2.Välja mõista kostjalt B.Y-lt igakuine elatis hageja E.C `i kasuks alates 01. jaanuarist 2025.a summas 287,72 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks
saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.a.
3.Kohustada B.Y `i tasuma välja mõistetud elatis X.Y arveldusarvele iga kuu viimaseks kuupäevaks.
Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 07.05.2025 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi asjaolud ja nõue
1.Harju Maakohtusse esitas E.C hagi B.Y vastu elatise nõudes. Asjaolude kohaselt kolis kostja detsembri kuus Saksamaale. Selle aja jooksul on laps oma ema näinud: jaanuaris 3 päeva, veebruaris 0,5 päeva. Lapse ema on selgesõnaliselt öelnud, et keeldub lapsele elatist maksmast. Lapse isa on igal kuul saatnud kostja e-mailile meeldetuletused, et lapse emal on tulenevalt lapsevanema rollist kohustus elatist maksta. Lapse kaudu kuulis lapse isa, et ema on isa e-maili ja telefoninumbri ära blokeerinud, seega isa meeldetuletused kostjale ei jõua. Hageja soovib, et kostja maksaks elatisraha seadusjärgses miinimummääras alates 1.01.2025 ehk ajast, mil ema ei ole osalenud lapse ülalpidamises. Kostja vastus
2.Kohtusime lapse isa X.Y-ga meie kodus Viimsis, mis oli sel ajal veel meie kodu. Olukord oli Eestis sõja tõttu Ukrainas kõigis tekitanud hirmu ja paanikat. Paljud kolisid ära või tekitasid endale väljaspool Eestit tagavara plaani. Niisamuti ka meie. Lisaks elu kallinemine. Sel kohtumisel me arutasime, mis saab edasi. Lapse isa X.Y mainis kolimist võib olla Küprosele. Vaatasime tagavara plaani ka Saksamaale. Arutasime, et kui isa kolib Eestist ära, siis jääb laps E.C meiega aga kui juhtub vastupidi, siis jääb laps isaga. Selgus, et meie kodu Viimsis leidis ostja ja müüsime oma kodu Eestis ning kolisime Saksamaale. Eestis ei saa ma ennast töötuna arvele võtta kuna ma ei ela enam Eestis. Hetkel lähen saksa keele kooli, et antud riigi keel selgeks saada ja siis saan endale tööle minekut lubada. Last olen toetanud nii palju kui võimalik. Väide, et ma ei osale lapse elus on kaheti mõistetav. Lapse isa oli teadlik meie kolimisest ja loomulikult ma ei saa enam nädal ja nädal süsteemis lapsega aega veeta. Küll aga olen rahaliselt niipalju abiks olnud kui olen saanud seda pakkuda. Eestis olles veedame me alati aega koos ja nii proovime ka iga vaheaeg. Eelmise aasta lõpus käisin ma enda kahe lapsega reisil, mille eest ma tasusin ise summas 1832 eurot. Ei küsinud raha kumagi lapse isalt. Lisaks oli lapsel novembris sünnipäev, kus ostsin talle uue telefoni 569.99 eurot. Lisaks olen talle ostnud mänguritega seotud tehnikat. Klaviatuur, mikrofon, hiir. Samuti kõrvaklapid.
Oleme ostnud talle ka arvuti, mille ta viis vanaema juurde maale Kundasse. Samuti voodi sai talle sinna antud ja jalgratta. Niisamuti ostan mina talle riideid, jalanõusid, ravimeid ja koolis kokandust. Eestis olles tagan lapsele samuti kultuurseid ja harivaid tegevusi ning avardan silmaringi reisimisega. teatris, kinos, spa külastused, muuseumides, kohvikutes, reisimas nii Eestis kui ka väljaspool Eestis. Lisaks saadan E.C arvelduskontole taskuraha. Lapse isa X.Y-le tegin volituse, et edaspidi tuleks E.C lapsetoetus tema arvelduskontole. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
5.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps, hageja elab isa juures ning kostja ei osale hageja kasvatamisel. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.
6.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 21515909, p 12).
7.Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti
kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
8.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Kostja on kinnitanud, et tegi lapse isale volituse, et kostja osa lapsetoetusest laekub hageja arvelduskontole (dtl 32). Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest.
9.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda hageja kostja juures regulaarselt aega. Kohtule ei ole kehtivat suhtluskorra kokkulepet esitatud. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.
10.PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja poolte ainus laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Seega ei ole PKS § 101 lg 7 kohaldamiseks alust.
11.Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis järgnevalt: 272,76 eurot (PKS § 101 lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma alates 01.04.2024) + 54,96 eurot (PKS § 101 lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast alates 01.04.2023) – 40 eurot (PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestatav 1/2 lapsetoetusest). Seega on hagejale alates 01.01.2025 väljamõistetav miinimumelatis summas 287,72 eurot kuus.
12.Kohus märgib, et järgmine baassumma indekseerimine ning brutokuupalga muutus toimus 01.04.2025. Alates 01.04.2025 on elatis 301,71 (baassumma 282,31 eurot + 3% brutokuupalgast (59,40 eurot – 40 eur lapsetoetus).
13.Kohus leiab, et üksikute asjade ostmine kostja poolt ei saa lugeda elatise tasumiseks, sest puudub vanemate sellekohane kokkulepe. Laps vajab regulaarselt ülalpidamist ja igakuine elatis väljamõistetud summas tagab lapsele kindluse ja lapsega koos elav vanem saab planeerida lapse hoolduskulusid igakuise elatise laekumise näol. Kohus selgitab, et kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puudub ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas lapse huvidega. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb ostu soovival vanemal leida asja ostmiseks endal vahendid. Lapsevanem võib
vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna ja teha lisakulusid lisaks elatisele niipalju kui tal on selleks soovi ja majanduslikku võimekust.
14.Kohus määras lapsevanematele X.Y-le ja B.Y-le tähtaja 28.05.2025 esitada kõikide enda sissetulekute ja varade nimekiri, kus ja kellena vanem töötab, töötasu suurus ja kõik riiklikult saadavad toetused. Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, sellest järeldab kohus, et kostja on võimeline elatist miinimummääras tasuma.
15.Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (3-2-1-21-15, p 14; 3-2-1-160-12, p 17, 3-2-1-118-12, p 15). Nimetatud seisukoht kohaldub miinimumelatise nõudmise kontekstis.
16.PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. X.Y on kirjavahetusega tõendanud, et on kostjalt korduvalt elatist küsinud, kuid kostja on keeldunud elatise tasumisest (dtl 97-99). Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates 01.01.2025.
17.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kostja on kohustatud kandma elatisraha iga kuu viimaseks kuupäevaks X.Y arveldusarvele XXXXXX LHV pank, selgitusega E.C elatis. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Elatisenõuet tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aasta eest ja alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ja neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo 08.01.2014, 3-2- 1-165-13, p 19). Hageja palus hagiavalduses välja mõista elatise miinimummääras, mis hagi esitamise ajal 05.03.2025 oli 287,72 eurot, alates 01.04.2025 301,71 eurot, siis on tsiviilasja hind menetluses 2701, 40 eurot (1* 287,72 + 8 * 301,71). Menetluskulud
19.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.