lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-3543/17

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-3543/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1111
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Harju Maakohus Anu Vismann Diana Endoja 12.05.2025, Tallinn 2-25-3543

Tsiviilasi

A (A) ja B (B) hagi Y (Y) vastu elatise nõudes

Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad

ja

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine nende Hageja I A (isikukood XXX), Hageja II B (isikukood XXX), Hagejate seaduslik esindaja X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post:) Kostja Y (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada A, B ja Y, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Y tasub Ale ülalpidamiseks igakuist elatist summas 230 eurot alates 07.03.2025 kuni A täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).
1.2.Kui A elab Y juures vähemalt 8 päeva kuus ning Y katab A põhivajadused, ei pea Y Ale punktis 1.1. märgitud elatist (s.o 230 eurot) tasuma.
1.3.Y tasub Ble ülalpidamiseks igakuist elatist summas 230 eurot alates 07.03.2025 kuni B täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).
1.4.Kui A ja B elavad võrdse aja kummagi vanema juures (nt suvevaheajal), siis tasub Y Xi (X) arveldusarvele 160 eurot kuus eeldusel, et Yle laekub A ja B eest lastetoetus selles summas. Lastetoetuse summa suurendamisel või vähendamisel riigi poolt tasub Y vastava summa. Sel ajal kummagi lapse eest igakuist elatist maksma ei pea.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
1.5.Y tasub Ale ja Ble tagasiulatuvalt elatist (perioodi 07.03.2024-16.06.2024 eest ja perioodi 01.09.2024-06.03.2025 eest) kokku summas 4000 eurot võrdsete igakuiste osamaksetena 2 aasta jooksul alates kompromissi sõlmimisest. Soovi korral võib Y tasuda kokkuleppesumma kiiremini ja suuremate osamaksetena.
1.6.Määrata kindlaks elatise tasumise kord, mille kohaselt on Y kohustatud punktides 1.1., 1.3., 1.4. ja 1.5. kokkulepitud summad maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks Xi arveldusarvele nr XXXXXXX, selgitusega „A ja B elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Pangaandmete muutumisel saadab X teavituse Y e-maili aadressile xxx.
1.7.Kompromissi sõlmimisel loobuvad A ja B elatise nõudest perioodi eest, mis jääb hagiavalduse esitamise (s.o 07.03.2025) ja kompromissi sõlmimise vahele.
1.8.Kõrvalekaldumine käesoleva kompromisslepingu tingimustest on lubatud üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-3543.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses on A (hageja I) ja B (hageja II) hagi Y (kostja) vastu elatise nõudes.
2.07.05.2025 edastas kohus pooltele allkirjastamiseks kompromissi projekti ja määras pooltele tähtaja kompromisskokkuleppe sõlmimiseks kuni 09.05.2025.
3.09.05.2025 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:
1.Y tasub Ale ülalpidamiseks igakuist elatist summas 230 eurot alates 07.03.2025 kuni A täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).
2.Kui A elab Y juures vähemalt 8 päeva kuus ning Y katab A põhivajadused, ei pea Y Ale punktis 1 märgitud elatist (s.o 230 eurot) tasuma.
3.Y tasub Ble ülalpidamiseks igakuist elatist summas 230 eurot alates 07.03.2025 kuni B täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).
4.Kui A ja B elavad võrdse aja kummagi vanema juures (nt suvevaheajal), siis tasub Y Xi arveldusarvele 160 eurot kuus eeldusel, et Yle laekub A ja B eest lastetoetus selles summas. Lastetoetuse summa suurendamisel või vähendamisel riigi poolt tasub Y vastava summa. Sel ajal kummagi lapse eest igakuist elatist maksma ei pea.
5.Y tasub Ale ja Ble tagasiulatuvalt elatist (perioodi 07.03.2024-16.06.2024 eest ja perioodi 01.09.2024-06.03.2025 eest) kokku summas 4000 eurot võrdsete igakuiste osamaksetena 2 aasta jooksul alates kompromissi sõlmimisest. Soovi korral võib Y tasuda kokkuleppesumma kiiremini ja suuremate osamaksetena.
6.Määrata kindlaks elatise tasumise kord, mille kohaselt on Y kohustatud punktides 1, 3, 4 ja 5 kokkulepitud summad maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks Xi arveldusarvele nr XXXXXXX, selgitusega „A ja B elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Pangaandmete muutumisel saadab X teavituse Y e-maili aadressile xxx.
7.Kompromissi sõlmimisel loobuvad A ja B elatise nõudest perioodi eest, mis jääb hagiavalduse esitamise (s.o 07.03.2025) ja kompromissi sõlmimise vahele.
8.Kõrvalekaldumine käesoleva kompromisslepingu tingimustest on lubatud üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 428 lg 1 p 4, TsMS § 432 alusel ning kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist ning paluvad kompromissi kinnitamise otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
5.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kuna pooled on taotlenud kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist, siis kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
7.Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
8.Kui Y vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
9.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 16.07.20262-26-106869/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja