2-24-17476/20 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik kostja õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et N. U. (hageja I) ja D. U. (hageja II) on L. U. esitas ja kostja A. U. ühised alaealised lapsed, sündinud 15.03.2014. a. Vanemate abielu lõppes 29.10.2024. a. Hagejad elavad koos emaga. Kostja elab eraldi ja hagejate kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. L. U. l on lisaks hagejatele veel üks laps, kes sai 03.04.2025. a 19aastaseks. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

2-24-17476 põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Antud juhul taotlevad hagejad kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras muutuva suurusena tagasiulatuvalt alates 29.10.2024. a. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud PKS § 102 lg 2 mõistes mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud määra. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Vastavalt PHS § 21 lg-le 1 on lasterikka pere toetuse saamise õigus on vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad sama seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud tingimustele. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. PHS § 31 näeb ette, et iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate perele on makstud lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jagunes kolme lapse vahel ning hagejale I kui pere teisele lapsele on makstud lapsetoetust 80 eurot kuus ja hagejale II kui pere kolmandale lapsele 100 eurot kuus. Arvestades, et hagejate pere esimene laps sai 03.04.2025. a 19-aastaseks, siis alates sellele järgnevast kuust, s.o 2025. a maist ei maksta perele enam lasterikka pere toetust ja alates 2025. a maist ei arvestata hagejat II lapsetoetuse saamisel enam pere kolmanda lapsena ja hagejatele makstakse lapsetoetust mõlemale 80 eurot kuus. Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse hagejatele makstavaid lapsetoetusi ja perele lasterikka pere toetuse maksmist kuni 01.05.2025. a ning arvestades, et hagejad kostja juures ei viibi, kujuneb elatis hagejatele järgnevalt: 1) Tagasiulatuvalt perioodi eest enne hagi esitamist, s.o alates 29.10.2024. a kuni 17.11.2024.a: hagejale I – 250,22 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) – 75 (50% lasterikka pere toetusest – 225/3)), s.o perioodi eest 29.10.2024. a kuni 17.11.2024.a kokku summas 165,99 eurot, ja hagejale II - 240,22 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 50 (50% lapsetoetusest – 100/2) – 75 (50% lasterikka pere toetusest jagatud kolme lapse vahel – 450/2=225/3)), s.o perioodi eest 29.10.2024. a kuni 17.11.2024.a kokku summas 159,25 eurot; 2) Perioodi eest alates hagi esitamisest, s.o alates 18.11.2024. a kuni 31.03.2025. a: hagejale I - 250,22 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) – 75 (50% lasterikka pere toetusest – 225/3));

Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 29.10.2024. a kuni 17.11.2024. a ühekordse summana 165,99 eurot ja igakuise elatise perioodil alates 18.11.2024.a kuni 31.03.2025. a 250,22 eurot kuus, perioodil alates 01.04.2025. a kuni 30.04.2025. a 264,24 eurot kuus ja alates 01.05.2025. a kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 15.03.2032. a) igakuise elatise 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 29.10.2024. a kuni 17.11.2024. a ühekordse summana 159,25 eurot ja igakuise elatise perioodil alates 18.11.2024.a kuni 31.03.2025. a 240,22 eurot kuus, perioodil alates 01.04.2025. a kuni 30.04.2025. a 254,24 eurot kuus ja alates 01.05.2025. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 15.03.2032. a) igakuise elatise 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema L. U. pangakontole nr XXX ning välja mõistetud elatis aja eest enne 2025. aasta aprilli tuleb ära maksta hiljemalt 30.06.2025. a. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.