Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-15115
Kohtuasi
K.F-i avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise L.N nimel tehingute tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
K.F-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: K.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aet Sepman Puudutatud isik I: L.N (isikukood XXX) Puudutatud isik II: C.M esindaja Monika Sulg
Menetluse liik
(isikukood XXX), lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.F-i 30.10.2024 määruskaebus Harju Maakohtu 14.10.2024 määruse peale tsiviilasjas nr 2-24-15115 läbi vaatamata osas, milles K.F vaidlustab 14.10.2024 määruse resolutsiooni punkti 1, s.o K.F-i avalduse menetlusse võtmist tsiviilasjas nr 2-24-15115. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2024 määrus osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta K.F-i avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise L.N nimel tehingute tegemiseks läbi vaatamata. Parandada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 ja asendada nimi „L.C“ nimega „C.M “. Jätta ülejäänud osas maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
Rahuldada C.M määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Mõista K.F-ilt C.M kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 294 eurot.
4.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Võtta K.F-i avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise L.N nimel tehingute tegemiseks menetlusse.
2-24-15115
4.2.Jätta K.F-i avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise L.N nimel tehingute tegemiseks läbi vaatamata.
4.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja K.F-i kanda.
4.4.Rahuldada C.M maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Mõista avaldajalt K.F-ilt puudutatud isiku C.M kasuks välja maakohtu menetluskulude hüvitisena 240 eurot.
4.5.Rahuldada C.M määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Mõista K.F-ilt C.M kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitisena 294 eurot.
4.6.K.F on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (534 eurot) tasuma käesoleva menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.K.F (avaldaja) esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealise L.N (puudutatud isik I) nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja taotles kohtu nõusolekut puudutatud isiku I ja C.M (puudutatud isik II) ühisomandis oleva korteriomandi aadressiga Tallinn, XXX (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi korteriomand) ja korteriomandi aadressiga YYY (registriosa nr YYYYYYY, edaspidi parkimiskoht) puudutatud isiku I omandi võõrandamiseks puudutatud isiku I vanaema C. K.F-ile ning võõrandamistehinguga kaasnevate asjakohaste avalduste esitamiseks kinnistusregistrile või notarile. Avaldaja palus anda talle nõusolek puudutatud isiku I omandiga seonduva müügitehingu raames vajalike asjakohaste toimingute (hüpoteegi kustutamine, kinnistusraamatusse omanikukande muutmiskande avalduse esitamine, müügitehingust laekuva raha arvelt laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmine ja puudutatud isikule II raha maksmine) tegemiseks.
1.1.Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja C.M kooselust laps (puudutatud isik I). Lapse isa C.M suri XX.XX.XXXX. C.M omandis oli surma hetkel korteriomand ja parkimiskoht. Korteriomandit ja parkimiskohta koormab hüpoteek 86 710 eurot panga kasuks. Korteriomandi hind on 185 000 eurot ja parkimiskoha hind 10 000 eurot. Puudutatud isikud I ja II on pärijad ja vara suhtes ühisomanikud.
1.2.Harju Maakohus lõpetas 23.05.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-2595 puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisuse ja jagas pärandvarasse kuuluva korteriomandi ja parkimiskoha selliselt, et korteriomand ja parkimiskoht müüakse kohtutäituri korraldataval avalikul enampakkumisel. Kohus määraks kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et
2-24-15115 korteriomandi ja parkimiskoha alghind esimesel enampakkumisel ei tohi olla väiksem kui 195 000 eurot (korter 185 000 eurot ja parkimiskoht 10 000 eurot). Juhul kui enampakkumine ei ole edukas, võib igal järgmisel enampakkumisel vähendada korteriomandi ja parkimiskoha alghinda 5% võrra eelmisest alghinnast kuni korteriomandi ja parkimiskoha võõrandamiseni. Korteriomandi ja parkimiskoha enampakkumisel saadud tulemist tuleb esmalt tasuda korteriomandit ja parkimiskohta koormavast hüpoteegist tulenev kohustus AS-i Swedbank ees, seejärel enampakkumise läbiviimisega seotud kulu, seejärel täita korteriomandi ja parkimiskohaga seotud kohustused X korteriühistu ees ning seejärel pärandaja kohustused Inbank Finance AS-i, Eesti Energia AS-i ees ning tasuda pärandvara inventuuri läbiviimisega seotud kulud. Peale eelmises lauses nimetatud kohustuste täitmist üle jääv raha tuleb jagada pärijate vahel võrdsetes osades selliselt, et kumbki pärija saab 1⁄2 suuruse osa rahast. Maakohtu 23.05.2024 otsus jõustus 26.06.2024.
1.3.Puudutatud isiku II seaduslik esindaja L.C esitas 01.07.2024 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2024/4841.
1.4.Puudutatud isiku I vanaema C. K.F on huvitatud puudutatud isiku II omandi ära ostma ja seda eesmärgiga tagada puudutatud isikule I tulevikus oma eluruum. Puudutatud isiku II seaduslik esindaja L.C ei ole huvitatud korteriomandist, vaid soovib pärandvara ühisuse lõpetamist ning tehingust laekuvaid rahalisi vahendeid. Seega on pooltel olemas tahe ja kokkulepe lõpetada pärandvara ühisus selliselt, et puudutatud isiku II omand müüakse puudutatud isiku I vanaemale ja vanaema maksab puudutatud isikule II müügitehingu raames 50% summast järgmiselt: 195 000 eurost lahutatakse maha laenujääk ning seejärel teostatakse tasaarvestus C.M surma järgselt mõlema puudutatud isiku esindaja tasutud korteriühistu arvete ja laenumaksete osas. Kuna Harju Maakohtu 23.05.2024 otsuse alusel tsiviilasjas nr 223-2595 ei ole selline tehing võimalik, siis pöördus avaldaja puudutatud isiku I huvides tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku saamiseks kohtusse.
2.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Avaldusest ei ole võimalik aru saada, kas taotletud tehingutega on puudutatud isiku I huvid tagatud. Asjaolu, et puudutatud isiku I vanaema soovib puudutatud isiku osa osta alla turuhinna, ei ole puudutatud isiku I huvides. Arusaamatuks jääb, kuidas on tagatud, et puudutatud isikul I on tulevikus elukoht olemas või et tema osa võõrandamise korral tulevikus hüvitatakse talle selle rahaline väärtus. Tehingu tegemine on üksnes puudutatud isiku I vanaema huvides, kes tasub kinnisasja omandades üksnes pool hindamisaktis märgitud hinnast. Täitemenetluses kinnisasjade võõrandamine tagab mõlema alaealise lapse huvide kaitse. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus võttis 14.10.2024 määrusega avalduse menetlusse (resolutsiooni p 1), jättis avalduse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 3). Kohus mõistis avaldajalt L.C kasuks välja menetluskulud 240 eurot (resolutsiooni p 4) ja kohustas avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates viivist seaduses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni p 5).
3.1.Kohtule esitatud tõendist nähtub, et avaldaja on kohtueelselt pöördunud kohtutäituri poole, kus täpsustas, et kuna ostja C. K.F omandab asja puudutatud isiku I huvides, et lapsel oleks tulevikus oma eluase, siis müüb puudutatud isik I oma osa vanaemale hinnaga 1 eurot
2-24-15115 (dtl 80). Maakohus ei pidanud võimalikuks anda luba tehinguks, mille tingimuste järgi lõpetatakse pärandvara ühisus ning alaealine võõrandab enda osa päritud korteri ühisomandist 1 euro eest. Perekonnaseaduse §-s 129 on sätestatud keeld kinkida lapse vara. Samuti võivad pereliikmete suhted (sh omandisuhted) muutuda. Puudutatud isikule I pole taotletud tehinguga tagatud õigus korteriomandile või selle osale tulevikus.
3.2.Lisaks võimaldaks korteri müük avalikul enampakkumisel saada korteriomandi võõrandamisest suuremat tulu, kui seda pakub C. K.F. Arvestades kinnisvara hindade pidevat tõusu, pole välistatud, et korter müüakse kõrgema hinna eest kui korteri müügi alghind. Korteri alghind enampakkumisel on 195 000 eurot. Seega on puudutatud isikul õigus saada vähemalt 97 500 eurot.
3.3.Samuti on kohus puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisuse, sh vaidlusalusele korteriomandile ja parkimiskohale juba maakohtu 23.05.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-232595 lõpetanud. Kohus ei pidanud põhjendatuks ega võimalikuks pärandvara jagamist muul viisil. Avaldajal oli võimalik pärandvara jagamise ettepanekuid teha tsiviilasja nr 2-23-2595 menetluses. Avaldaja ei kasuta oma õigusi heauskselt.
3.4.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja esitas kohtule põhjendamatu avalduse. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli kokku 2 tundi ja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja 240 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Avaldaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.1.Avaldaja väitel tõlgendas kohus ebaõigesti materiaalõiguse norme, jättis hindamata tõendid ega küsinud avaldajalt täiendavaid selgitusi, kas puudutatud isiku I vanaemal on tehingu rahastamiseks finantsasutuse nõusolek.
4.2.Maakohus leidis ekslikult, et kui korteriomand müüakse, siis tekib puudutatud isikul I õigus saada 97 500 eurot. Kuna kinnisasi on koormatud Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga, siis arvestatakse müügihinnast maha laenulepingu rahaline jääk ca 40 000 eurot. Samuti tuleb hinnata ka alaealiste seaduslike esindajate tasutud nõudeid laenumaksete ja kõrvalkulude osas ning selles osas teostada vajadusel vajalikud juurdemaksed sõltuvalt sellest, kes on kulusid rohkem kandnud. Lisaks tuleb enampakkumisel saadud rahaliste vahendite arvelt tasuda ka kohtutäituri kulud.
4.3.Puudutatud isiku I huvides on, et tema vanaema omandab vaidlusaluse korteriomandi, mitte saada avaliku enampakkumise tagajärjel raha, mis jääb suurusjärku 60 000 eurot. Nimetatud summaga ei ole võimalik uut kinnisasja osta ja hetkeks, mil lapsel võib tekkida soov enda kinnisasja osta, ei ole ka sellise summa reaalväärtusest 10 aasta pärast enam sisuliselt mitte midagi alles.
4.4.Puudutatud isiku I vanaema on nõus sõlmima puudutatud isiku I emaga pärimislepingu selliselt, et tema surma korral saab puudutatud isik I asja omanikuks. Vajadusel sõlmib vanaema ka elukindlustuse/laenukindlustuslepingu, mille summa on üldreeglina suurem kui
2-24-15115 laenujääk, ja seeläbi maksab tema surma korral laenujäägi pangale välja kindlustusandja ja puudutatud isik I saab koormisteta kinnisasja omanikuks. Menetlusosaliste seisukohad
5.Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, osas, milles avaldaja vaidlustab 14.10.2024 määruse resolutsiooni punkti 1, s.o avalduse menetlusse võtmist tsiviilasjas nr 2-24-15115. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 3 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata. Ringkonnakohus parandab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 ja asendab nime „L.C“ nimega „C.M “. Samuti tuleb muuta selles osas määruse põhjendusi.
8.TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 663 lg 1 teise lause järgi tuleb maakohtul määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt. Seega tuleks juhul, kui määruskaebuse esitamine ei ole seaduse kohaselt lubatud, selle menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, jätab ringkonnakohus selle TsMS § 664 lg 2 järgi määrusega läbi vaatamata.
8.1.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega hagiavaldus võetakse menetlusse. Järelikult märkis maakohus vaidlustatud määruses ekslikult, et maakohtu 14.10.2024 määrus oli ringkonnakohtule edasikaevatav ka avalduse menetlusse võtmise osas (resolutsiooni p 1 osas) ning võttis selles osas ebaõigesti avaldaja määruskaebuse menetlusse.
8.2.Kuna maakohus võttis avaldaja põhiavalduse menetlusse ja avaldajal ei ole seadusest tulenevalt selle otsustuse peale määruskaebuse esitamise õigust, tuleb avaldaja 30.10.2024 määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, millega avaldaja vaidlustab 14.10.2024 määruse resolutsiooni punkti 1, s.o põhiavalduse menetlusse võtmist tsiviilasjas nr 2-24-15115.
9.Avaldaja pöördus käesolevas asjas kohtusse avaldusega kohtu nõusoleku saamiseks puudutatud isiku I nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja taotles kohtu nõusolekut puudutatud isikute I ja II ühisomandis olevate korteriomandi ja parkimiskoha võõrandamiseks puudutatud
2-24-15115 isiku I vanaemale ning võõrandamistehinguga kaasnevate asjakohaste avalduste esitamiseks. Maakohus võttis vaidlustatud määrusega avalduse menetlusse ja jättis sama määrusega ka avalduse rahuldamata, s.o vaatas avalduse läbi sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata. Harju Maakohus lõpetas 23.05.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-2595 puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisuse ning jagas puudutatud isikute I ja II pärandvarasse kuuluvad korteriomandi ja parkimiskoha selliselt, et korteriomand ja parkimiskoht müüakse kohtutäituri korraldataval avalikul enampakkumisel. Samuti määras kohus tsiviilasjas nr 2-23-2595 tehtud lahendis, et pärast panga ees olevate kohustuste täitmist üle jääv raha tuleb jagada pärijate vahel võrdsetes osades selliselt, et kumbki pärija saab 1⁄2 suuruse osa rahast. Maakohtu 23.05.2024 otsus jõustus 26.06.2024. Kuna jõustunud kohtulahendiga on puudutatud isikute I ja II pärandvara ühisus juba lõpetatud ja otsustatud vara müümine kohtutäituri korraldataval enampakkumisel, ei ole selle vara teistsugusel viisil jagamine enam võimalik. Seetõttu ei saa kohus anda nõusolekut puudutatud isiku I nimel tehingute tegemiseks selliselt, et korteriomandi ja parkimiskoha võõrandamine toimuks teistsugusel viisil kui tsiviilasjas nr 2-23-2595 jõustunud lahendiga on ette nähtud. Eelnevast tulenevalt tuleb esitatud avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
10.TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda. Kuna maakohus jättis vaidlustatud määrusega maakohtu menetluskulud avaldaja kanda ja määras kindlaks puudutatud isiku II menetluskulude rahalise suuruse maakohtus, siis jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, milles maakohus jättis maakohtu menetluskulud avaldaja kanda, ning resolutsiooni p-i 4, milles kohus määras rahaliselt kindlaks puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulude suuruse.
11.Maakohus mõistis avaldajalt L.C kasuks välja menetluskulud (resolutsiooni p 4). Käesoleva tsiviilasja menetlusosaline on puudutatud isik II, mitte L.C. L.C on puudutatud isiku II seaduslik esindaja. Seega märkis maakohus määruses ekslikult menetluskulude hüvitise saamiseks õigustatud isikuks puudutatud isiku II seadusliku esindaja. Ringkonnakohus parandab selle vea ja asendab maakohtu määruse resolutsiooni punktis 4 nime „L.C“ nimega „C.M “. Vastavas osas tuleb parandada ka maakohtu määruse põhjendusi.
12.Puudutatud isikut II esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 21.05.2025 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Puudutatud isikule osutati õigusabi 4,5 tundi järgmiste toimingutena: määruskaebusega tutvumine 1 tund, kaebusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et puudutatud isikule II osutati õigusabi tunnitasuga 99 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades, et puudutatud isik II palub avaldajalt välja mõista 441 eurot ning puudutatud isikule II osutati õigusabi kokku 4,5 tunni ulatuses, tuleb puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasuks lugeda 98 eurot. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks peetud tunnitasu määrale. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu on põhjendatud 3 tunni ulatuses, arvestades määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu, samuti menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ajakulu. Seega on puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja nr 2-24-15115 määruskaebemenetluses 294 eurot (3×98).
13.Vastavalt puudutatud isiku II taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku II kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras
2-24-15115 viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Ringkonnakohus märgib kohtumääruse tervikresolutsioonis, et avaldaja on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 534 eurot (240+294) tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 427, § 659 ja § 643 lg 4 kohaselt ning § 178 lg 1 alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.