A K, A K ja A K hagi O Bi vastu elatise nõudes Hageja I osas 2251,98 eurot, hageja II osas 2251,98 eurot,
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja III osas 2161,98 eurot Hageja I: A K (isikukood xxx) Hageja II: A K (isikukood xxx) Hageja III: A K (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: A K (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja: A R (e-post xxx) Kostja: O B (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: A M-B (e-post xxx ) Eelistung 10.01.2025, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.A K hagi rahuldada.
2.A K ja A K hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 summas 355,15 eurot ning alates 14.08.2024 kuni A K täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest
brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).
4.Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 summas 73,73 eurot ning perioodi eest 14.08.2024 kuni 31.03.2025 summas 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).
5.Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks alates 01.04.2025 kuni A K täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).
6.Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 summas 70,79 eurot ning perioodi eest 13.08.2024 kuni 31.03.2025 summas 240,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 50 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).
7.Välja mõista O Bilt elatis A K kasuks alates 01.04.2025 kuni A K täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 254,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 50 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).
8.Resolutsiooni p-s 5 ja 7 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.Elatise
summad
kanda
iga
kalendrikuu
esimeseks
kuupäevaks
A
K
arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatis“.
10.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.08.2024 esitatud ja 21.08.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on A Kl (hagejate seaduslik esindaja) ja O Bil (kostja) kolm ühist last: A K (hageja I), A K (hageja II) ja A K (hageja III). Hagejate seaduslik esindaja kasvatab hagejaid ainuüksi ning kostja vaatamata korduvatele nõudmistele selles ei osale või täidab oma ülalpidamiskohustust mittetäielikult. Hagejad on korduvalt kostja poole pöördunud elatise saamiseks, kuid kostja ei ole reageerinud. Kokku on kostjal võlgnevus perioodi eest juuli 2024 kuni 13.08.2024 summas 1051,26 eurot. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 655 eurot, s.h toit 250 eurot, riided ja jalatsid 120 eurot, eluasemekulud 122 eurot, sidekulud 15 eurot, transport 12 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot, üritused 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, juuksur 10 eurot, muud kulud (uus voodi, voodipesu, aknakate) 36 eurot. Hageja II ja III igakuised kulud moodustavad mõlemal kokku 737 eurot, s.h toit 200 eurot, riided ja jalatsid 120 eurot, eluasemekulud 122 eurot, kingitused õpetajatele, fond, lasteaed 143 eurot, transport 12 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot, mänguasjad 20 eurot, huviringid 10 eurot, üritused 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, juuksur 10 eurot, muud kulud (paber, värvid, liim, voodipesu) 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates hagi esitamisest ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 hageja I kasuks 355,15 eurot, hageja II kasuks 355,15 eurot ja hageja III kasuks 340,96 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hageja I osas hagi rahuldamata, arvestades, et laps ei elanud suvel hageja seadusliku esindaja juures ja töötas, mistõttu puudub seaduslik alus nõuda elatist kostjalt. Samuti sai hageja seaduslik esindaja sellel perioodil jätkuvalt lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust, mida ei jagatud kostjaga ning saadud summa katab elatise kulud. Hageja II ja hageja III elatise nõuet tuleb korrigeerida vastavalt faktilisele olukorrale – viibimisele kostja juures juunis, juulis ja augustis ning arvestada, et kostja kandis otsesed kulud laste ülalpidamiseks sellel perioodil. Samuti tuleb arvestada, et hageja seaduslik esindaja sai endale lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust, mis katab elatise nõudmised sellel perioodil. Hageja II ja III viibisid kostja juures juunis 11 päeva, juulis 12 päeva, augustis 14 päeva. Kostja on teinud rahalisi ülekandeid hageja seaduslikule esindajale, mis kinnitavad kostja osalust laste ülalpidamises. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub hageja I osas rahuldamisele täies ulatuses ja hageja II ning III osas rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja A K (dtl 9-11). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema
arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Hageja I osas peab kohus vajalikuks täiendavalt selgitada, et kuni tema täisealiseks saamiseni, oli ka tema PKS § 97 lg 1 p-st 1 tulenevalt ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks. Kuna vanematel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülalpidada, siis ei vabane alaealise lapse vanemad oma ülalpidamiskohustuse täitmisest üksnes asjaolul, et alaealine teenib ka ise sissetulekut. Alaealine ei ole kohustatud ennast ise ülal pidama. Seega kostja vastuväide, et hageja I käis alaealisena tööl, ei vabasta kostjat oma ülalpidamiskohustuse täitmisest.
5.Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud vahetult ja teinud hagejatega seoses kulutusi ning esitanud selle kohta ka erinevaid tšekke (dtl 90-100, 172-204) ning Exceli tabeli kulude kohta (dtl 171). Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu hinnangul elatise tasumisena. Käesoleval juhul tõendid vastavate kokkulepete kohta puuduvad. Samuti märgib kohus, et kohtule esitatud tšekid tõendavad üksnes teatud toodete maksumust teatud ajahetkel, mitte vajalike kulude tegemist hagejatele.
6.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja hageja I igakuised kulud kokku summas 655 eurot (s.h toit 250 eurot, riided ja jalatsid 120 eurot, eluasemekulud 122 eurot, sidekulud 15 eurot, transport 12 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot, üritused 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, juuksur 10 eurot, muud kulud 36 eurot: uus voodi, voodipesu, aknakate) ning hageja II ja III igakuised kulud mõlemal kokku 737 eurot (s.h toit 200 eurot, riided ja jalatsid 120 eurot, eluasemekulud 122 eurot, kingitused õpetajatele, fond, lasteaed 143 eurot, transport 12 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot, mänguasjad 20 eurot, huviringid 10 eurot, üritused 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, juuksur 10 eurot, muud kulud 10 eurot: paber, värvid, liim, voodipesu). Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on
usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka lasteaia, side-, meelelahutus ning huviringide kulud usutavad. Ebavajalikuks ei saa pidada ka transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite. Samuti on aeg-ajalt vajadus teha ka muid majapidamises vajalikke kulusid (nt mööbel, voodipesu jm). Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
7.PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hagejate seaduslik esindaja on nii hagiavalduses kui ka 10.01.2025 toimunud eelistungil kinnitanud, et laste emale laekub nii lapsetoetus, kui ka lasterikka pere toetus (dtl 154, 00:04:45). Elatise suuruse arvestamisel on hagejad nimetatust ka lähtunud ning seega ei ole kostja vastuväited seoses hagejate emale laekuvate toetustega asjakohased. Sellest tulenevalt on miinimumelatise suuruseks hageja I osas alates hagiavalduse esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o 07.11.2024) 250,22 eurot kuus, hageja II osas 250,22 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2025 ja 264,24 eurot kuus alates 01.04.2025 ning hageja III osas 240,22 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2025 ning 254,24 eurot kuus alates 01.04.2025 (kasutatud elatiskalkulaatorit).
8.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hagejad võivad kostja juures tulevikus viibida. Käesoleval juhul puuduvad tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise kohta või vanematevaheliste vastavate kokkulepete olemasolu kohta. Kostja poolt kohtule esitatud kirjavahetus vastavaid kokkuleppeid ei tõenda (dtl 41-72, 111-117, 205-225). Samuti ei kinnita viidatud kirjavahetus, kostja poolt esitatud fotod (dtl 74-89) ega ka kolmandate isikute avaldused kohtule (dtl 102-104), et hagejad oleksid viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Samas saab kohus lugeda hagejate poolt iseenesest omaksvõetuks, et hageja I ja II on viibinud 2024 aastal kostja juures juulis 11 päeva, augustis 14 päeva ja septembris 10 päeva (dtl 269).
Arvestades aga, et hagi on esitatud 13.08.2024 ning hagejad ei ole viibinud alates sellest ajast keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus kostjaga (kohus arvestab ka, et pooltel puudub kindlaksmääratud suhtluskord ja vastavad kokkulepped), siis ei saa kohus edasiulatuva nõude puhul elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada. Kohus saab vähendada elatise suurust arvestades nimetatud päevade arvuga üksnes hagejate tagasiulatuva nõude osas.
9.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema igakuised kulud on sissetulekust suuremad. Kostja on oma 27.01.2025 esitatud dokumendis välja toonud, et tema keskmise sissetulek on 2067,02 eurot kuus ning igakuised väljaminekud 2107,36 eurot, s.h autoliising 397,13 eurot, kütus 196,93 eurot, telefonikulu 21,10 eurot, üür- ja kommunaalkulud 992,20 eurot ning toit ja muud igapäevased kulud 500 eurot. Iseenesest loeb kohus tõendatuks, et jaanuaris 2025 on kostjal olnud kohustus tasuda xxx AS-le seoses autoliisinguga 397,13 eurot, xxx AS-le 196,93 eurot, xxx AS-le 21,10 eurot ning korteri üüri ja kommunaalkulude eest 975,20 eurot (dtl 167-170). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kostja saab valida, kas ja millise hinna eest endale autot liisida või korterit üürida ning suuremate kohustuste võtmisel tuleb kostjal arvestada ülalpidamiskohustuse olemasoluga. Kuigi iseenesest ei saa pidada eluasemekulusid ebavajalikuks, siis peab kohus arvestama, et vastavad kulud tuleb jagada kostjaga koos elavate inimestega (10.01.2025 eelistungil on kostja lepinguline esindaja märkinud, et kostjal on elukaaslane; dtl 158, 00:51.30). Samuti märgib kohus, et kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx (dtl 336-337). Seega jääb arusaamatuks ka elukoha üürimise vajadus. xxx AS-i arvest nähtub aga peale kütuse kulu ka tubakatoodete ja toidukaupade kulu ca 31 euro ulatuses. Muude igapäevaste kulude olemasolu ei ole aga kostja tõendanud. Kohus loeb iseenesest usutavaks, et teatud kulud toidule, hügieenile jms igakuiselt tekib. Samas tuleb kostjal ülalpidamiskohustuse olemasolu korral arvestada, kas, milliseid ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus on teinud kostja majandusliku olukorra kindlaks tegemiseks päringu ka krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja arvelduskontot ja investeerimiskontot SEB Pangas (dtl 282-293) ning arvelduskontot Swedbank AS-s, milledes vabad vahendid puudusid. Samas on tõendamist leidnud, et kostja igakuine sissetulek ületab 2000 eurot (dtl 227), kostja omab Tallinnas korteriomandit ning lisaks kuulub kostjale sõiduauto xxx (dtl 339). Seega ei saa kostjat pidada varatuks ning kohtu hinnangul on kostja võimeline tulenevalt ka oma sissetuleku suurusest hagejatele elatist miinimumsuuruses tasuma. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel.
Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et üksnes võimalik halb majanduslik olukord ei ole elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
10.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejate nõue miinimumelatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni põhjendatud.
11.Hagejad on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 hageja I kasuks 355,15 eurot, hageja II kasuks 355,15 eurot ja hageja III kasuks 340,96 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).
Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hagejate seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole elatise saamiseks (dtl 12, 13). Seega on hagejad õigustatud nõudma elatist ka tagasiulatuvalt. Samas on hagejad ise menetluses kinnitanud, et juulis olid hageja I ja II kostja juures 11 päeva ja augustis 14 päeva. Hageja II osas oleks seega miinimumelatise suuruseks juulis 66,73 eurot ja augustis 16,69 eurot ning hageja II osas juulis 64,07 eurot ja augustis 16,02 eurot (kasutatud elatiskalkulaatorit). Seega on tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 põhjendatud hageja I osas 355,15 eurot, hageja II osas 73,73 eurot ja hageja III osas 70,79 eurot.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja I hagi täies ulatuses ning hageja II ja III hagid osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 elatis summas 355,15 eurot ning alates 14.08.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot). Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista elatis perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 summas 73,73 eurot, perioodi eest 14.08.2024 kuni 31.03.2025 summas 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot) ning alates 01.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 40 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot). Samuti tuleb kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.07.2024 kuni 13.08.2024 summas 70,79 eurot, perioodi eest 13.08.2024 kuni 31.03.2025 summas 240,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 50 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot) ning alates 01.04.2025 kuni hageja III täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 254,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 50 eurot ning 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot). Alates 01.04.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatis tasuda igakuiselt esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
13.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
14.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.