Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-101872 menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 29.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 349,81 euro saamiseks. 10.02.2016 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 02.05.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Aktiva Finants esitas 19.05.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Axxx Lxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 174,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 174,88 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni ning Osaühing Aktiva Finants poolt makstud riigilõivu ja menetluskulud. Tartu Maakohus võttis hagi 20.05.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 16.06.2016 isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

2-16-101872 Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga 27.02.2013, 10.08.2013, 09.08.2013 liitumislepingud ja 09.08.2013 seadme kasutamise lepingu ning millede alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud AS-le Tele2 Eesti teenuste eest nõuetekohaselt. AS Tele2 Eesti loovutas 19.12.2014 nõude kostja vastu summas 174,93 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise tingimuste punktis 6.13.2 on sätestatud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist hagiavalduse kohaselt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani kokku 211,75 eurot 807 viivituses oldud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja maha arvestanud arvel nr 41464180 viivise summas 3,83 eurot. Samuti sisaldab võlgnevus 174,93 eurot võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis on märgitud arvel nr 42078673. Kohus märgib, et arvel 42078673 märgitud sissenõudmiskulu muutus sissenõutavaks 19.04.2014, kuivõrd arve viimane maksetähtaeg oli 18.04.2014. Seega tuleb võlgnevuselt viivise arvestust alustada 19.04.2016. Viivituses oldud päevi on kokku 760 päeva (periood 19.04.2014-17.05.2014), mis teeb viivise summaks 199,42 eurot. Hagiavalduses on hageja, tegutsedes heas usus, vähendanud viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 174,88 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 349,81 eurot, millest 174,93 eurot moodustab põhivõlg ja 174,88 eurot 17.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 166,17 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

2-16-101872 menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve õigusabi eest summas 166,17 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase Axxx Lxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 241,17 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 166,17 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.