Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 6. juuni 2025
Tsiviilasja number
2-24-10298
Tsiviilasi
T.V hagi M.B vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1149,48 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.V apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): T.V (ik: XXX), seaduslik esindaja (eestkostja) N.X-i, lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Vastustaja (kostja): M.B (ik: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsus osas, milles maakohus tasaarvestas kohtumenetluse kestel (s.o perioodi eest 01.08.2024 kuni 31.10.2024) kostja makstud elatise 863,16 eurot väljamõistetud elatisega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda hageja elatise nõue kostja poolt täidetuks perioodi 01.08.2024 kuni 31.10.2024 eest.
Välja mõista M.B-lt T.V kasuks igakuine elatis 160 eurot alates 05.07.2024 kuni 31.07.2024 ja alates 01.11.2024 kuni T.V täisealiseks saamiseni, s.o kuni
XXXXXXX.
2.3.Elatis kanda N.X-i arvelduskontole nr EE502200221030020651.
2.5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.V (hageja) esitas 05.07.2024 maakohtule M.B (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatis (hagi esitamise ajal 287,72 eurot kuus) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-24-877 tehtud kohtumäärusega määratud hageja eestkostjaks N.X-i. Hageja on elanud N.X-i juures üle kolme aasta. Eestkostja hoolitseb hageja eest ja on taganud talle kõik vajaliku. Hageja suhtleb kostjaga vähe ning kostja juures ei viibi. Seega kostja hagejale vahetult ülalpidamist ei anna. Hageja igakuised kulud moodustavad 676 eurot ja alates 2024. a septembrist 711 eurot.
2.Kostja palus väljamõistetava elatise summat vähendada. Kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, kellel on terviseprobleemid (arenguraskused). Kulud teise lapse ravile ja tervise seisundi säilitamisele on suured, teise lapse igakuised kulud moodustavad 1073 eurot. Kostja teise lapse isa annab lapsele ülalpidamist 400–500 eurot kuus. Kostja sissetulekuks on palk 500 eurot, millele lisandub lapsetoetus ja invaliidsustoetus kokku 218 eurot. Pikemat tööaega kostja ja tema teise lapse tervis ei võimalda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17.12.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis M.B-lt välja T.V kasuks alates 05.07.2024 kuni T.V täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXX, igakuise elatise 160 eurot. Kohtumenetluse kestel (01.08.2024 kuni 04.10.2024) makstud elatis kogusummas 863,16 eurot kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja kostja ja Jevgeni T.V laps. Viru Maakohtu 05.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-877 on kostjalt ja J. T.V-lt ära võetud hageja hooldusõigus. Hageja eestkostjaks on määratud kuni hageja täisealiseks saamiseni N.X-i . Hageja elab koos eestkostjaga ning on tema vahetul ülalpidamisel. Hagi on esitatud ühe vanema ehk ema vastu. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ja teise vanema kohustuse ulatust. Perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus
määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kostja on hagejale 01.08.2024 kuni 04.10.2024 tasunud 863,16 eurot (3 × 287,72 eurot). Hageja taotleb elatist PKS § 101 järgi miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud 676 eurot ja alates 2024. a septembrist 711 eurot. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Seega asus kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud elatise baassummale. Kostja ei ole hageja kulusid vaidlustanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja 01.01.2023 kuni 30.09.2024 (19 kuu vältel) teeninud netosissetulekut 3243,15 eurot, s.o 170,70 eurot kuus. Kostja kinnitusel on tema igakuine töötasu 500 eurot. 11.03.2024 töölepingu kohaselt töötab kostja XXXXXXX OÜ-s pesumasina operaatorina. Kostja töötab täistööajaga ja tema töötasu on 4,86 eurot/tund. Asjaolu, et kostja igakuine netotöötasu on ligikaudu 500 eurot, nähtub ka kostja Swedbank AS konto väljavõttest. Kostja on 28.07.2023 sõlminud Swedbank AS-ga rahakoguja lepingu ja püsikorralduse lepingu ning tasub igakuiselt rahakoguja lepingu täitmiseks 15 eurot. Kostja on esitanud ka oma AS SEB Pank konto väljavõtte perioodi 01.06.2024 kuni 04.12.2024 kohta. Konto jääk on 131,48 eurot. Muid sissetulekuid ega vara kohus kostjal ei tuvastanud. Lapse elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks hagejale ka teine alaealine ülalpeetav M.B (sünd XXXXXXXX). Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2023 otsuse kohaselt on M. M.B-l tuvastatud keskmine puue (keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle) kestusega kuni 18.09.2025. Otsuse lisa 1 järgi on rehabilitatsiooniteenuse hüvitatav maksumus kuni 87,80 eurot. Kostja on esitanud oma teise lapse igakuiste kulude nimekirja. Esitatud andmete pinnalt võib sedastada lapse puudega seonduvate kulude olemasolu. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja lapsega rehabilitatsiooniteenustel ei käi. M. M.B-le makstakse igakuiselt sotsiaaltoetust 138,08 eurot ja peretoetust 80 eurot, kokku 218,08 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et sotsiaaltoetuse (138,08 eurot) laekumisel kannab kostja summa koheselt M. M.B kontole. Lisaks esineb veel kahe konto vahelisi kandeid, kuid mitte suuremas summas kui 50 eurot korraga. Kohtu hinnangul on kostjal seeläbi võimalik tagada, et M. M.B-le ettenähtud riiklikud toetused lähevad lapse ravi ja rehabilitatsiooni tagamiseks. Kostja teine laps elab koos isaga ning saab ülalpidamist vahetult (kostja kinnitusel 400–500 eurot kuus). Hageja saab peretoetust 80 eurot kuus. Arvestades, et kostja saab töötasu üksnes 500 eurot kuus, kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine ülalpeetav, kellel on tuvastatud puue, ja kostja osalemine tööturul tasuvama töö leidmiseks on lapse puude tõttu piiratud, pidas kohus põhjendatud elatise suuruseks 160 eurot kuus. Elatise määramisel selles määras ei osutu kostjaga koos elav laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ning kahjustada ei saa ka kostja tavaline ülalpidamine.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T.V esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17.12.2024 otsuse tühistamist väljamõistetud elatise suuruse osas ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista M.B-lt alates 05.07.2024 kuni T.V täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses (hagi esitamise ajal 287,72 eurot kuus). Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja teise lapse kulud ebaselged ja tõendamata. Sotsiaalkindlustusameti otsuse lisa 1 ei tõenda kostja poolt kulude kandmist. Tegemist ei ole tõendiga ega arvega kasutatud teenuse eest; 2) on kostja väitel temaga elava lapse kulud 1073 eurot kuus. Kostja on kinnitanud, et lapsele makstav toetus on 218 eurot, seega on kostja kulud oma teise lapse ülalpidamiseks 427,50 eurot [(1073 – 218) ÷ 2)]. Hageja on õigustatud saama kostjalt elatist kostja teise lapsega võrdses määras, kuna lapsi tuleb kohelda võrdselt; 3) suudab kostja säilitada endale inimväärse elu ja tagada ka kostjaga elava lapse igakuised vajadused, kostja teine laps ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks. Arusaamatuks jääb, miks ei ole kohtul tekkinud kahtlust, kuidas on kostja sissetulekuga 500 eurot kuus võimeline ülal pidama teist last igakuiselt summas 427,50 eurot. Hageja juhtis maakohtu tähelepanu, et kostja Swedbank AS konto väljavõttest nähtub, et kostja on oma kontole kandnud 02.06.2024. a 50 eurot, 05.06.2024. a 140 eurot, 05.07.2024. a 140 eurot, kuid kostja AS SEB Pank konto väljavõttest ei nähtu antud summade kandmine, seega on alust arvata, et kostjal on kontod, mida kostja ei soovi avaldada. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole võimeline rohkem teenima. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kostja on alates 2024. a augustist tasunud hagejale elatist miinimummääras, seega on alust arvata, et kostja on selleks võimeline.
5.M.B palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, teatades et jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus tasaarvestas kohtumenetluse kestel (s.o perioodi 01.08.2024 kuni 31.10.2024 eest) kostja makstud elatise 863,16 eurot väljamõistetud elatisega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega loeb hageja elatise nõude kostja poolt täidetuks perioodi eest 01.08.2024 kuni 31.10.2024. Sellest tulenevalt tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 160 eurot. Kuna kostja on tasunud menetluse ajal hagejale elatist kolme kuu eest, s.o 01.08.2024 287,72 eurot, 04.09.2024 287,72 eurot ja 04.10.2024 287,72 eurot, kokku 863,16, siis tasaarvestas maakohus menetluse kestel kostja poolt tasutud elatise kohtu väljamõistetud elatisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas seejuures valesti VÕS § 200 lg 1 p-i 1, mis keelab ülalpidamisnõude tasaarvestamise. Kui kostja on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta on selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitleda elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada kostjat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest (vt Riigikohtu 31.03.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6713, p-d 22-26).
Seetõttu ei saa kostja poolt perioodil 01.08.2024 kuni 31.10.2024 tasutud elatist käsitleda maksena, millega tuleb arvestada ülejäänud hagiga hõlmatud kuudel elatise maksmise kohustuse täitmisena, kuna see oleks vastuolus VÕS § 200 lg 1 p-s 1 sätestatuga. PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt tuleb elatist maksta perioodiliselt iga kuu eest ette. Eelnevast järelduvalt tuleb lugeda, et kostja on täinud elatise nõude perioodi august kuni oktoober 2024 eest ning selle perioodi eest ei saa temalt elatist välja mõista. Seetõttu tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 ja märkida, et kostjalt on elatis välja mõistetud alates 05.07.2024 kuni 31.07.2024 ja alates 01.11.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tegemist on seaduse kohaldamisega ning ringkonnakohtul on eelnimetatud osas tühistada maakohtu otsus sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest.
8.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist väljamõistetud elatise suuruse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt alates 05.07.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXXXXX) välja igakuine elatis PKS § 101 alusel arvutatud iga-aastaselt muutuvas miinimumsummas (hagi esitamise ajal oli vastavaks summaks 287,72 eurot ja alates 01.04.2025 on 301,74 eurot kuus).
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on väljamõistetud elatise suuruse osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ega pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja puhul esineb PKS § 102 kohane mõjuv põhjus mõista temalt hageja kasuks elatis välja alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimummäära ning et 160 eurot kuus on mõistlik elatise suurus, mis arvestab kostja mõlema lapse huvi saada kostjalt ülalpidamist ja jätab ka kostjale endale vahendid samaväärseks toimetulekuks.
10.2.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja varaline seisund on parem kui maakohus on kindlaks teinud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja 12 kuu (01.10.2023 kuni 30.09.2024) tulu olnud kokku 3243,15 eurot, s.o 270,26 eurot kuus. 11.03.2024 on kostja sõlminud XXXXXXX OÜga aastase tähtajaga töölepingu töötasuga 4,86 eurot tunnis, mis oli 2024. a-l Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäär. XXXXXXX OÜ-lt on kostja Swedbank AS kontole laekunud töötasu alates 2024. a aprillist mitte rohkem kui 500 eurot kuus nagu ka kostja on vastuses hagile oma töötasu suuruseks öelnud. Lisaks laekub kontole peretoetus 80 eurot ja kostja teise lapse sotsiaaltoetus 138,08 eurot ning aeg-ajalt on tehtud sularaha sissemakseid ja on laekunud ülekandeid kolmandatelt isikutelt (valdavalt M.B-lt (kes on rahvastikuregistri andmetel kostja abikaasa) ja T.V-lt (rahvastikuregistri andmetel kostja täisealine poeg). Sissetulekud kostja kontole moodustavad perioodil 01.02.2024 kuni 20.09.2024 kokku 10 555 eurot (s.o keskmiselt 1300–1400 eurot kuus), mis on kasutatud perekonna tavapärasteks kulutusteks kauplustes, apteekides, kommunaalmaksetele, kostja teise lapse huviringide tasudele jms. Kostja AS SEB Pank konto jääk on 131,48 eurot, kontot aktiivselt ei kasutata. Asjaolu, et kostja on teinud ülekandeid temaga koos elava lapse (M. M.B) kontole (enamasti pärast lapse sotsiaaltoetuse laekumist kostja enda kontole) ja mõnel korral lapse kontolt tagasi enda kontole, ei tähenda, et kostja oleks varjanud oma sissetulekuid (nagu on leidnud hageja oma 09.12.2024 maakohtule esitatud seisukohas). Hageja seisukoht, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema
varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga, tugineb Riigikohtu selgitustele ja on iseenesest õige. Asjas puuduvad aga igasugused viited sellele, et kostja elustandard oleks kõrgem kui kostja kohtule on väitnud. Kostjal puudub registritesse kantav vara. Kostja pangakontodele ei ole olnud laekumisi, millest saaks järeldada kostjal täiendavate sissetulekute olemasolu. Kostja sissetulekud ja pereliikmetelt laekunud summad on kulunud pere igapäevaste kulutuste katteks. Lapsega Tallinnas Sky pargis ja aeg-ajalt kohvikus käimine ei ole ringkonnakohtu arvates kulutused, millest järeldada, et kostja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge. Asjaolu, et kostja on kolmel kuul (2024. a august, september, oktoober) tasunud hagejale elatist 287,72 eurot kuus, ei anna alust asuda seisukohale, et igakuiselt sellise summa tasumine on kostjale jõukohane ka pikemas perspektiivis (kostja väitel on ta hagejale elatise maksmise tõttu pidanud raha laenama). Ringkonnakohtu arvates ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust kostja 05.12.2024 e-kirjas maakohtule esitatud paljasõnaline väide, et temaga koos elava lapse kulud on 1073 eurot. Kostja ei ole märkinud, millise ajavahemiku vältel lapse kulud nimetatud summa moodustavad, mitme kuluartikli puhul jääb selle sisu ebaselgeks (nt kulaartikkel „pühad 80 eurot“). Sellises summas kulutuste tegemine kostja teise lapse ülalpidamiseks kostja pangakontolt ei nähtu. Samas on kostja kinnitanud, et kostja teise lapse isa (kes elab lapsega koos) annab lapsele ülalpidamist 400–500 euro ulatuses kuus, st kostja teise lapse isa on võtnud lapse ülalpidamise enda kanda suuremas ulatuses kui elatise miinimummäär, ja riiklikud toetused kostja teisele lapsele moodustavad 218 eurot kuus.
10.3.Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Samas on Riigikohus selgitanud ka seda (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja on võimeline teenima oluliselt suuremat sissetulekut kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja enne 11.03.2024 XXXXXXX OÜga tunnitasu alammäära suuruse töötasuga tähtajalise töölepingu sõlmimist olnud töötu – kostja Swedbank AS konto väljavõttelt nähtuvad 2024. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis Eesti Töötukassa töötutoetuse ja tööpraktika stipendiumi maksed. Kostjaga koos elaval lapsel on tuvastatud keskmine puue kestusega 19.09.2023 kuni 18.09.2025. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ei ole alust arvata, et kostja lapse arendamise ja tema tervise parandamisega ei tegeleks, millega ilmselgelt kaasneb lisaks rahalisele kulule (mille katmiseks on ette nähtud sotsiaaltoetus) ka ajakulu. Kostja elukoht on Kohtla-Järvel, kus Statistikaameti avalike andmete järgi on töötuse määr Eesti keskmisest oluliselt kõrgem (https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg/tootuse-maar), mis samuti ilmselgelt raskendab sobiva tasuvama töö leidmist. Riigikohus on selgitanud (17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
Seega on maakohus elatise väljamõistmisel õigesti arvestanud kostja tegelike võimalustega elatist tasuda.
10.4.Ringkonnakohus märgib, et hagejal on õigus esitada elatisenõue ka oma teise vanema – isa – vastu, kellelt on Viru Maakohtu 05.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-877 samuti ära võetud hageja hooldusõigus. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Ringkonnakohtule ei ole teada hageja isa varaline seisund, st kas hageja isa puhul esinevad samuti PKS § 102 kohased alused mõista temalt elatis välja alla PKS § 101 järgset miinimummäära. Eelduslikult tuleb isal anda hagejale ülalpidamist PKS § 101 järgi arvutatud alammääras.
11.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.