema väited oma raskest rahalisest olukorrast ei ole põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise suurendamiseks miinimumsummani koos igaaastase indekseerimisega. Hagi rahuldamise eelduste tuvastamiseks hindab kohus TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 asjaolusid. Hageja selgituse kohaselt on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga toimunud seadusemuudatus, elukallidus on oluliselt tõusnud, praegune elatise suurus ei kata lapse vajadustega seotud reaalseid kulusid.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt (TsMS § 459 lg 2).
7.Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise 2(4)
2-25-8127
suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
8.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-1919160, p 15.1), et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Riigikohus on selgitanud ka, et elatise suuruse saab kindlaks määrata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes ning kohtule jääb muu hulgas võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (viidatud lahendi p 15.6).
9.PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. a 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
10.Kohus märgib, et PKS § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja on kostja laps. Hageja kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.11.2019 otsusega nr 2-19-15471 summas 270 eurot kuus, seejuures L G poolt A G elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisel arvestati A G igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Kuna otsus oli tehtud enne 2022. a 1. jaanuari siis oli hageja hagi esitamise aja seisuga kohustatud maksma elatist 292 eurot kuus.
11.Käesolevalt PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seega on hageja eelduslikult õigustatud saama elatist PKS §-s 101 toodud ulatuses. TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 olevad eeldused on täidetud, kuna Viru Maakohtu 19.11.2019 otsuse tegemise ajal olnud asjaolud s.o seadus on muutunud. Täidetud on TsMS § 459 kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas.
12.PKS § 101 lg-te 1, 3, 4 ja 5 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
13.Hageja on palunud mõista kostjalt välja igakuise elatise miinimummääras koos iga-aastase indekseerimisega. Kuna hageja ei olnud nõus varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise summaga PKS § 2172 lg 2 mõttes, oli tal õigus kohtusse pöörduda ja nõuda elatise summa muutmist. Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis võiksid seda välistada. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja alates hagi esitamisest, s.o 26.05.2025 kuni A G täisealiseks saamiseni (s.o XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi 3(4)
2-25-8127
keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.