AL hagi Swedbank Liising Aktsiaselts, Futurum Investment OÜ ja SW Investment Properties OÜ vastu omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Futurum Investment OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Kostja I: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Indrek Kumm Kostja II: Futurum Investment OÜ (registrikood 11838507), seaduslik esindaja juhatuse liige MN Kostja III: SW Investment Properties OÜ (registrikood 12022490), seaduslik esindaja juhatuse liige KA Kolmandad isikud kostjate poolel: MK ja EK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 18.05.2016 määrus muutmata.
2.Futurum Investment OÜ määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 03.11.2014 otsusega AL (hageja) hagi Swedbank Liising Aktsiaseltsi (kostja I), Futurum Investment OÜ (kostja II) ja SW Investment Properties OÜ (kostja III) vastu omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks ning jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate I, II ja III kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.10.2015 otsusega Harju Maakohtu 03.11.2014 otsuse muutmata ning apellatsiooniastmega seotud menetluskulud kostja II kanda. Riigikohus jättis 13.01.2016 määrusega kostja II kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme kulud kostja II kanda.
2.25.01.2016 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kuludest õigusabile summas 4137,60 eurot ja riigilõivudest 800 eurot, kokku 4937,60 eurot. Hageja palus kostjalt I välja mõista 849,10 eurot, kostjalt II 3239,50 eurot ja kostjalt III 849,10 eurot. Lisaks palus hageja mõista välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Kostja II vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Kostja II leidis, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud, kuna hageja vastused kostja II seisukohtadele on olnud pigem lühikesed ning üldsõnalised. Kostja II nõustus hageja nõudega riigilõivu väljamõistmiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 18.05.2016 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 849,07 eurot, kostjalt II menetluskulud summas 2548,27 eurot ja kostjalt III menetluskulud summas 849,07 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata summas 691,20 eurot.
5.Maakohus leidis, et kostjatelt tuleb võrdsetes osades välja mõista hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 800 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus maakohtu menetluses hageja esindajal käsundi ettevalmistamiseks 2,8 tundi; hagiavalduse
ja hagi tagamise avalduse koostamiseks 5,8 tundi; suhtlemiseks kliendiga ja jooksvateks asjaajamisteks 0,8 tundi; 16.10.2014 istungiks valmistumiseks 1,2 tundi ja istungil osalemiseks 0,8 tundi; 20.10.2014 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 0,6 tundi; 03.11.2014 kohtuotsusega tutvumiseks ja suhtlemiseks kliendiga 1,2 tundi. Kohus leidis, et hageja esindaja poolt maakohtus tehtud toiminguid saab pidada põhjendatuks. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Samuti on põhjendatud ja vajalikuks toiminguks esindatavaga suhtlemine, kuna see on tehtud eelkõige esindatava huvides.
6.Hageja esindaja on hagejale alates hagiavalduse esitamisest kuni 16.10.2014 toiminguni (maakohtu kohtuistung) teostanud töid projektitasu alusel, milleks oli kokkuleppe kohaselt 1200 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja esindaja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Alates maakohtu kohtuistungist pidas kohus hageja esindaja töötunde põhjendatuks 3,8 tunni ulatuses. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud alates 16.10.2014 kuni ringkonnakohtu menetluseni koos käibemaksuga 547,20 eurot, kokku 1747,20 eurot (1200 + 547,20).
7.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 10.12.2014 apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1,8 tundi; 15.12.2014 apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja suhtlemiseks kliendiga 4,8 tundi; 24.12.2014 vastuse täiendamiseks 1,4 tundi; 29.12.2014 vastuse täiendamiseks 1,6 tundi, 20.01.2015 Swedbank Liising vastusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 0,8 tundi; 13.07.2015 istungiaja kooskõlastamiseks ja suhtlemiseks kliendiga 0,6 tundi; 07.09.2015 istungiks ettevalmistamiseks 1,4 tundi; 08.09.2015 istungiks valmistumiseks 0,6 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 0,8 tundi; 10.09.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja kliendile edastamiseks 0,4 tundi; 28.10.2015 ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1,6 tundi ning 03.12.2015 kassatsioonkaebusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 0,8 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja II 03.12.2014 apellatsioonkaebuse, millele hageja esitas 29.12.2014 seisukoha. 19.01.2015 esitas kostja I enda seisukoha apellatsioonkaebuse osas. 08.09.2015 toimus asjas kohtuistung, mis kestis 47 minutit. Tallinna Ringkonnakohus on 27.10.2015 otsusega jätnud Harju Maakohtu 03.11.2014 otsuse muutmata. Kostja II on 26.11.2015 esitanud kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus on jätnud menetlusse võtmata.
8.Kohus leidis, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt. Hageja esindaja toimingutest on 24.11.2014 ja 29.12.2014 tehtud toimingud põhjendatud 1 tunni ulatuses, 20.01.2015 tehtud toimingud 0,5 tunni ulatuses, 13.07.2015 tehtud toimingud 0,5 tunni ulatuses, 07.09.2015 ja 08.09.2015 tehtud toimingud 1,8 tunni ulatuses ning 28.10.2015 tehtud toimingud 1 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole 03.12.2015 tehtud toimingud, kuna kohus ei ole kassatsioonikaebust menetlusse võtnud ega hagejale seisukohaks edastanud. Kohus lähtus toimingute ajalise ulatuse kindlaksmääramisel ka esitatud dokumentides sisalduvast õiguslikust argumentatsioonist, viidetest Riigikohtu lahenditele, asja keerukusest ning kohtule esitatud dokumentide ja menetluskulude nimekirjas kajastatud dokumentide kattuvusest. Seega pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu ringkonnakohtus 11,8 tunni ulatuses, kokku summas 1699,20 eurot (koos käibemaksuga).
9.Kohus pidas maakohtus tehtud toiminguid põhjendatuks 1747,20 euro ulatuses ning riigilõivude tasumist 800 euro ulatuses. Kuivõrd maakohtu menetluskulud on jäetud võrdsetes osades kostjate kanda, tuleb kostjalt I välja mõista 849,07 eurot, kostjalt II 849,07 eurot ja kostjalt III 849,07 eurot. Hageja menetluskulusid ringkonnakohtus pidas maakohus põhjendatuks 1699,20 euro ulatuses, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt II, seega kokku tuleb kostjalt II välja mõista hageja menetluskulud summas 2548,27 eurot. Lisaks tuleb kostjatelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus märkis täiendavalt, et arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asjas toiminud istungeid, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Määruskaebus
10.09.06.2016 esitas kostja II Harju Maakohtu 18.05.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub muuta maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise kohta osaliselt ning analüüsida ajakulu usutavust 10.12.2014, 15.12.2014, 24.12.2014 ja 29.12.2014 toimingute puhul.
11.Kostja II hinnangul on maakohus ebaõigesti hinnanud ringkonnakohtus tehtud toimingute põhjendatust, mistõttu on hageja menetluskulud endiselt ebamõistlikult kõrged. Kostja II vaidlustab 10.12.2014, 15.12.2014, 24.12.2014 ja 29.12.2014 menetlustoimingud, mis hageja sõnul olid kokku 9,6 tundi. Maakohus on vähendanud 24.12.2014 ja 29.12.2014 tehtud toimingutele kulunud aega 2 tunni võrra, peale mida jääb eelpool nimetatud neljal kuupäeval tehtud toimingute ajakuluks 7,6 tundi. Selle aja sees tutvus hageja esindaja kostja apellatsioonkaebusega ning koostas apellatsioonkaebusele vastuse. Kostja II hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kõrgeima kvalifikatsiooniga spetsialist tutvub ja koostab apellatsioonkaebusele vastust nii kaua. Apellatsioonkaebusele koostatud vastuse sisuline osa on 5 lehekülje pikkune ja koosneb suuresti arvamusest, mida hageja esindaja oli väljendanud ka juba varasemalt. Kostja II hinnangul ei ole põhjendatud sellise kaebuse koostamise ajakulu 1,52 h/lk. Usutav maksimaalne ajakulu sellise kaebuse koostamisel on kuni 1h/lk. Vastus määruskaebusele
12.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II
on vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas, mis puudutab hageja ringkonnakohtu menetluskulude suurust. Täpsemalt ei ole kostja II nõus hageja esindaja poolt 10.12.2014, 15.12.2014, 24.12.2014 ja 29.12.2014 tehtud toimingute ajakuluga. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal 10.12.2014 kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kliendiga arutamisele 1,8 tundi; 15.12.2014 apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ja kliendiga suhtlemisele 4,8 tundi, 24.12.2014 vastuse täiendamisele 1,4 tundi ja 29.12.2014 vastuse täiendamisele 1,6 tundi. Maakohus vähendas vaidlustatud määruses 24.12.2014 ja 29.12.2014 toimingute ajakulu 1 tunnini. Seega leidis maakohus, et apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega seotud toimingud (sh suhtlemine kliendiga) on põhjendatud ja vajalikud kokku 7,6 tunni ulatuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja 29.12.2014 vastuse kostja II apellatsioonkaebusele. Kostja II arvates ei ole 5 lehekülje teksti koostamiseks selline ajakulu põhjendatud ning on seisukohal, et ühe lehekülje teksti koostamisele sai hageja esindajal kuluda maksimaalselt 1 tund.
16.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumentide mahtu. Maakohus on hageja poolt taotletud menetluskulusid ka vähendanud.
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu täiendavaks vähendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi lehekülgede arvust või oletuslikust ajakulust ühe lehekülje teksti koostamiseks, vaid arvesse tuleb võtta ka selle sisu ning vaidluse keerukust ja asjaolusid. Samuti on osaliselt paratamatud menetlusdokumentides esinevad kordused varasemalt menetluses esitatud ajaoludest ning seisukohtadest. Arvestades hageja poolt 29.12.2014 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei saa ringkonnakohtu arvates selle koostamise ajakulu pidada ülemääraseks või ebausutavaks. Kolleegiumi hinnangul ei ole määruskaebuses esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.