Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. september 2025
Tsiviilasja number
2-25-8127
Tsiviilasi
Y.T hagi X.F-i vastu elatise suurendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. juuni 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X.F-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
87 eurot 66 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Y.T (isikukood XXX), seaduslik esindaja F.J
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Kostja X.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Jätta Viru Maakohtu 27. juuni 2025. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X.F-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus märkis, et elatis tuleb tasuda ette hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja ema pangakontole ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on kostja laps. Viru Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks 19. novembri 2019. a otsusega nr 2-19-15471 välja elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Kuna otsus tehti enne 2022. a 1. jaanuari, pidi kostja PKS § 2172 lg 1 kohaselt maksma hagejale hagi esitamise seisuga elatist 292 eurot kuus. Kehtiva PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Hageja on seega eelduslikult õigustatud saama elatist PKS §-s 101 toodud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna Viru Maakohtu 19. novembri 2019. a otsuse tegemise ajal olnud asjaolud, s.o seadus on muutunud. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu PKS § 2172 lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 2172 lg 2). Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid välistada hageja õiguse pöörduda kohtusse ja nõuda elatise summa muutmist.
kohtulahendiga välja mõistetud elatise suurendamist viidatud miinimumini. Elatise nõudmisel PKS § 101 järgses suuruses ei pidanud hageja enda vajadusi ega nende suurenemist (võrreldes varasema lahendi aluseks olnud asjaoludega) tõendama (nt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 20.1 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Lisaks võib PKS § 2172 lõike 2 (ja ka TsMS § 459 lõike 1) kohaselt anda elatise arvutamise aluseks olevate sätete muutumine iseenesest aluse varem välja mõistetud elatise suuruse muutmise taotlemiseks. Samuti võib lugeda hageja väiteid üldise elukalliduse tõusu kohta võrreldes 2019. aastaga TsMS § 231 lg 1 tähenduses üldtuntuks. Elukalliduse muutuste kohta saab usaldusväärset infot nt Statistikaameti ja Eesti Konjunktuuriinstituudi kodulehtedelt (www.stat.ee; www.ki.ee). Eelmärgitut arvestades ei olnud maakohtul vaja asja lahendamiseks tuvastada hageja ema (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult märgitud hageja) sissetulekuid ega hageja kulude suurenemist. Maakohus jättis põhjendatult kostja sellekohased tõendite kogumise taotlused rahuldamata ning ei rikkunud sellega menetlusõiguse norme.
tema sissetulek (kostja väidetu kohaselt keskmiselt 1757 eurot 76 senti kuus (vt dtl 14)) ei ole nii väike, et see ei võimaldaks tasuda PKS § 101 kohases suuruses elatist mõlemale alaealisele ülalpeetavale. Kostja sissetuleku väidetav ebaregulaarsus ei anna samuti alust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.