Hageja: A. A. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja K.L. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas Kostja: N. A. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 06.05.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N. A. taotlus ning jätta vastu võtmata A. A. 31.03.2025 menetlusdokumendiga esitatud lisa 2 (riikliku perelepitusteenuse edutuse tõend).
2.Jätta rahuldamata N. A. taotlus A. A. 31.03.2025 menetlusdokumendiga esitatud lisa 3, 30.04.2025 menetlusdokumendi ja selle lisade 1-16 ning 28.04.2025 menetlusdokumendi lisade 1-22 vastuvõtmata jätmiseks.
3.Rahuldada hagi osaliselt.
4.Mõista N. A.lt A. A. kasuks alates 01.04.2025 kuni A. A. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) välja igakuine elatis summas 367,70 eurot.
Elatis tuleb kanda K.-L. K. arvelduskontole nr xxxx (Xxxx) iga kuu esimeseks kuupäevaks jooksva kuu eest, märkides selgituseks „elatis“.
6.Punktis 4 nimetatud elatise maksmise kohustus on kohtuotsuse tegemise aja seisuga täidetud 875,38 euro ulatuses.
7.Jätta rahuldamata A. A. hagi tagasiulatuva elatise nõudes.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A. A. (hageja, laps) esitas 31.03.2025 Harju Maakohtule hagi N. A. (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja soovib kostjalt alates 01.04.2025 igakuist elatist summas 453 eurot, samuti soovib hageja kostjalt tagasiulatuvat elatist 2025. aasta märtsikuu eest summas 453 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.03.2025 istungil. Hageja täpsustas 28.04.2025 tagasiulatuva elatisnõude suurust. Hageja märkis, et kostja on tasunud kohtuväliselt elatise 2025. aasta märtsikuu eest summas 278,76 eurot. Seega nõuab hageja tagasiulatuvalt 174,24 eurot. 06.05.2025 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja edasiulatuva elatise nõuet ning jäi 367,70 euro suuruse nõude juurde. 09.05.2025 esitatud menetlusdokumendis täpsustas hageja uuesti nõuet ning palus istungil avaldatud elatisele liita juurde 21 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt elas hageja 2024. aasta suveni vaheldumisi mõlema vanemaga. Alates 01.03.2025 elab hageja emaga. Kostja kannab hageja lasteaiatasu ning lastekooli toiduraha. Lapse igakuised kulud on 1182,60 eurot. Hagejaga koos elava vanema igakuine töötasu on 1550 eurot kuus, lisaks teeb ta täiendavalt juhutöid. Kostja tegeleb aktiivselt ettevõtlusega.
3.Hageja esindaja selgitas 07.04.2025 toimunud kohtuistungil, et tema tagab hageja elamistingimused, kuid tema rahalised vahendid on ülalpidamiseks piiratud. 06.05.2025 toimunud kohtuistungil tõi hageja välja, et lapsetoetus laekub lapse ema kontole. Hageja viibib alates 2025. aasta märtsist kostja juures kord kuus nädalavahetusel. Hagejal ei ole erivajadusi, millega kaasneks lisakulusid. Hagejaga koos elaval vanemal on xxxx xxxx valdkonnas, praegu töötab ta xxxx, kuid varem on ta töötanud üle 10 aasta xxxx. Hagejale meeldib ujumine ning need trennid toimuvad üheksa kuud aastas. Pooled elasid ühise perena kuni lapse 2,5-aastaseks saamiseni. Hageja jäi seisukohale, et tema igakuised kulud on kokku 1012,6 eurot, millest kostja vabatahtlikult tasutud osa on 98,60 eurot. Kostja seisukoht
4.Kostja avaldas 07.04.2025 toimunud istungil, et tema igakuine sissetulek on umbes 4000 eurot kuus (06.05.2025 täpsustas kostja, et tegemist on netotasuga). Kostja pidas õiglaseks tasuda hagejale igakuiselt 300 eurot, kuid arvas, et ilmselt jätkub veel vaidlus selle üle, kui palju viibib laps tema juures.
5.06.05.2025 toimunud istungil kinnitas kostja, et peale hageja tal alaealisi lapsi ei ole. Samuti kinnitas kostja, et tal ei ole tervisest tulenevaid töövõime piiranguid. Kostjale kuulub xxxx kinnistut, mille koguväärtust ei osanud ta öelda. Kostja on tegelenud 20 aastat ettevõtlusega kinnisvara halduse ja hoolduse valdkonnas ning 11 aastat töötas xxxx. Kostjal on xxxx xxxx valdkonnas. Kuna vanemad leppisid aastate eest kokku, et mõlemad ostavad lapsele riideid ega jaga neid kulusid, ostab ka kostja hagejale riideid ja jalanõusid ning kannab lapse vaba ajaga seonduvaid kulusid. Samuti kannavad mõlemad vanemad hageja sünnipäevakulusid vahetult. Kostja hinnangul on hagejaga koos elava vanema sissetulek kostja omaga samal tasemel. Kostja jäi seisukohale, et hageja igakuised kulud ei ületa 621,10 eurot.
6.Kostja esitas 20.05.2025 kirjaliku seisukoha, milles märkis, et on tasunud enne hagi kohtule esitamist hagejale elatise 2025. aasta märtsi eest summas 278,76 eurot ning osalenud vahetult lapse ülalpidamiskulude kandmises. Hagis esitatud väited hageja ülalpidamiskulude osas on ülepaisutatud. Kostja on tasunud hagejale elatist ka 2025. aasta aprillis 298,31 eurot ning tasunud lisaks aprilli eest ka lasteaiatasu 63,05 eurot ja lastekooli söögiraha. Samuti on kostja tasunud elatist 2025. aasta mais summas 298,31 eurot. Kuna kostja osaleb lapse kasvatamises ning kannab vahetult tema ülalpidamiskulusid ning on vabatahtlikult tasunud ka elatist, on hagi esitatud alusetult ja tuleks jätta seetõttu rahuldamata, alternatiivselt tuleks kostjalt välja mõista miinimumsuuruses elatis. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud ja kogutud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus perekonnaasjas esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud. TsMS § 230 lg 3 näeb ette, et lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
9.1.Kostja on 20.05.2025 esitatud menetlusdokumendis toonud välja, et hagiavaldusega esitatud tõend riikliku perelepitusteenuse edutuse kohta ei ole asjas asjakohane ega vajalik ning tuleb jätta seetõttu vastu võtmata (dtl 352). Hagiavaldusest nähtuvalt soovis hageja esitatud tõendiga (dtl 9) tõendada, et senine jagatud vanemlus enam ei toiminud. Pooled ei vaidle, et vähemalt alates käesoleva aasta märtsist elab laps peamiselt emaga, kuid suhtleb kord kuus nädalavahetusel isaga (dtl 340). Seega see asjaolu vaidluse all ei ole. TsMS § 238 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Viidatud sättest tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et tõend ei oma asjas tähtsust ning see tuleb jätta vastu võtmata.
9.2.Kostja palub jätta vastu võtmata ning asja lahendamisel tähelepanuta hagiavalduse lisa 3 ning 30.04.2025 esitatud dokumendi ja selle lisad 1-16, kuna need on asjakohatud ega ole asja lahendamiseks vajalikud (dtl 353). Hagiavalduse lisaga 3 on hageja soovinud tõendada, et kostja tegeleb aktiivselt ettevõtlusega ning lisa 3 näitab kostja seoseid erinevate äriühingutega (dtl 5, 12). Hageja on 30.04.2025 menetlusdokumendis ja selle lisades esitanud täiendava ülevaate kostjaga seotud äriühingute kohta, mida ta tegi vastavalt 07.04.2025 istungil kokkulepitule (dtl 43). Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 3 näeb ette, et elatist võib mõista välja muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust. Seega ei pea kohus esitatud tõendeid ega 30.04.2025 esitatud menetlusdokumenti asjakohatuks ning jätab kostja taotluse rahuldamata.
9.3.Kostja palub kohtul jätta 28.04.2025 menetlusdokumendi lisad 1-12 ja 14-22 tähelepanuta ja vastu võtmata, kuna hageja ei ole nendele 28.04.2025 ega ka järgnevalt viidanud (dtl 354). TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses viidata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Samas on kohtul TsMS § 230 lg 3 alusel õigus ka omal algatusel lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid koguda ning kohus ei ole tulenevalt TsMS § 436 lg-st 6 perekonnaasjade alla kuuluvas ülalpidamisasjas poolte esitatud asjaolude ega
seisukohtadega ka seotud. Kuna lapse elatisvaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 11) ning sarnaneb oma olemuselt pigem hagita menetlusele, ei pea kohus põhjendatuks jätta tõendid vastu võtmata üksnes sellel põhjusel, et need ei ole esitatud hagimenetluse reegleid rangelt järgides. Kohtule 28.04.2025 esitatud menetlusdokumendi pealkirjast nähtuvalt on hageja esitanud kohtule täiendavad tõendid koos selgitustega tema kulude arvestuskäigu kohta (dtl 197). Menetlusdokumendi lisad on pealkirjastatud ning nendest saab üheselt järeldada, et tegemist on tõenditega, mis on esitatud hageja kulude tõendamiseks. Kohus ei pea kostja taotlust põhjendatuks ning jätab selle rahuldamata.
10.PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja laps ning kostjal on seadusest tulenev kohustus hagejat ülal pidada. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja elab alates 2025. aasta märtsikuust peamiselt emaga ning on kord kuus nädalavahetusel suhelnud kostjaga (dtl 340). Tõendatud on, et kostja on hagejale alates märtsikuust vabatahtlikult elatist tasunud (dtl 43, 197, 377, 361).
12.Kostja leiab, et kuna ta osaleb hageja kasvatamises, samuti kannab ta vahetult hageja ülalpidamiskulusid ning on vabatahtlikult tasunud lisaks ka elatist, on hagi tema vastu esitatud alusetult ja tuleks jätta rahuldamata (dtl 354). PKS § 100 lg 2 näeb ette küll eelduse, et vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta lapsega koos ei ela või kui ta lapse kasvatamises ei osale, ei välista see siiski lapse õigust elatishagi esitada olukorras, kus tema ülalpidamiseks tasutav elatis ei ole tema hinnangul piisav. Vanem rikub ülalpidamiskohustust ka juhul, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19). Kuna pooled vaidlevad hagejale tasutava elatise suuruse üle, ei pea kohus hagi esitamist alusetuks.
13.PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatu summa. PKS § 101 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Alates 01.04.2025 on indekseeritud baassummaks 282,31 eurot, millele lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast teeb PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatu elatise suuruseks 341,74 eurot.1 PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuna hageja saab igakuiselt lapsetoetust 80 eurot, mis laekub tema ema kontole, tuleb elatise suurusest lahutada pool lapsetoetuse määrast. Pooled ei vaidle, et laps viibib isaga üksnes ühel nädalavahetusel kuus, tavaliselt neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni (dtl 340), mistõttu ei kohaldu PKS § 101 lg 6, mis võimaldab vähendada elatise summat proportsionaalselt elatist maksma kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Ka ei kohaldu PKS § 101 lg 7, kuna
PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust on võimalik kontrollida elatiskalkulaatori abil aadressil https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/
kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele. Seega ei tohi hagejale makstav igakuine elatis alates 01.04.2025 olla väiksem kui 301,74 eurot (341,74-80/2).
14.PKS § 102 lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Vanemate varaline seis on lisaks lapse elulaadile ja vajadustele täiendav ja eraldiseisev alus ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8). Eraldiseisva ja vanemate varalisel seisul põhineva ülalpidamiskohustuse kehtestamise eesmärki on seadusandja selgelt nimetanud ka PKS § 102 lg 3 loomise eelnõu seletuskirjas (eelnõu 474 SE, lk-d 8-9). Kohus rõhutab, et PKS § 102 lg 3 mõte on võtta arvesse vanemate varalist seisu tervikuna, mitte üksnes kitsalt nende sissetulekut. Järelikult on asjakohatu kostja väide, nagu ei omaks kostja varalise seisu (sh kostja omandis olevate kinnisasjade, osaühingu osade või väärtpaberite) koguse või väärtuse hindamine käesolevas asjas tähtsust (dtl 342). Kostja sellesisulist väidet põhjendav Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsus asjas nr 219-15828 pärineb PKS § 102 lg 3 jõustumisele eelnevast ajast ning seetõttu PKS § 102 lg 3 tõlgendamisel asjakohane ei ole.
15.Käesolevas asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal järeldab kohus, et kostjal on keskmisest oluliselt parem varaline seisund, mis võimaldab kostjalt väljamõistetava elatise ulatuse määramisel kohaldada PKS § 102 lg-t 3. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 3 alusel elatise väljamõistmine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohus võib seda teha sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad või mitte (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8). Kostja varalisele seisundile hinnangu andmisel on kohus arvestanud järgnevaga.
15.1.Esiteks on kostja igakuine netosissetulek kostja arvelduskonto kohaselt alates 2025. aasta detsembrist 4290 eurot (dtl 167-190), mis ületab oluliselt Statistikaameti avaldatud keskmist brutokuupalka 2025. aasta märtsikuu seisuga (2092 eurot).
15.2.Teiseks nähtub kostjale kuuluva Xxxx AS väärtpaberikonto väljavõttest (dtl 191-193), et kostja omandis on hagi esitamise seisuga xxxx väärtpabereid, mille koguväärtus on avalike andmete järgi vastavalt 51 397 Norra krooni ning 1 616,16 ja 1 107 USA dollarit, millede koguväärtus on Eesti Panga väljastatud valuutakursside järgi 6 868,10 eurot (4 475,5 eurot + 1 419,9 eurot + 972,7 eurot). Täiendavalt ilmestab kostja varalist seisu tõik, et väärtpaberikontol on perioodil 14.10.2024 – 14.04.2025 toimunud arvukalt väärtpaberitehinguid, näiteks on kostja 04.11.2024 võõrandanud xxxx väärtpabereid tehingusummaga 6395 eurot (arvestatuna 69510.42 Rootsi kroonilt). Kostja arvelduskonto väljavõttest tuleneb seegi, et kostja on teeninud tulu väärtpaberitelt makstavate dividendide läbi (dtl 167-190). Seejuures on kostja saanud dividende ka selliste väärtpaberite arvelt, mida kostja Xxxx AS väärtpaberikontolt ei nähtu (xxxx, xxxx, xxxx., xxxx, xxxx., xxxx., xxxx, xxxx., xxxx., xxxx., xxxx.).
15.3.Kolmandaks kuulub kostjale otseselt osalus äriühingutes 1 OÜ, 3 OÜ, A OÜ, C OÜ ning H OÜ (dtl 11). Kuigi käesolevas menetluses esitatud andmete põhjal ei ole üheselt võimalik kindlaks määrata kostjale kuuluvate osaühingu osade täpset väärtust, tuleb arvesse võtta, et nimetatud osaühingud on valdavalt aktiivse majandustegevusega. Seetõttu ei saa neid lugeda väärtusetuks või kaduvväikest väärtust omavateks ning jätta need kostja varalise seisundi hindamisel (ja seeläbi väljamõistetava elatise ulatuse üle otsustamisel) arvesse võtmata.
15.4.Neljandaks on kostja aastatel 2001–2024 omandanud üheksa kinnistut: 2001. aastal 10 000 krooniga, 2016. aastal vastavalt 14 990, 17 380, 1 980 ja 1 340 euroga, 2017. aastal 6 790 euroga, 2022. aastal vastavalt 16 250 ja 20 750 euroga ning 2024. aastal 18 460 euroga (dtl 379-380). Võttes aluseks keskmise tarbijahinnaindeksi loetletud aastate lõikes, on nimetatud müügihindadele vastavate rahasummade ostujõud Statistikaameti koostatud
tarbijahinnaindeksi kalkulaatori kohaselt hagi esitamise kuupäeva (31.03.2025) seisuga vastavalt 1 628 eurot (2001. a), 24 032, 27 864, 3 174 ja 2 148 eurot (2016. a), 10 526 (2017. a), 19 142 ja 24 442 eurot (2022. a) ja 19 244 eurot (2024. a), st kokku ligikaudu 132 200 eurot.
15.5.Eeltoodu ilmestab kohtu hinnangul seda, et kostja püsiv elatustase (st võime teenida sissetulekuid ja teha erisuguseid kulutusi) ning seeläbi ka kostja varaline seisund on keskmisest oluliselt parem hea ning õigustab elatise ulatuse määramisel PKS § 102 lg 3 kohaldamist.
16.Ringkonnakohus on pidanud lubatavaks lapse PKS § 101 alusel arvutatava igakuise elatise suuruse leidmisel lähtuda Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga asemel ka elatist maksma kohustatud vanema brutokuupalgast (TlnRnKo 30.05.2023, 2-21-17109, p 58; TlnRnKo 18.12.2023, 2-20-14693, p 13.2). Ka seadusandja on perekonnaseaduse muudatuste eelnõu seletuskirjas selgitanud, et vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib ka PKS § 101 lg-s 4 sätestatud baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema kuutasust (eelnõu 474 SE, seletuskiri I, lk 1). Kohaldades käesoleval juhul lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel PKS § 101 lg-tes 3, 4 ja 5 toodud sätteid ning asendades PKS § 101 lg-s 4 toodud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk koosmõjus PKS § 102 lg-ga 3 kostja brutokuupalgaga, mis 4290 euro suuruselt netopalgalt teeb brutokuupalgaks vähemalt 5700 eurot, tuleks kostjal tasuda hagejale enda keskmisest kõrgemat varalist seisu arvestada igakuiselt elatist summas 413,31 eurot (282,31+5700x0,03-80/2). Kuna hageja kinnitas 06.05.2025 toimunud istungil, et soovib kostjalt elatist 367,70 eurot, arvestades, et kostja tasub juba vabatahtlikult lastekooli toiduraha ning lasteaia arveid, on kohtu hinnangul eelnevat arvesse võttes põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 367,70 eurot.
17.09.05.2025 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et elatist tuleks istungil avaldatuga võrreldes 21 euro võrra suurendada, kuna lasteaiatasu on alates 2025. aasta aprillist 21 euro võrra väiksem (dtl 347). Kohtu hinnangul ei ole see aga põhjendatud olukorras, kus hageja ise on arvestanud 367,70 euro suurusest nõudest maha lasteaiatasu, mida kostja on olnud nõus senini vabatahtlikult hüvitama, ega ole selle hüvitamist eraldi nõudnud (dtl 343-344). Kui lasteaiatasu on alates aprillist vähendatud, tähendab see, et lasteaiatasu tuleb võrreldes varasemaga vähem tasuda ning seega ei ole elatise suurendamine selle võrra ka põhjendatud.
18.Lisaks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud elatise suurusest arvata maha muid kulusid, mida kostja on hageja ülalpidamiseks vahetult kandnud. Kui lapse eest hoolitseb igapäevaselt lapsega koos elav vanem, kes tema igapäevavajadusi vahetult katab, on ootuspärane, et lapsest lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, p 13.1). Ka PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuna hageja vahetu ülalpidamise põhiraskus langeb hagejaga koos elavale vanemale, kes teab lapse igapäevaseid kulusid kõige paremini, ei saa kostja täita enda kohustust üksnes lapsele riiete ostmisega või sünnipäevade korraldamisega. Sellise vanematevahelise kokkuleppe olemasolu ei ole ka kostja tõendanud, mistõttu ei saa kostja nõuda, et ta annaks hagejale ülalpidamist muul viisil kui rahas. Küll aga on kostjal jätkuvalt õigus hagejale täiendavalt selliseid lisakulutusi teha.
19.Kohus selgitab, et kuna PKS § 102 lg 3 kohaldamine ei eelda lapse keskmisest paremat elulaadi ega keskmisest suuremaid igakuiseid kulusid, ei pea kohus vajalikuks hinnata lapse igakuiseid kulutusi, kuna kostjalt väljamõistetav elatis katab vähemalt poole nendest kuludest, mida on hageja kohtule nimetanud. Sealjuures ei ole kohtu hinnangul määrav, milline on hagejaga koos elava vanema varaline seis. Antud juhul ei ole ema varaline seisund sedavõrd hea, et sellise elatissumma väljamõistmine kostjalt oleks ülalpidamiskulude seisukohalt
põhjendamatult suur. Eelkõige on põhjendatud hageja ema sissetulekuga arvestada siis, kui kostja ei suudaks enda majandusliku seisundi tõttu tasuda hagejale miinimummääras elatist või kui ema ei suudaks enda majandusliku seisundi tõttu pidada hagejat miinimummäära ulatuses ülal.
20.Hageja on taotlenud kostjalt ka tagasiulatuvat elatist 2025. aasta märtsikuu eest summas 453 eurot (dtl 3). Kuna kostja tasus hagejale vahetult pärast hagi kohtusse esitamist elatise märtsikuu eest summas 278,76 eurot, soovib hageja kostjalt tagasiulatuvat elatist 174,24 eurot (dtl 197). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostja on tasunud märtsikuus hagejale elatist vastavalt PKS § 101 alusel arvutatud määrale, ei saa kohus nõustuda, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Olgugi, et pooled vaidlesid kohtumenetluses selle üle, kui suur peaks hagejale igakuiselt tasutav elatis olema, ei saa kostjale ette heita, et ta enne kohtuvaidluse algust lähtus hagejale elatise tasumisel seaduses sätestatud miinimummäärast PKS § 101 alusel. Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks kostjalt tagasiulatuva elatise nõudmist 2025. aasta märtsikuu eest.
21.Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist märtsis 278,76 eurot, aprillis 298,31 eurot ning mais 298,31 eurot (dtl 361), tuleb selles ulatuses lugeda kostja ülalpidamiskohustus kohtuotsuse tegemise aja seisuga täidetuks.
22.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei esine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.