2-16-8280/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

plaan tegutseda koos. Õmblusseadmete eest kandis võlgnik avaldaja kontodele kokku 24 000 eurot. Laenulepingust tulenevad kohustused puudutatud isik avaldaja ees täitis, kuid laenulepingut ära ei lõpetatud, sest avaldaja esindaja tahtis formaalsuse pärast jätta lepingu kehtivaks (TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näiliku tehingu tunnused). Sõlmitud üürileping oli kokkuleppe kohaselt tasuta kasutamiseks kuni tekib piisav rahavoog ja kasum, mida jagada. Tegemist on näiliku tehinguga. Eelistungil jäi avaldaja pankroti väljakuulutamise nõude juurde. Võlgnik ei täida kokkuleppeid ja lubadusi; avaldaja on oodanud 1,5 aastat, s o piisavalt kaua. Puudutatud isik esitas eelistungil vastuolulisi väiteid - nt, et masinate rent ei olnud tegelikult masinate rent; leping on sõlmitud rendi kohta. Puudutatud isik võttis õigeks laenulepingujärgse võlgnevuse u 5000 euro suuruses, märkides, et võlgnevus on maksmata raskuste tõttu, kuid võlgnik ei ole maksejõuetu; pankrotihoiatuses märgitud laenu tähtajaks ei tasunud kuigi tunnistab võlgnevust, sest ei saanud seda korraga maksta; pankrotihoiatusele ei vastanud. 27.06.2016 määrusega nimetas kohus ajutise pankrotihalduri ning määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Kohtuistungile puudutatud isiku esindaja ei ilmunud. Kutse, mis sisaldus 27.06.2016 määruses, edastas kohus esindajale e-toimiku kaudu. Esindaja kohtudokumenti ei avanud. Varem on ta samal viisil saadetud kohtudokumendid kätte saanud (lk 95, 97). Kuigi puudutatud isiku seaduslik esindaja kutset sisaldavat määrust e-toimikus ei avanud, on ta määruse kätte saanud ajutise pankrotihalduri poolt saadetuna (lk 148 – koos ajutise halduri aruandega saatis haldur võlgnikule küsimustikud vara ja võlgade kohta, millele oli lisatud 27.06.2016 kohtumäärus /aruande lisa 2, lk 114, 122/); võlgniku seaduslik esindaja XXXXon ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud 01.07.2016. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Ülalmärgitu alusel on kohtuistungi kutset sisaldav 27.06.2016 kohtumäärus selle adressaadile XXXX kättetoimetatud ajutise pankrotihalduri poolt vaatamata sellele, et XXXXkohtumäärust e-toimiku kaudu saadetuna ei avanud. XXXXoli teada kohtuistungi toimumise aeg, ta ei ole kohtule teatanud istungile ilmumise võimatusest. Avaldaja ja ajutine pankrotihaldur taotlesid kohtuistungi läbiviimist võlgniku esindajata arvestades PankrS § 26 lgt 2. PankrS § 26 lg 2 sätestab, et kui võlgnik ei ilmu kohtuistungile, võib kohus pankrotiavalduse läbi vaadata võlgniku osavõtuta või kohaldada võlgniku sundtoomist. Kohus määras kohtuistungil pankrotiavalduse läbivaatamise võlgniku osavõtuta. Võlgnik on oma seisukoha pankrotiavalduse suhtes esitanud kirjalikult enne eelistungit ja tal oli võimalus kohtuistungist osa võtta kuna ta teadis kohtuistungi toimumise aega ja kohta. Määruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXXOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg-ga 6 kirjaliku nõusoleku alusel Terje Eipre. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja (PankrS § 9 lg 1), kes on põhistanud avalduses võlgniku maksejõuetuse ja tõendanud nõude olemasolu (PankrS § 10 lg 1). Võlausaldaja on tasunud deposiiti halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud rahasumma 1500 eurot (PankrS § 11 lg 1), pankrotiavaldus on võlgnikule kättetoimetatud (PankrS § 12). Võlgnik esitas pankrotiavaldusele vastuväite. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde ning taotles võlgniku (puudutatud isiku) pankroti väljakuulutamist.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 ja 4 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt ajutise pankrotihalduri aruandele on võlgniku võlaprobleemid tekkinud ilmselt 2014. a lõpus, süvenesid 2015. aastal; võlgniku vara haldurile teadaolev suurus on maksimaalselt 176 051,27 eurot, vara reaalane turuväärtus võib olla 50 000-100 000 eurot, vara on arestitud üürileandja poolt 30.06.2016; võlgnikul on kohustusi vähemalt 209 126,84 euro suuruses erinevatele võlausaldajatele, sh töötajatele; võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks; võlgniku majandustegevus on peatunud ning praeguses olukorras ei ole võimalik võlgniku majandustegevuse järkumine. Ajutise pankrotihalduri seisukoha kohaselt on võlgnik maksejõusetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 35 lg 1 kohaselt panroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Võlgniku vastuväitest ei tulene võlgniku maksejõulisus ega suutlikkus võlgnevused tasuda. Kohtu arvates ei ole võlgniku vastuväide põhjendatud, mistõttu ei põhjusta see pankroti välja kuulutamata jätmist. Avaldaja nõue on selge; asjaoludest, tõenditest ja ajutise halduri aruandest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Ajutine haldur Terje Eipre esitas 27.07.2016 aruandes taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on tema tunnitasu määr 96 eurot. Ajutine haldur on teinud järgmisi toiminguid: teinud järelepärimisi võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta (1 h); analüüsinud võlgniku juhatuse liikme, riiklike registrite, ametiasutuste ja võlausaldajate poolt esitatud dokumente vara, võlgade, tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimaluste selgitamise eesmärgil (3 h); tutvunud võlgniku varaga 30.06.3016, inspekteerinud ja välistanud võlgniku varast võlgniku valduses oleva kolmandate isikute vara vastavalt 14.07.2016 ja 25.07.2016 esitatud avaldustele (4 h); koostanud ajutise halduri aruande, seda täiendanud, paljundanud lisad, sh osalenud istungil (8 h); suhelnud võlgniku juhatuse liikme XXXXja raamatupidaja XXXX(0,5 h). Ajutine haldur on kokku kulutanud ülalnimetatud toimingutele 16,5 tundi, mille eest tasu on 1584 eurot+käibemaks; kokku 1900,80 eurot. Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 250 eurot (bürookulud /üür, kontoritehnika, telefoniside, internet, äriregistri ja kinnistusraamatu raportite tasu jne/). Koos kuludega palub haldur välja mõista 2150,80 eurot. Ajutine haldur taotleb tasu ja kulud välja mõista deposiiti tasutu arvelt ja ülejäänu võlgnikult. Haldur palub tasu ja kulud välja mõista OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele . Kohus leiab, et ajutise halduri taotletav tasu on vastavuses tehtud töö mahuga (16,5 h). Asjas tuli teha arvukalt päringuid ning suhelda võlgniku juhatuse liikme ja raamatupidajaga ning teiste asjast puudutatud isikutega, analüüsida võlgniku dokumente ja konto väljavõtteid ning