Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Mõista X.Y lt J.T kasuks välja alates 01.04.2025. a kuni J.T täisealiseks saamiseni (10.08.2041. a) igakuine elatis 256,48 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

2-25-56 lapsetoetusest) - 45,26 eurot (elatise vähendamine 15% võrreldes U.D elatisega kuni U.D täisealiseks saamiseni)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-25-56

KOHTU SEISUKOHT

2-25-56 avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 järgi, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad taotlevad kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena tagasiulatuvalt alates 25.11.2024. a. Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, samuti arvestades, et hagejad kostja juures ei viibi ning hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, on elatis kuni 31.03.2025. a – hagejale I – 287,72 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)) ja hagejale II – 244,56 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) – 43,16 (vähendamine 15% - 287,72 * 0,85)) ning alates 01.04.2025. a kuni 31.03.2026. a – hagejale I – 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)) ja hagejale II – 256,48 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) – 45,26 eurot (vähendamine 15% - 301,74 * 0,85)). Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava perioodi, s.o alates 25.11.2024. a kuni 01.01.2025. a, eest kujuneb elatis hagejale I kokku summas 354,54 eurot (57,54 + 287,72 + 9,28) ja hagejale II kokku summas 301,35 eurot (48,90 + 244,56 + 7,89). Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 22.06.2022. a nr 2-19-19160), et kohtuotsusega tuleb PKS § 108 mõttes tagasiulatuv elatis enne hagi esitamist välja mõista ühekordse summana ja alates hagi esitamisest muutuva suurusena.

2-25-56 alates 01.04.2025. a kuni hageja I täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, s.o 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II kasuks mõistab kohus kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 25.11.2024.a kuni 01.01.2025. a summas 301,35 eurot, elatise alates 02.01.2025. a kuni 31.03.2025. a 244,56 eurot kuus ning alates 01.04.2025. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, s.o 256,48 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 45,26 eurot (vähendamine 15% võrreldes esimese lapse elatisega kuni esimese lapse täisealiseks saamiseni)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hagejate ema U.H arvelduskontole nr EE352200221075264728 (Swedbank), märkides maksete selgituseks „elatis U.D le ja J.T le“. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.