Eelistung 6. märts 2025, edasi kirjalik menetlus istungisekretär Kärt Savisto
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.Y ja F.P hagid.
2.Muuta Tartu Maakohtu 29. juuni 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-6325 P.G-lt tema alaealistele lastele I.Y-le ja F.P-le makstava elatise suurust.
3.Välja mõista Toomas I.Y-l F.P kasuks igakuine elatis alates
7.detsembrist 2024 kuni I.Y täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 298,72 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Välja mõista P.G-lt F.P kasuks igakuine elatis alates
7.detsembrist 2024 kuni F.P täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxxxxxx, perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 244,56 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Elatis tuleb tasuda jooksva kalendrikuu 5. kuupäevaks I.H arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides makse selgitusse „elatis“.
6.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealised lapsed. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.I.Y ja F.P (hagejad) esitasid 7. detsembril 2024 Tartu Maakohtule hagi P.G (kostja) vastu elatise suurendamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, I.Y-le 287,72 eurot ja F.Ple 244,56 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohus 29. juuni 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-6325 kinnitanud kompromissi, mille kohaselt alates 2022. aasta juunikuust maksab kostja S. L. F.P-le igakuist elatist 175,64 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni
13.septembril 2023, I.Y-le 175,64 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxx ning F.P-le 132,29 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxx. Tulenevalt asjaolust, et 2022. aasta kohtulahendiga on elatis määratud muutumatus suuruses ja kokkuleppe sõlmimise ajal arvestati lasterikka pere toetusega, mille maksmine on lõppenud ning praeguseks on seadusjärgse elatise summa oluliselt muutunud tõusvas suunas, soovivad hagejad kostjalt elatist, mis vastaks kehtivale perekonnaseadusele. Hagejad on aktiivsed poisid, kes käivad koolis ja trennides ning soovivad vastavalt võimalustele osa võtta eakohastest sündmustest, millega kaasnevad paratamatult kulutused. Võrreldes 2022. aastaga on lisandunud, muutunud või suurenenud kõik hagejatega seotud kulud (elamispinna, toidu-, hariduse-, side-, hügieenikulu jm). Hagejate pere on 4-liikmeline (hagejad, hagejate ema ja nende vanem õde). Pere keskmised eluasemekulud on kuus kokku 620 eurot (eluasemelaen 300 eurot, keskmised kommunaalkulud 250 eurot, elekter 70 eurot kuus). Kostja ei osale vahetult hagejate kulude kandmisel. Kostjale määratud hagejate ülalpidamiskohustuse ulatus ei ole piisav. Kostjal on tegelikkuses võimalused suurema elatise maksmiseks olemas ning kostja
töövõimet ei ole piiratud. Hagejad paluvad kostjalt suurendatud elatise välja mõista muutuvas suuruses. Kostja tegutseb ettevõtjana ja kostja pädevuses on määrata endale sissetuleku suurus. Kuna kostja saab lubada endale kohtumenetluses lepingulise esindaja teenuseid, saab järeldada, et kostjal ei ole tegelikkuses rahapuudust. Kostja ei ole oma vastuses mõjuvat põhjust esitanud ega ka tõendanud, mis tingiks PKS § 101 alusel arvutatud elatise vähendamise. Hagejate ja kostja vahel puudub suhtluskorra kokkulepe. Hagejad on juba sellises vanuses, et nad avaldavad ise soovi, millal ja kellega nad suhelda soovivad. Keskmiselt veedavad hagejad kostja juures kaks ööpäeva kuus.
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Vastuse kohaselt ei ole hageja nõue põhjendatud, sest baassumma arvestamisel on hagejad võtnud aluseks statistilise keskmise kuusissetuleku, mis on 1832 eurot, kuid kostja brutosissetulek on 780 eurot kuus. Elatise suurendamise nõudes ei ole arvestatud kostja majandusliku seisundiga. Hagejad ei ole võtnud arvesse seda, et keskmiselt seitsmel päeval kuus on lapsed isa juures. Suhtluskorda ei ole kindlaks määratud, kuid hageja soovib, et lapsed oleks hageja juures keskmiselt vähemalt 10 päeva kalendrikuus. Arvestades asjaolu, et kostja kuu brutosissetulek on 780 eurot, laps elab kohustatud vanema juures igakuiselt 46,67% ajast ning laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis on elatise summa kahe lapse peale kokku 283,86 eurot. Kuna kompromissi alusel maksab P.G I.Y-le igakuist elatist summas 175,64 eurot ja F.P-le igakuist elatist summas 132,29 eurot, siis on kostja oma laste ülalpidamiskohustuse vajalikul määral täitnud ja elatise suurendamiseks alus puudub. Hagejate poolt näidatud lastele vajalik kulu on põhjendamatult suur ega ole seotud lapse tegelike põhjendatud vajadustega, eelkõige on hageja nimetanud laste ülalpidamiseks vajalikuks kuluks laenumaksed ja kommunaalmaksed summas 165,50 eurot lapse kohta, samuti majapidamiskulud 21,80 eurot lapse kohta. Nende kulude näol ei ole tegemist lase ülalpidamiseks vajalike kuludega. Kostja tegutseb ettevõtjana, ettevõte tegutseb aastast 2017. Ühing ei võimalda kostjale suurt palka ega dividende määrata. Kostja on viimase kaheksa kuu jooksul palka saanud neli korda, ühe kuu keskmine netopalk on 489,50 eurot. Seega ei ole kostja varalist seisundit arvestades kostja võimeline andma teisele isikule ülalpidamist hageja poolt nõutavas suuruses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et elatise suurendamise nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
7.Pooled on sõlminud 2022. aastal kompromissi elatise summa osas. Hagejad soovivad elatise suurendamist kehtiva seadusjärgse summani, sest kompromissi sõlmimise ajal arvestati lasterikka pere toetusega, mille maksmine on lõppenud ning praeguseks on seadusjärgse elatise summa oluliselt suurenenud.
8.PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri andmetel on I.Y ja F.P I.H ja P.G alaealised lapsed.
9.PKS § 100 lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kui lapse vanemad elavad lahus ja laps elab koos ühe vanemaga, on elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (PKS § 100 lg 1).
10.PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Juhul kui elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, väheneb järgnevate laste puhul elatise summa 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
11.Elatise baassumma oli hagiavalduse esitamise ajal 272,76 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 54,96 eurot ehk 279,76 + 54,96 = 327,72 eurot. Arvestades, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o 327,72 - (80 : 2) = 287,72 eurot. Seega on P.G-l kohustus tasuda I.Y ülalpidamiseks elatist 287,72 eurot kuus.
12.Arvestades, et laste vanusevahe on alla kolme aasta, siis väheneb järgneva lapse puhul elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Seega on P.G-l kohustus tasuda F.P ülalpidamiseks elatist 244,56 eurot kuus.
13.Kohus märgib, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtud kulusid tõendada. Seega ei ole asjakohased kostja vastuväited selle kohta, et tegelikud kulutused on väiksemad ja osad kulutused ei ole laste ülalpidamiseks vajalikud.
14.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva seaduse alusel alaealise lapse elatise summa võrreldes seaduses sätestatud korraga muutmine on võimalik üksnes erandkorras, kuna seaduses sätestatud määr on individualiseeritud, võttes arvesse last ja tema kasvatamist puudutavaid asjaolusid.
15.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,
kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja väitel viibivad lapsed tema juures 7 päeva kuus. Hagejate seadusliku esindaja väitel ei ole lapsed keskmiselt ühes kuus seitse ööpäeva isa juures. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmisel saab arvestada üksnes käesolevat olukorda ja senini toimunud suhtlemist lahuselava vanemaga. Kostja ei ole tõendanud, et lapsed veedaksid säärasel määral aega tema juures, et oleks alust vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga.
17.Puudub vaidlus selle üle, et kostjal teised ülalpeetavad puuduvad.
18.Kostja on töövõimeline isik, kes tegeleb ettevõtlusega. Kostja on esitanud xxxxxxxxxxxx 2023. aasta majandusaasta aruande (dtl 37-44), mille kohaselt on äriühing olnud mõõdukas kasumis (3964 eurot) (dtl 40).
19.Kostja on esitanud tõendi enda sissetulekute kohta. Aasta keskmine sissetulek kostjale kuuluvast äriühingust xxxxxxxxxxxx on 489,50 eurot (dtl 34). Kohus on teinud järelpärimised pankadele kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks. Kostjal on pangakonto Luminor Pangas (dtl 75-83). 23.11.2024 oli algjääk 1027,50 eurot. Perioodil 23.11.2024 kuni 23.03.2025 nähtub 10.12.2024 sissetulek xxxxxxxxxxxx-lt 979 eurot; 31.01.2025 sissetulek äriühingult 29,25 eurot ja 03.02.2025 sissetulek eraisikult 200 eurot.
20.Kohus märgib, et kostja varaline seisund ei ole halb, sest kostjale kuulub kinnisvara ja kuus mootorsõidukit. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostja kinnistu nr 4099404 asukohaga XXX omanik (dtl 97). Maanteeameti väljavõtte (dtl 98-102) kohaselt kuulub kostjale rida mootorsõidukeid: üldkasutatav auto Toyota Carina II (1989. a väljalase), üldkasutatav auto VAZ 2106 (1981. a väljalase), mootorratas Kawasaki (2000. a väljalase), üldkasutatav auto Toyota Avensis (2007. a väljalase), üldkasutatav auto Toyota Carina E (1994. a väljalase) ja üldkasutatav auto Ford Escort (1982. a väljalase).
21.Vastuseks kostja väitele, et ta ei soovi ega saa muu tegevusega tulu teenida kui enda ettevõttes, märgib kohus, et vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut. Vanema õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta on piiratud tema kohustusega oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda.
22.Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
23.Kohus mõistab elatise välja muutuvas määras. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
24.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuse kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Elatis tuleb tasuda jooksva kalendrikuu 5. kuupäeval hagejate
seadusliku esindaja I.H arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides makse selgitusse „elatis“.
25.TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.