Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et T.J-i hagi P.M-i vastu isaduse vaidlustamise nõudes on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Hageja taotleb hagis, et kohus tuvastaks, et laps J.M ei põlvne kostjast ning tunnistaks lapse sünniakti kostja kohta tehtud isakande ebaõigeks. Tulenevalt TsMS § 103 lg-st 1 on tegemist põlvnemisasjaga. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta hagi õigeksvõtt vastu võtmata. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et laps J.M on sündinud 07.02.2022. a. Lapse ema on T.J (hageja). Isaduse õigeksvõtu alusel on kantud lapse sünniakti isana P.M (kostja). Lapse sünnijärgne perekonnanimi on P.M, aga 13.10.2023. a on tehtud nime muutmise kanne ja lapse uueks perekonnanimeks sai J.M. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 näeb ette, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud

teatavaks saanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Antud juhul on lapse isaduse vaidlustanud tema ema, kes on selleks PKS § 91 lg 1 järgi õigustatud. Hageja väitel sai ta 04.11.2024. a DNA ekspertiisiaktist teada, et laps J.M ei põlvne kostjast. Isaduse vaidlustamise hagi esitas hageja kohtule 04.02.2025. a, s.o vähem kui aasta pärast DNA-ekspertiisi tulemuste teadasaamist. Puuduvad andmed või tõendid selle kohta, et isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud pidid saama või said teatavaks hagejale juba varem. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades, saab lugeda, et isaduse vaidlustamise hagi on esitatud PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on isaduse kohtus vaidlustamise formaalsed eeldused täidetud. Hageja on esitanud kohtule tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.11.2024. a koostatud ekspertiisiakti nr 24T-GL00169 (dtl 8-10). Tõendist nähtub, et 18.10.2024. a on teostanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert DNA-ekspertiisi, mille käigus on võrreldud lapse J.M-i ja kostja P.M-i DNA-d. Uuringu tulemusena on ekspert arvamusel, et P.M (kostja) ei saa olla J.M-i bioloogiline isa. Kohtu hinnangul on DNA-ekspertiisi tulemus piisavalt usaldusväärne tõend, mis tõendab, et hageja laps J.M ei põlvne kostjast. Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis annaksid alust DNA-ekspertiisi tulemustes kahelda. Kostja tunnistas istungil, et tema ei ole lapse J.M-i bioloogiline isa. Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse vaidlustamise nõude ja loeb tuvastatuks, et 07.02.2022.a sündinud laps J.M ei põlvne kostjast P.M-ist ning tunnistab lapse sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja isikute isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 näeb erisusena ette, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevaga rahuldab kohus isaduse vaidlustamise hagi. Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid on õiglane TsMS § 164 lg 1 1 2. lause alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.