Menetlusosalised ja nende Hageja: K. R. (isikukood: XXX; aadress: XXX); esindajad Hageja seaduslik esindaja/eestkostja: S. K. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post: XXX); Lepinguline esindaja: I. M.-V. (Hugo OÜ; e-post: XXX); Kostja: L. A. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:
XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. R. hagi L. A. vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista L. A.lt K. R. kasuks alates 05.07.2024 kuni K. R. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX igakuine elatis summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
3.Elatis kanda S. K. arvelduskontole nr EEXXX.
4.Kohtumenetluse kestel (s.o perioodil 01.08.2024 kuni 04.10.2024) makstud elatis kogusummas 863,16 eurot kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.05.07.2024 saabus Viru Maakohtusse K. R. hagiavaldus L. A. vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 287,72 eurot (272.76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1.aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis mõista välja alates 05.07.2024 ning kuni hageja täisealiseks saamiseni. Igakuine elatis tasuda S. K. arvelduskontole nr EEXXX. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on S. K. määratud tsiviilasjas nr 2-24-877 tehtud lahendi kohaselt hageja eestkostjaks. Hageja elab S. K.ga enam kui kolm aastat. Eestkostja hoolitseb lapse eest ning on taganud talle kõik vajalikud tingimused. Laps suhtleb emaga vähe ning ema juures ei viibi. Seega kostja hagejale vahetult ülalpidamist ei anna. Hageja igakuised kulud on 676 eurot ning alates 2024 septembrist 711 eurot.
2.Kostja vaidles 16.07.2024 kohtule saadetud e-kirjas hagiavaldusele vastu. Kostja sissetulekuks on üksnes 500 eurot ning ka tal endal on kulud kanda. Kostjale ei jää vastasel juhul elatusmiinimumi. Kostjal on alaealine ülalpeetav, kelle tervis vajab pidevat tähelepanu ning koostööd spetsialistidega. Ka ei võimalda kostja tervis pikemat tööaega. Kostja esitas töölepingu ning enda arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2024 kuni 16.07.2024 kohta.
3.Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde. Viidatud on Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-33-11, nr 3-2-1-15-17. ja nr 3-2-1-174-16. Kostja vabatahtlikult hagejale elatist tasunud ei ole. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on küll viidanud sellele, et tal on alaealine laps, kuid pole esile toonud lapsega seotud kulud. Kostja seab enda huvid ja vajadused kõrgemale, kui lapse omad ning ei käitu lapse huvides. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostja on tasunud hagejale kolme kuu jooksul elatist miinimummääras, seega on alust arvata, et kostja on võimeline tasuma lapsele elatist.
4.Maksu- ja Tolliamet esitas 14.10.2024 kohtule andmed L. A. sissetulekute kohta perioodil 01.01.2023 kuni 30.09.2024.
5.Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-24-10298 kohtuistungi hageja lepingulise esindaja ja kostja osavõtul. Hageja jäi esitatud nõude juurde.
6.Kostja esitas 05.12.2024 kohtule andmed tema teise lapse igakuiste kulude kohta. Kokku 1073 eurot. Kostja sissetulek on 500 eurot, lisandub 218 eurot lapsetoetus ja invaliidsustoetus. Kostjaga koos elava lapse isa antav ülalpidamine on 400-500 eurot. Hagejale igakuiselt miinimummääras elatise maksmine eeldab kostjal raha laenamist. Kostja taotleb välja mõistetava elatise summa vähendamist. Kostja esitas täiendavad tõendid.
7.Hageja toob välja, et kostja teisele lapsele on määratud toetus (seoses puudega) summas 138,08 eurot. Seega on lapse vajadused tagatud riigi poolt. Kostja ei ole tõendanud puudega seotud kulude kandmist. Teraapia teenuse kasutamine ei ole tõendatud. Lisaks varjab kostja oma sissetulekut. Kostja teise lapse kulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostjal tuleb tagada mõlema lapse samaväärne ülalpidamine. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Kostja on tasunud alates 2024 augustist elatist miinimummääras. Seega on alus arvata, et kostja väited tema raske majandusliku olukorra kohta ei ole tõesed. Hageja jääb esitatud nõude juurde.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
10.Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja K. R. on L. A. ja J. R. laps. Vaidlust ei ole selles, et Viru Maakohtu 05.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-877 (dtl 9-17) on L. A.lt ja J. R. ära võetud hooldusõigus (nii isiku- kui ka varahooldusõigus) alaealise lapse K. R. suhtes. K. R. eestkostjaks määrati S. K. ning seda kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.06.2026. Samuti puudub vaidlus, et hageja elab koos eestkostjaga ning on tema vahetul ülalpidamisel. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Hagi on esitatud ühe vanema ehk kostja L. A. vastu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-75-11 (p 20) leidnud, et mitu sama astme sugulast täidavad PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Viidatud sätte järgi vastutavad esmalt lapse vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmise eest osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile.
11.Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse
ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on kostja hagejale perioodil 01.08.2024 kuni 04.10.2024 tasunud kokku 863,16 eurot (3x287,72) (dtl 109). Täiendavaid tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei ole kostja esitanud. Elatise nõude esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud.
12.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse (dtl 3-6) kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 676 eurot ning alates 2024 septembrist 711 eurot. Seejuures on kulu järgmine: elekter 50 eurot, vesi 6 eurot, internet + TV 7 eurot, sidekulu 20 eurot, toidukulu 220 eurot, majapidamisvahendid 8 eurot, hügieen 50 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot, tervishoid 40 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, sünnipäeva pidamine 25 eurot, meelelahutus 55 eurot, puhkusereisid 100 eurot, muu kulu 15 eurot ning aeroobika (alates 2024 september) 35 eurot. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16, p 13). Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud elatise baassummale. Samuti ei ole kostja nimetatud asjaolu kahtluse alla seadnud ega hageja kulusid vaidlustanud.
13.Maksu- ja Tolliameti andmetel (dtl 137) on kostja L. A. perioodil 01.01.2023 kuni 30.09.2024 (s.o 19 kuu vältel) teeninud (neto)sissetulekut 3243,15 eurot, s.o 170,70 eurot kuus. Kostja enda kinnitusel on tema igakuise töötasu suuruseks 500 eurot. Kostja esitas kohtule 11.03.2024 sõlmitud töölepingu (dtl 98-101). Esitatud dokumendi kohaselt töötab kostja OÜ-s X xxx. Kostja töötab täistööajaga ning tema töötasu suuruseks on 4,86 eurot/tund. Asjaolu, et kostja igakuine (neto)töötasu on ligikaudu 500 eurot, nähtub ka kostja AS Swedbank arvelduskonto väljavõttest (dtl 66-97). Kostja on 28.07.2023 sõlminud AS-ga Swedbank rahakoguja lepingu (dtl 164-166) ning lisaks sõlminud püsikorralduse lepingu (dtl 167-168). L. A. tasub igakuiselt rahakoguja lepingu täitmiseks 15 eurot. Kostja on esitanud ka oma teise, s.o AS SEB Pank arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.06.2024 kuni 04.12.2024 kohta (dtl 172). Arvelduskonto jääk on 131,48 eurot. Muid sissetulekuid ega ka vara ei ole kohus menetluses tuvastanud (dtl 111-114).
14.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tuginenud asjaolule, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kellel on tuvastatud keskmine puue (arenguraskused). Kulud lapse ravile ning tervise seisundi
säilitamisele on suured. Lapse tervisliku seisundi tõttu ei ole kostjal võimalik ka tasuvamat tööd leida. Rahvastikuregistri andmetel (dtl 115-120) on L. A.l lisaks hagejale ka teine alaealine ülalpeetav, s.o M. A. (sünd. xxx). Kostja on kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2023 otsuse (dtl 169-171). Esitatu kohaselt on M. A.l tuvastatud keskmine puue (keeleja kõnefunktsiooni kõrvalekalleraskusastme) kestusega kuni 18.09.2025. Otsuse lisa 1 (dtl 159) kohaselt on rehabilitatsiooniteenuse hüvitatav maksumus kuni 87,80 eurot. Kostja on esitanud oma teise lapse igakuiste kulude nimekirja (dtl 173). Esitatud andmete pinnalt võib sedastada lapse puudega seonduvate kulude olemasolu. Kohtul ei ole alust arvata, et L. A. lapsega rehabilitatsiooni teenustel ei käi. Vaidlust ei ole selles, et M. A.le makstakse Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt sotsiaaltoetust 138,08 ning peretoetust 80 eurot, kokku 218,08 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et sotsiaaltoetuse (138,08 eurot) laekumisel kannab kostja summa koheselt M. A. arvelduskontole. Lisaks esineb veel kahe arvelduskonto vahelisi kandeid (mõlemal suunal), kuid mitte suuremas summas kui 50 eurot korraga. Kohtu hinnangul on kostjal seeläbi võimalik tagada, et M. A.le ettenähtud riiklikud toetused lähevad lapse ravi ja rehabilitatsiooni tagamiseks. Kostja teine laps M. A. elab koos isaga ning saab ülalpidamist vahetult (kostja kinnitusel 400-500 eurot kuus).
14.PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja saab igakuiselt riiklikku peretoetust summas 80 eurot. Summa laekub kostja arvelduskontole ning kostja kannab selle igakuiselt hagejale.
15.Arvestades asjaolu, et kostja saab töötasu üksnes 500 eurot kuus, kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine ülalpeetav, kellel on tuvastatud puue ning kostja osalemine tööturul tasuvama töö leidmiseks on piiratud lapsel tuvastatud puude tõttu, peab kohus põhjendatud elatise suuruseks 160 eurot kuus. Elatise määramisel selles määras ei osutu kostjaga koos elav laps M. A. varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps K. R.. Nimetatud summas elatise väljamõistmine ei kahjusta ka kostja enese tavalist ülalpidamist.
16.Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
Menetluskulude jaotus
17.11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.