Hageja: K. H. (isikukood xxxx) Kostja: D. H. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
kohtuistung 18.06.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Lahutada K. H. ja Perekonnaseisuametis.
D.
H.
abielu,
mis
on
sõlmitud
xxxx
Tallinna
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.K. H. esitas 18.10.2024 Harju Maakohtule avalduse tema ja D. H. abielu lahutamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel on poolte abielusuhted lõppenud 8 aastat tagasi.
3.Kohus võttis hagi menetlusse 21.10.2024 ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostjale on hagi kätte toimetatud 27.05.2025 vastavalt TsMS § 325 tööandja kaudu. E-toimikus on kostja hagi vastu võtnud 18.06.2025. TsMS § 325 kohaselt, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. 07.05.2025 edastas kohus hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kohtuistungile kostja tööandjale xxxx menetlusdokumentide edasi andmiseks kostjale. Xxxx
tagastas 27.05.2025 kohtule menetlusdokumendid kostjale kätte toimetamata märkusega „keeldus vastu võtmast“. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
4.Kohus kutsus pooled 18.06.2025 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 27.05.2025 vastavalt TsMS § 325 käesoleva otsuse punktis 3 kirjeldatud viisil. Etoimikus on kostja kohtukutse vastu võtnud 18.06.2025. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks.
5.Kohus kuulas hageja ära 18.06.2025 kohtuistungil. Hageja vastas kohtule, et pooltel ei ole 8 aastat abielulisi suhteid; pooled vahetavad infot, mis puudutab lapsi. Kokku ei saa, koos ei ela, kolisid 8 aastat tagasi lahku. Üks laps elab kostja juures, eelmise aasta sügisest läks xxxx kooli ja elab seal. Enne elas ta hagejaga. Kaks last elab hagejaga. Kostja on xxxx ja sellel põhjusel ta ei saa lahutada. Ta võiks lesestuda, aga lahutamisega kaotab ametikoha. Kirik ei näe sellist võimalust ette. Abielu on sõlmitud perekonnaseisuametis. Kui hageja sügisel asja alustas, siis kirjutas esmalt kostjale, et anda avaldus, aga sellele kostja ei vastanud. Kui hageja on lastega seonduvalt midagi uurinud, siis ta ka ei vasta. Hagejal on uus elukaaslane, kellega tutvusid 2024 veebruaris. Abiellumist pole arutanud, aga võib päevakorda tekkida. Hageja kostjaga leppimiseks aega ei soovi, ei näe mõtet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 4 kohaselt, kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhteid puudutava hagi kohta, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.
8.Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest ja hageja poolt kohtuistungil avaldatust lähtudes, et hageja soovib poolte vahel xxxx sõlmitud abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostjale on hagi ja kohtukutse kätte toimetatud 27.05.2025 vastavalt TsMS § 325 tööandja kaudu. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja on soovinud asja sisulist lahendamist. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja sõnul lõppesid poolte abielusuhted vähemalt 8 aastat tagasi, pooled elavad eraldi, suhtlevad teineteisega ainult lapsi puudutavatel teemadel ja hagejal on uus elukaaslane. Kohtul ei ole põhjust kahelda hageja väidetes, samuti ei osalenud
kostja istungil ega vastanud hagile, et väiteid ümber lükata või leppimisaega taotleda. Leppimisajal ei oleks eeltoodut arvestades perspektiivi. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et hagejal ei ole mingit soovi või kavatsust abielu säilitada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Hageja on kinnitanud oma kindlat soovi abielu lahutada. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kohtu hinnangul on abielu lahutamisel määrava tähtsusega poolte tahe ja igaühel on õigus teha abielu suhtes oma valikud, sealjuures on oluline vähemalt ühe abikaasa soov abielu lõpetada. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
10.TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.