Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

-

-

kostjal I puudub kinnisvara; kostjal I puudub sissetulek; kostjal I puudub väärtpaberikonto; kostjal I puuduvad mootorsõidukid ja väikelaevad; kostja I on XXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu. Äriühingul on osakapitali sissemakse tegemata. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates 2019. aastast ning äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti ei ole äriühingul töötajaid. Äriühingu osa on koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kasuks; kostja I on XXXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates 2017. aastast ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid alates 10. märtsist 2022. Äriühingul on tasumata sunniraha summas 200 eurot. Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on äriühingu osa koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei ja Advokaadibüroo Sorainen AS kasuks; kostja I on XXXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu. Äriühingul on osakapitali sissemakse tegemata. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates 2019. aastast ja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on äriühingu osa koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kasuks.

Lisaks eeltoodule on kostja I vastu 27. jaanuaril 2015 algatatud täitemenetlus nr 084/2010/1562. Täitemenetluses sissenõutava kohustuse saldo oli hagiavalduse esitamise seisuga 6255,53 eurot.

Kostja I ja kostja II on abielus alates 28. detsembrist 1985. Abielu ei ole lahutatud. Kostjad sõlmisid

MAAKOHTU MÄÄRUS

Eelmärge hageja I ja hageja II vahel 10. juunil 2024 sõlmitud maa erastamise lepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise hagi ja haeja I ja hageja II ühisvara jagamise hagi tagamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks;

-

Märkus: tsiviilasjas nr 2-25-3319 on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitanud hageja I ja hageja II vastu hagi tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks 10. juunil 2024 sõlmitud maa erastamise lepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu osas, milles hageja I andis üle katastriüksusest nr XXXXXXXXXXXXXX talle kuuluva osa omandi ja hageja II võttis omandi vastu ning kinnistusraamatusse kanti kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXXX ainuomanikuna hageja II.

Maakohtu hinnangul vastavad nii hagi tagamise taotlus kui hagiavaldus seaduse nõuetele. Ka on hageja lähtudes TsMS § 381 lg-st 2 põhistanud oma nõuet, mille tagamist ta soovib, samuti ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus leidis, et hagi on lubatav ning hageja nõue õiguslikult perspektiivikas. Hageja on esile toonud, et kostjal I puudub muu vara, millega maksuvõlga tasuda ning et muu vara arvelt ei ole maksuvõla täitmine õnnestunud. Pangakonto arestimine ei ole andnud tulemusi. Maa erastamise lepingu, ühisvara jagamise kokkuleppe ja

asjaõiguslepingu sõlmimisest ei ole hagi esitamise hetkeks möödas rohkem kui kaks aastat. Hageja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Hageja on hagi tagamise taotluses välja toonud, kuidas kostjatel oleks põhimõtteliselt võimalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoida (kinnistu võõrandamine või kinnisasja koormamine kolmandate isikute kasuks). Maakohus nõustus, et seesuguste tehingute tegemine võib teha lõppjärgus hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise võimatuks, mistõttu eksisteerib alus hagi tagada. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei saa pidada kohaldatavaid hagi tagamise abinõusid kostjatele liigselt koormavaks. Hageja taotletud hagi tagamise abinõusid võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on AÕS § 63 lg 3 järgi tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärge ei takista AÕS § 63 lg 3 teise lause järgi kannete tegemist kinnistusraamatusse. Eelmärge ei mõjuta seega eelmärkega tagamata õiguste kandmist kinnistusraamatusse ja tegemist ei ole kostjate huve ebaproportsionaalselt kahjustava abinõuga. Märkus kinnistusraamatus tagab seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

XXXXXXXXX OÜ ainuosa on koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kasuks alates 3. septembrist 2023 (seega ligikaudu 1,5 aasta jooksul) ning seda ei ole

-

-

nimetatud aja jooksul (sund)enampakkumisel, kohtutäituri kontrolli all või muul viisil võõrandada saanud; XXXXXXXXX OÜ-l on tasumata Tartu Maakohtu registriosakonna määratud trahvid; XXXXXXXXX OÜ-le on tehtud kustutamishoiatus; XXXXX OÜ-l on alates 2021. majandusaastast esitamata majandusaasta aruanded; 2022. majandusaasta kohta esitatud XXXXX OÜ majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu põhitegevuseks mootorsõidukite tehnoülevaatuse teostamine ning tegevusalaks on tööhõiveagentuuride tegevus; XXXXX OÜ-l on maksuvõlg 30 361,11 eurot (millele lisandub jooksev maksuintress vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule) ning alates septembrist 2024 kohtutäituri nõue 558,60 eurot täiteasjas nr 047/2024/571. XXXXX OÜ-l on tasumata äriseadustiku alusel määratud trahvid kogusummas 1600 eurot; XXXXX OÜ pangakontod on arestitud; XXXXX OÜ ei ole käibemaksukohustuslane; töötamise registri andmetel on XXXXX OÜ-l neli töötajat, kelleks on tugitöötaja (kostja II), õigusnõunik (kostja I) ning kaks ehitus- ja remonditöötajat, samas ei tee XXXXX OÜ töötamise registris registreeritud töötajatele väljamakseid, vaid ainult deklareerib ja jätab tasumata sotsiaalmaksu; XXXXX OÜ-l ja XXXXXXXXX OÜ-l puudub registervara.

Isegi kui asuda seisukohale, et XXXXX OÜ ainuosal on mingi väärtus väidetava ainuesindusõiguse tõttu, mis omakorda mõjutab positiivselt XXXXXXXXX OÜ ainuosa, on käsilolevas tsiviilasjas tagasivõidetavate tehingute ese palju likviidsem ja sellele saab mõistliku aja jooksul pikemate toiminguteta sissenõude pöörata võrreldes XXXXXXXXX OÜ osaga. Hagiavaldus on piisavalt põhjendatud ning hagi tagamise taotlus on põhistatud. Kostjate vastupidine ja konkretiseerimata seisukoht on alusetu. Kohaldatud hagi tagamise abinõud ei ole kostjaid liigselt koormavad. Omandi üleandmisele suunatud nõue on tagatav eelkõige eelmärkega. Hagejat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral AÕS § 63 lg 3, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Seejuures ei takista eelmärge erinevalt keelumärkest kannete tegemist kinnistusraamatusse. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega. Seega on eelmärge omandi üleandmisele suunatud nõuete puhul kõige leebem hagi tagamise abinõu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et määruskaebuse väited kostja I varalise seisundi kohta on paljasõnalised ja et mõlema nimetatud äriühingu osa väärtus on kohtule esitatud andmete kohaselt sümboolne. Väited XXXXX OÜ-le kuuluva põlevkivi väärindamiseks arendatava tehnoloogia ainuesindusõiguse kohta on põhistamata ja sellise õiguse väärtust ei ole võimalik hagi tagamise taotluse lahendamise menetluses hinnata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.