Menetlusosalised ja nende Hageja K.R. (isikukood XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja T.R. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari Kostja R.R. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 26. märtsil 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista K.R. K.R.-i K.R. kasuks välja alates 15. jaanuarist 2025 igakuine elatis 135 eurot kuus K.R.-i ülalpidamiseks, kuni K.R.-i täisealiseks saamiseni (21. märtsini 2033).
3.Jätta rahuldamata K.R.-i nõue tagasiulatuva elatise saamiseks alates 15. jaanuarist 2024 kuni 15. jaanuarini 2025.
4.Elatis tuleb tasuda igakuiste maksetena iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval T.R.-i arvelduskontole EE272200001109411502.
5.Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
2-24-144764 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.K.R. (hageja) esitas 15. jaanuaril 2025 hagi R.R.-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja nõuab elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas alates 15. jaanuarist 2024. Hageja toob esile, et kostja tasub elatist 50 eurot kuus, kuid selline elatise suurus ei ole piisav. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et ta ei ole nõus tasuma elatist sellises summas nagu hageja seda nõuab, sest kostja majanduslik seisukord on kehv. Kostja tahab küll oma last toetada nii palju, kui võimalik, kuid kostja rahalised ressursid on väga piiratud, mis on tingitud kostja puuduvast töövõimest ja halvast tervislikust seisundist. Kostjal on puuduv töövõime, mis võib olla PKS § 102 lg 2 järgi mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, sest puuduva töövõime tõttu on kostjal väga madal sissetulek. Kostja igakuise sissetuleku 595 eurot 37 senti moodustavad ainult toetused Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt. Kostja igakuised väljaminekud on keskmiselt umbes 460 eurot. Kostjale jääb igakuiselt vaba raha kätte maksimaalselt 135 eurot. Lisaks on kostja Soome riigile võlgu 43 474 eurot, mis tekkis elatisvõlast. Kostja elukvaliteet oleks alla normaalse piiri, kui ta maksaks igakuiselt hagejale 287 eurot 72 senti. Kostja oleks suuteline hagejale igakuiselt tasuma kuni 100 eurot elatist. Kuna lapse ema sissetulek on tunduvalt suurem, kui kostja oma, siis ei oleks õiglane nõuda kostjalt igakuiselt 287 euro 72 sendi suurust elatist, sest see vähendaks väga märgatavalt kostja enda elukvaliteeti, kuid samas ei suurendaks väga olulisel määral lapse elukvaliteeti. 2.1 Hageja nõuab kostjalt elatist ka tagasiulatuvalt alates 15. jaanuarist 2024, kuid kostja leiab, et see nõue on juba tasutud. Kostja on võimeline hagejale elatist igakuiselt tasuma kuni 100 eurot. Järelikult on hageja elatisnõue kostja vastu tagasiulatuvalt 1200 eurot (12x100=1200). Kostja on 15. jaanuarist 2024 kuni 15. jaanuarini 2025 tasunud hagejale ja lapse emale kokku 1265 eurot 80 senti. Kostja maksis eelnimetatud aja: lapse emale igakuist elatist kokku 907 eurot, hagejale elatisraha 93 eurot, hageja telefoni kindlustusmakseid 69 eurot 48 senti ja hageja telefoni järelmaksu 166 eurot 32 senti ning lapse emale lapsele plätude ostmiseks 30 eurot. Kõik eelnimetatud maksed liigituvad elatise maksmise alla, sest need maksed on tehtud lapse huvides. Järelikult maksis kostja hagejale elatist eelnimetatud ajal 1265 eurot 80 senti, kuigi oleks pidanud maksma 1200 eurot. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja on seisukohal, et kostja rahaline seisukord ei vabasta teda elatise maksmisest. Kohus võib elatist vähendada vaid mõjuval põhjusel, kuid see ei tähenda elatise vähendamist miinimumist madalamale tasemele automaatselt. Kostja igakuine sissetulek ületab kehtivat toimetulekupiiri. Puuduv töövõime ei tähenda automaatselt, et isik ei saa üldse töötada. Töövõimetoetus on toetus, mitte keeld töötamiseks.
2-24-144764 Põhjendatud on tagasiulatuva elatise nõudmine PKS § 108 alusel. Kostja esitatud tõendid varasemate maksete kohta ei näita, et ta oleks järjepidevalt ja täies mahus täitnud oma elatiskohustust. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus korraldas 26. märtsil eelistungi. Kohus arutas pooltega võimalikku kompromissi, kuid selle saavutamine ei õnnestunud. Kostja esitas täiendava tõendina Valga Haigla vaimse tervise õe iseloomustuse kostja kohta (dtl 99). Kohus teatas pooltele kohtulahendi tegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et K.R.-i hagi R.R.-i vastu elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab R.R.-ilt välja 135 eurot K.R.-i ülalpidamiseks alates 15. jaanuarist 2025 K.R.-i täisealiseks saamiseni. Kohus ei rahulda hageja nõuet elatise saamiseks alates 15. jaanuarist 2024. I
6.Kohus selgitab, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus on kindlaks teinud, et kostja on hageja isa (dtl 47). Praegusel juhul ei ela kostja R.R. lapsega ning on kohustatud last ülal pidama elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 16).
7.PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Riigikohtu varasemas praktikas (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-11812, p 13).
8.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. 1. aprillist 2025 on baassumma 282 eurot 31 senti. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
2-24-144764
9.Kostja vastuväidete järgi ei ole ta võimeline täitma ülalpidamiskohustust hageja nõutavas PKS § 101 lg-s 1 nimetatud ulatuses. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Kui kohustatud vanem taotleb miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Ka on Riigikohus selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Seega on kostja tõendada, et esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise vähendamiseks. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb kohustatud isik ülalpidamiskohustusest sellises ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus selgitab, et PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.
10.Kohtu hinnangul on praeguses vaidlusel põhjendatud välja mõista elatis, mis on väiksem kui PKS §-s 101 nimetatud summa. Kostja esitas kohtule töövõimetuse määramise kohta tõendi, millest nähtub, et talle on määratud puuduv töövõime (dtl 54) ja seda kuni 18. veebruarini 2026. Kostja konto väljavõttest nähtub, et tema ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja toetus Eesti Töötukassast kokku 595 eurot 37 senti (dtl 56-64). Kostjale ei ole laekunud töötasu (dtl 93). Tõsi on hageja väide, et vaid väljamaksed Töötukassast ei näita, et kostja ei saa üldse tööl käia. Kostja puuduvat töövõimetust kinnitab Valga Haigla vaimse tervise õe Tiina Tuhkaneni iseloomustus kostja kohta (dtl 99). Nimetatud iseloomustusest nähtub, et kostja on käinud vaimse tervise õe ambulatoorsetel vastuvõttudel regulaarselt alates 2024. aasta novembrist, millele eelnevalt viibis üle kuu aja Lõuna- Eesti Haigla psühhiaatriakliiniku statsionaarses osakonnas. Võrus psühhiaatriaosakonnas ravil olnud ka 2023. aastal. „Patsiendi seisund püsib väga kehv, depressiivne, ärevus kõrge, apaatne, kurvameelne, suitsiidmõtetega, jõudluse langus, ressursid vähesed. Sisuliselt vajaks praegu ka uuesti haiglaravi, ütleb et üritab vastu pidada, kuna sai kohtukutse, teab, et peab kohale minema. /.../ Raske toime — tulla konfliktsituatsioonide või ebaõiglusega, kipuvad tekkima ennastkahjustavad mõtted. Patsient ei ole hetkel töövõimeline, seisundit hinnates ja haiguse kulgu dünaamikas jälgides on näha, et paranemisprotsess on pikk, millal taastuma hakkab on väga raske öelda, kuna hetkel on ärevust ülalhoidvad faktorid üsna tugevalt esil.“ Kohus leiab, et sellise akuutse vaimse tervise probleemiga ei ole võimalik eeldada, et kostja on kasvõi osaliselt töövõimeline. Näiliselt on kostja terve, kuid tema töövõimetus tuleneb tema vaimsest tervisest. Küll on kostjal võimalik pärast eelkirjeldatud olukorra kontrolli alla saamist naasta tööturule ning siis asuda tasuma elatist võimaluste piires suuremas summas (vt selle kohta kohtu selgitusi lahendi p-s 16).
11.Need asjaolud kogumis annavad kohtu hinnangul aluse rahuldada hagiavaldus osaliselt ning välja mõista elatis väiksemas ulatuses kui PKS §-s 101 määrab. Kohtul tuleb arvestada sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Käesolevalt käib elatise maksmine PKS § 101 märgitud suuruses kostjale selgelt üle jõu ning kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. Kostja märkis, et tema igakuised väljaminekud on keskmiselt umbes 460 eurot: laenumaksed 170 eurot, eluasemekulud 50 eurot, toidukulud 100 eurot, sidekulud 60 eurot ning tervishoiu kulud (peamiselt arsti määratud ravimid) 80 eurot.
2-24-144764 Kohus nõustub kostjaga, et eelnimetatud väljaminekutest ei ole mitte ükski ebamõistlikult suur ning kõik väljaminekud on kostja jaoks hädavajalikud.
12.Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Kostja selgitas algul kohtule, et tal on võimalik pärast endale kuluva osa maha-arvamist tasuda elatist 100 eurot kuus, kuid eelistungi päeval leidis kostja, et elatise suurus saab olla maksimaalselt 135 eurot.
13.Kohus toob esile, et ülalpidajale endale, kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lapsele kuluv. Kostja on selgitanud, et tema tervislik olukord nõuab püsivalt kulutusi ravimitele. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt, olgu selleks siis ülalpidaja haigus, mille tagajärjel sissetulek langeb, olulise kodumasina rike, sõiduauto remondiga seotud kulud ja talvise kütteperioodi kõrgemad kulud. Samuti peab üle 40-aastane inimene mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda abivajava rolli. Kostja peab olema suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo 17.05.2011 nr 3-2-1-33-11).
14.Kohus kordab, et elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine ning kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel, sh kui üks vanemates haigestub, lasub teisel vanemal suurem lapse ülalpidamise koormus.
15.Tulenevalt PKS § 100 lg-st 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda T.R.-i pangaarvele.
16.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. II
17.PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on tagasiulatuva elatise nõudmine võimalik. Kohtupraktikas juurdunud arusaama järgi on see õigus siiski piiratud.
18.Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada seda, et korraga suurema summa küsimine kostjalt võib kostjale olla rahaliselt koormav. Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et elatist tuleb nõuda pidevalt ja tagasiulatuva elatise nõudmine olukorras, kus last kasvatav vanem ei ole seda pidevalt nõudnud, võib olla oma õiguste kuritarvitamine. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 4.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude
2-24-144764 esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel.
19.Hageja seaduslikul esindaja ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et ta on alates 15. jaanuarist 2024 elatise tasumist pidevalt küsinud. Seda kinnitas ta ka eelistungil, et selle kohta tõendeid esitada ei ole. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et varasema perioodi eest on kostja tasunud kokku 1265 eurot 80 senti (dtl 65-69). Kui hageja hinnangul sellest summast ei piisanud, tulnuks kostjale selget mõista anda, et kostja ülalpidamise osa peab olema suurem. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades tema enda suutlikkust elatist tasuda ja seda, et hageja ei ole tõendanud, et ta on suuremat elatist küsinud, on kostja täitnud ülalpidamiskohustuse alates 15. jaanuarist 2024 kuni 15. jaanuarini 2025. Seetõttu kohus PKS § 108 esitatud nõuet ei rahulda. III
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
21.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.