E.A ja F.N-i hagi E.R-i vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja I: E.A, isikukood XXX esindajad Hageja II: F.N, isikukood XXX Hagejate seaduslik esindaja (ema): U.K, isikukood XXX Kostja: E.R, isikukood XXX Asja läbivaatamine
Kohtuistung 03.06.2025
RESOLUTSIOON
Rahuldada E.A ja F.N-i hagi E.R-i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
Mõista E.R E.A E.R-i kasuks välja igakuine elatis alates 22.04.2025 kuni E.A täisealiseks saamiseni xxxxxxxxx summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (pool lapsetoetuse määra)).
Mõista E.R F.N-i E.R-i kasuks välja igakuine elatis alates 22.04.2025 kuni F.N-i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxx summas 256,48 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (pool lapsetoetuse määra) * 0,85 (15% vähendamine PKS § 101 lg 7 kohaselt). Alates ajast, mil lõpeb E.A-le elatise maksmine, tuleb F.N-ile tasutavat elatist arvestada ilma 15% vähendamiseta.
Arvata väljamõistetud elatisest maha kostja poolt alates aprillist 2025 tasutud elatis aprilli 2025 ja järgnevate kuude eest 50% osas mõlema hageja kohta arvestatuna.
Elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette U.K määratud arveldusarvele (otsuse tegemise ajal nr xxxxxxxxxxxxxxxxx) iga eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Elatise nõue
1.E.A ja F.N esitasid 22.04.2025 Tartu Maakohtule hagi E.R-i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt lahutasid laste ema ning kostja abielu 2020. aasta novembris. Pärast lahutust kolis E.R xxx. Järgneva kaheksa kuu jooksul ei suhelnud ta lastega ega külastanud neid, küll aga maksis ta sel perioodil elatist summas 450 eurot kuus. Umbes 2022. aastal pöördus laste ema lastekaitsesse, et reguleerida kohtumiste ja elatise küsimused. Koostati kokkuleppe, mille kohaselt E.R võtab lapsed enda juurde igal teisel nädalavahetusel (neljapäeva õhtust kuni pühapäeva pärastlõunani); maksab elatist 450 eurot kuus; võtab lapsed kord aastas üheks nädalaks enda juurde. E.R ei ole aktiivselt laste elus osalev. Tema panus piirdub laste kord nädalas või kahe nädala jooksul korra enda juurde võtmisega. Arstivisiidid, trennidesse ja eratundidesse viimine, samuti kogu igapäevane hooldus jäävad täielikult ema kanda. Ühel korral, kui laste ema palus tal lapsed nädalaks enda juurde võtta ning oli valmis elatisest selle kompenseerima, keeldus ta. Ta ei tea laste trennide ega eratundide päevi ega kohti. Koolis on teda nähtud vaid 1. septembril ja lasteaias on tema kohalolek olnud aastate jooksul väga harv – heal juhul 10–15 korda kokku. Kohtumised lastega on muutunud lühemaks võrreldes varasemaga – E.R võtab lapsed reedel kell 17:00 ning toon nad tagasi pühapäeval kella 15–17 vahel. See teeb keskmiselt 4-6 päeva kuus. 2024 aasta alguses ei olnud elatis regulaarselt makstud. Pärast mitmekordset meeldetuletamist sai laste ema vastuseks vaid, et "raha ei ole". 2025. aasta jaanuaris elatis ei laekunud ning laste ema teavitas E.R-i , et pöördub kohtusse. E.R vastus oli, et "võin anda". Märtsis 2025 maksis laste isa elatist kahel korral (kokku 900 eurot), aprilli
alguses (450 eurot). Jaanuari ja veebruari eest elatis on jäänud tasumata. Samal ajal on elu ja laste hobidega seotud kulud tõusnud. Lapsed käivad jalgpallitrennis, tantsutrennis ning poeg saab ka eesti keele eratunde, kuna koolis on raskusi aine omandamisega. Kogukulu kahe lapse ülalpidamiseks kuus on 1257,34 eurot, millest poole kandmise kohustus lasub kostjal, s.o summas 628,67 eurot mõlema lapse kohta ning 314,34 eurot ühe lapse kohta. Haginõue: seadusest tulenev ülalpidamiskohustus alates 01.04.2025 kuni laste täisealiseks saamiseni perekonnaseaduses kehtestatud miinimummääras, mis elatiskalkulaatori arvutuse kohaselt on alates 01.04.2025 ühe lapse kohta 301,74 € kuus. Kuigi hageja II (6-aastane) ja hageja I (8-aastane) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, ei ole elatise vähendamine põhjendatud, kuna lapsed on erinevast soost ja vajavad seetõttu eri tüüpi rõivaid. Kostja vastuväited
2.Kostja avaldab kirjalikus hagivastuse, et on maksnud lastele laste emaga kokkuleppel 450 eurot kuus. Lapsed viibivad kostja juures kuus nädal aega, vahest ka rohkem vajadusel. Kostja ostab lastele riideid ja viib ning toob vajadusel trennidest. Eelmisel aastal tekkinud tööpuuduse tõttu nende kuude eest mis jäid maksmata, on laste emale U.K-le makstud (jaanuar ja veebruar). Kohtuistung 03.06.2025
3.Hagejate esindaja avaldas järgmist. Kostja maksed ei ole regulaarsed. xxx konkreetsust ja stabiilsust. Alates hagi esitamisest on isa elatist maksnud ka tagantjärele. Maksab 450 eurot kahe lapse peale kokku igas kuus. Lapsed on isa juures iga 2 nädala tagant reedest pühapäevani, s.o kuus kokku keskmiselt 4-6 päeva, harvem 7 päeva. Isa muid kulusid ei kanna. xxx saada elatismiinimumi. Trennitasud on suurenenud. 450 eurot on olnud juba 5 aastat. Kulud on kasvanud. Kostja avaldas järgmist. Alates aprillist 2025 olen elatist maksnud 450 eurot. Viimati maksin mai eest. Lapsed on iga kuu minuga regulaarselt nii, nagu laste ema ütles. Kui on vaja ja saan võtta, olen lapsed ikka enda juurde võtnud. Töötasin varem xxx, ehituses oli langus, mistõttu pidin tulema Eestisse, otsima tööd, tekkisid makseraskused ja võlad, esimesel võimalusel olen kõik tagasi maksnud. Lapsed saavad alati minu juurde tulla. Arvan, et 450 eurost laste kasvatamiseks piisab. Olen ostnud lastele ka muid asju. Mul on nüüd kindel töökoht, laste ema võib kindel olla, et saab 450 eurot kuus. Mina kindlasti rohkem ei maksa. Niigi summa tõusis, alguses oli summa 400 eurot, mitte 450. Ma ei usu, et laste kulud on suurenenud. Minu vastuväited seadusest tuleneva elatismiinimumi mittemaksmisele on sellised, et 1) mina osalen samuti laste kasvatamises; 2) minu meelest on 450 eurot piisav, üle selle on palju, ning kuna 600 eurot on maksimumelatis, siis ma ei peaks üldse laste järele vaatama; 3) minu palk ei ole nii suur – käin tööl xxxxxxxxxxxxx-s, 1200 eurot neto on palk, töötan seal alates 2025. aasta märtsist. Pooled istungil kompromissile ei jõudnud.
Kohtuotsuse põhjendused
4.Vastavalt PKS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vaidlust pole selles, et E.R on E.A ja F.N-i isa, kellel on oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustus.
5.PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kostja ei ela hagejatega koos alates 2020. aastast. Kohus tuvastas, et lapsevanematel saavutasid pärast lahutust kokkulepe, et kostja tasub laste emale laste elatiseks kokku 400 eurot ning alates 2022. aastast 450 eurot. Kohus tuvastas ka, et kostja on tasunud elatist ebaregulaarselt. Seega ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.
6.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagis nõutakse elatist alates 01.04.2025. Alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 on indekseeritud baassumma suuruseks 282,31 eurot.
7.PKS § 101 lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2025 on baassummale lisanduva 3% suuruseks 59,43 eurot.
8.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus arvestab elatise arvutamisel, et hagejate eest saab lapsetoetust U.K. Lapsetoetus nii E.A-le kui F.N-ile on 80 eurot kuus.
9.Mõlemad hagejad viibivad kostja juures keskmiselt vähem kui 7 päeva kuus, seega ei tule kohaldada PKS § 101 lg 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset mahaarvamist.
10.PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on vähem kui kolm aastat, seega esineb PKA § 101 lg 7 märgitud olukord ning teise lapse, s.o F.N-i osas tuleb elatist vastavalt vähendada. Kohus ei pea põhjendatuks jätta viidatud sätet kohaldamata hagejate esindaja toodud põhjusel, et
lapsed on erinevast soost ning vajavad eri tüüpi rõivaid. Kohus märgib, et seadusandja ongi selle sättega arvestanud mastaabisäästu põhimõtet, mis kohaldub ka hagejate osas.
11.Arvestades PKS § 101 lg-s 1–6 sätestatut, peab kostja maksma hagejatele igakuist elatist hagi esitamisest, s.o 22.04.2025 arvates arvestuslikult järgmiselt: E.A: Alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 301,74 eurot. F.N: Alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 301,74 eurot. Seda summat tuleb korrutada 0,85 vastavalt PKS § 101 lg 7 (15% vähendamist). Lõplik elatise summa on 256,48 eurot. Alates ajast, mil lõpeb E.A-le elatise maksmine, tuleb F.N-ile tasutavat elatist arvestada ilma 15% vähendamiseta.
12.Tulenevalt PKS § 102 lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märgib, et hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud minimaalses määras, mille puhul puudub üldjuhul vajadus asuda kulutusi tõendama. Kohus loeb tõendatuks, et hagejate ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne PKS § 101 lg 1–7 kohaselt arvutatud summa. Kostja vaidleb nõutavale elatisele vastu ning on põhjendanud vastuväidet sellega, et ta osaleb samuti laste kasvatamises, 450 eurot on elatiseks piisav ning tema palgast ei saa maksta miinimumsummas elatist. Ka leidis kostja kohtuistungil, et tema arvates ei ole kulud lastele nende kasvades suurenenud, vaid vähenenud.
13.Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-2343, p 13). Kostja avaldatust järeldab kohus, et kostja tegelikkuses ei ole teinud kõike endast olenevat selleks, et teenida ülalpidamiskohustuse täitmiseks suuremat sissetulekut. Asjas uuritust ei järeldu, et kostjal oleksid mingid takistused teise või täiendava töö leidmiseks. Kostja ei ole avaldanud, et ta oleks töövõimetu või esineks tal mõni töötamist takistav haigus. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kohus leiab, et kostjal on võimalik otsida ja leida täiendavaid sissetulekuid selleks, et hagejatele elatist tasuda. Kohus märgib, et kostja avaldas istungil korduvalt, et 450 euro on tema arvates piisav summa elatiseks ning kulud lastele on vähenenud, mitte suurenenud, toomata samas välja ühtegi mõistlikku põhjendust selliseks seisukohaks hoolimata kohtu selgitustest ning hagis toodud arvestustest. Ka avaldas kostja, et hageja nõutav seadusjärgne summa on maksimumelatis ning selle maksmisel ei peaks ta üldse laste järele vaatama. Sellised vastuväited viitavad, et kostja ei pea laste ülalpidamiskohustust ning elatise maksmise nõuet enda jaoks oluliseks.
Kohus nõustub, et kostja osaleb laste kasvatamises, kuid seda vähesel määral ning see asjaolu ei võimalda väljamõistetavat elatist vähendada. Laste ema avaldatust ilmneb, et kostja osaleb laste elus pigem passiivselt ning see hõlmab laste aeg-ajalt enda juurde viimist. Laste igapäevast elu puudutavate küsimustega tegeleb laste ema, sh lasteaed, kool, arstil käimine, trennid jne. Kuivõrd kostja ei ole toonud välja ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust PKS § 101 lg 2 mõttes elatise vähendamiseks, ei pea kohus PKS § 101 alusel arvutatud elatise vähendamist põhjendatuks.
14.Kohus rahuldab hagi alates hagi esitamisest, s.o alates 22.04.2025. Kuivõrd kohus rahuldab hagi PKS § 101 lg 1 sätestatud määras ning ei pea põhjendatuks jätta F.N-i puhul kohaldamata PKS § 101 lg 7 sätestatut, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Poolte avaldatust järeldab kohus, et kostja on tasunud elatist menetluse jooksul 450 eurot kuus nii aprilli 2025 kui mai 2025 eest. See summa tuleb igakuiselt väljamõistetavast elatisest maha arvata 50% osas mõlema hageja kohta arvestatuna, s.o mõlema lapse osas 225 eurot kalendrikuu kohta. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hagejatel ega kostjal menetluses esindajat ei olnud, seega ei tekkinud neil eeldatavalt ka menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.