Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on 8. mail 2025 K.R-S.-i (hageja) poolt esitatud hagi V.S.-i (kostja) vastu nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 31. oktoobril 2022 Tartu perekonnaseisuametis, tõendi number 387-2022/7268. Abielu lahutamise põhjuseks on alkohol ja vägivald. Kooselu on lõppenud alates 14. märtsist 2025. Abikaasa ei ole

üritanud suhte parandamiseks midagi ette võtta. Pärast abielulahutust soovib hageja kanda perekonnanime K.R-S.. Kostja vaidles 30. mai 2025 vastuses hagiavalduses toodud väidetele vastu. Hageja väited alkoholi- ja vägivalla kohta on liialdatud. Hageja algatas ise joomisi ning alkoholijoobes muutus tema käitumine inetuks. Hagiavaldus tuli kostjale üllatusena, kuna kokku lepiti abielu lahutamine perekonnaseisuametis. 18. juuni 2025 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning selgitas, et tema ei soovi leppida. Kostja ei soovinud samuti leppida ning nõustus abielu lahutamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja ja kostja vahel on 31. oktoobril 2022 Tartu Linnavalitsuse poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne 387-32-2022/629 (tõendatud rahvastikuregistri väljavõttega). Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades hagiavalduses toodut ning poolte poolt kohtuistungil avaldatut, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja tõi hagiavalduses ja kohtuistungil abielu lahutamise põhjusena välja kostja alkoholilembuse, konfliktse läbisaamise ning asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud alates 14. märtsist 2025. Kostja kinnitas hageja väiteid kooselu lõppemise kohta. Pooled ei avaldanud leppimise soovi. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et poolte vahel 31. oktoobril 2022 Tartu Linnavalitsuse poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne 387-32-2022/629, tuleb lahutada. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohtuistungil leppisid pooled kokku edasikaebeõigusest loobumises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Seega ei või pooled käesolevale otsusele apellatsioonkaebust esitada. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovib kanda lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime K.R-S.. Kohus rahuldab hageja taotluse perekonnanime taastamiseks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid TsMS § 164 lg 2 järgi alust kulude jagamiseks erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 100 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 3 on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja taotluse ja TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastab kohus pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, hageja pangakontole nr EE512200001106163219. /allkirjastatud digitaalselt/ 2/3

Marian Miilaste Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.