Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-3083
Kohtuasi
W.J-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks laste elu- ja viibimiskoha määramise ning tervise küsimustes G.T avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
W.J-i 28.11.2024 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I W.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Avaldaja II G.T (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik I D.L (isikukood XXX) Puudutatud isik II R.K (isikukood XXX) Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik III O.K (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Eestkosteasutus Lääne-Harju vald Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
(Lääne-Harju
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada osaliselt Harju Maakohtu 12.11.2024 määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.
Jätta ringkonnakohtu menetluskulud W.J-i kanda, v.a laste ja G.T esindamise kulud, mis jäävad riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud
1.W.J (avaldaja I, isa) esitas 22.02.2024 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks D.L (puudutatud isik I, D.L) ja R.K (puudutatud isik II, R.K) viibimiskoha määramise ning tervise küsimustes. Hiljem täpsustas isa, et D.L suhtes võiks vanematele jääda ühine hooldusõigus. Pärast vanemate kooselu lõppu 2022. a elavad D.L ja R.K emaga ning O.K (puudutatud isik III, O.K) isaga. See vastab laste endi soovile. Vanemate vahel ei olnud seni lepitud kokku konkreetset suhtluskorda.
2.Isa hinnangul võiks laste huvides olla suhtluskord, mille kohaselt viibib R.K isaga 50/50 põhimõttel. Kuna R.K käib alles lasteaias, on sellise suhtluskorra määramine lapse jaoks vähesel määral koormav. Vanemate laste suhtes võiks jääda senine, ajutiselt määratud suhtluskord, kuna lastel on suures mahus koolikohustus ning lapsed on sellise suhtluskorraga juba harjunud. O.K peaks viibima ema juures igal paaritu nädala nädalavahetusel, kuid mitte reedest, vaid alates laupäeva hommikust kuni esmaspäeva hommikuni. Laste isa toob ise lapse ema elukohta laupäeval, esmaspäeval võtab lapse ema elukohast ja viib kooli. D.L võiks veeta isaga igal paaris nädala nädalavahetusel laupäeval kella 11.00st kuni esmaspäeva hommikuni. Laste ema toob lapse ja isa viib lapse esmaspäeval lapse ema elukohta, kust laps läheb kooli. Suvel võiksid lapsed viibida vanemate juures võrdse aja, s.o igal paaritul nädalal emaga ja paaris nädalal isaga. Lõplikes seisukohtades on isa toonud välja, kuidas peaks toimuma muude koolivaheaegade veetmine, jõulud, aastavahetus, lastega reisimine ning suhtlus lahusviibiva vanemaga. Lisaks leidis isa, et põhjendatud ei ole ema taotlus jätta kehtima ettekirjutus, mille kohaselt on isa kohustatud tegema koostööd Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialistiga. Asjas puuduvad tõendid sellest, et isa ei teosta hooldusõigust lähtudes laste huvidest.
3.G.T (avaldaja II, ema) esitas 19.03.2024 Harju Maakohtule avalduse lastega suhtlemise korra kindlaks määramiseks.
4.Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu kevadel 2023, lahutus jõustus 2023. a mais ning ema lahkus pere ühisest kodust Paldiskis. Stabiilse elukorralduse tagamiseks jäi O.K elama isa koju Paldiskisse, kus pere varem koos elas. Emal on tänaseks uus elamispind Kloogal, kus on lastele sobivad elamistingimused. Ema üritas lahutuse järgselt ja pärast eraldi elama asumist hoida vanemate omavahelisi suhteid normaalsena, kuid isa käitumine on olnud kummastav ja vaenulik ning kahjustab eelkõige lapsi. Varasemalt sai pere kolme lapse eest
2-24-3083 suure pere toetust, millest ema kandis iga kuu 1/3 isale O.K eest hoolitsemiseks. Isa kaebas Sotsiaalministeeriumile, et ema ei peaks toetust saama, sest tütar O.K ei ela ema juures ning perele suure pere toetust enam ei makstud. Vanemate kooselu ajal esines peres pidevat vaimset vägivalda, mille tõttu oli ema sunnitud pöörduma ka politsei poole ning emale on abi osutanud Ohvriabi. Vanemate kooselu ajal oli laste peamiseks hooldajaks ema. Laste isa laste eest hoolitsemise ja nende õpetamisega ei tegelenud.
4.1.Last otseselt kahjustav on ka see, kui laps ei saa oma lahuselava vanemaga tavapäraselt ja regulaarselt suhelda. Ema soovib, et lapsed ei peaks valima pooli, vaid võiksid rahulikult suhelda mõlema vanemaga. Isa manipuleerib kõigi lastega. Isal puuduvad vajalikud oskused 4-aastase poja igapäevaseks hooldamiseks, samuti ressurss kasvatada mitut last. Üksnes laste huvidest lähtudes ei soovinud ema koheselt pärast vanemate kooselu lõppemist perekonna ühisest kodust O.K-d kaasa võtta. Ema pidas vajalikuks arvestada lapse soovi tema stabiilse elu säilimiseks. Isa ei võtnud kahte nooremat last pikema perioodi jooksul enda koju, suheldes nendega vaid lasteaias ja telefoni teel. D.L soovis tollal isa juurde minna, kuid soov ei realiseerunud. Nii R.K kui ka D.L, kes on isaga koos kasvanud, soovisid oma isaga suhelda ja olid toimuvast segaduses ja häiritud. Ema ei ole takistanud seda, et R.K ja D.L saaksid isa koju minna. Emale on jäänud mulje, et isa püüab ema karistada läbi laste, mis kahjustab lapsi. 2024. a kevadel ja talvel tekkis olukord, kui O.K emaga ei suhelnud. Ema leiab, et ilmne on, et isa püüab O.K-d emast võõrandada. Tänaseks on ema ja O.K suhe taastunud. Ema ei soovi survestada O.K-d asuma ema juurde elama, kuna O.K on isa juures elamisega kohanenud. Küll aga on lubamatu isa poolt ema halvustamine. Ema sooviks tagada, et O.K saaks jätkuvalt psühholoogi abi.
4.2.D.L-ile ja R.K-le on selline isa käitumine emotsionaalselt raske, lapsed on ärevuses ja laste omavahelised suhted on seetõttu keerulised. D.L käitub sageli impulsiivselt, on venna peale armukade. Emal on D.L-iga seonduvalt palju abi tugiisikust, kes määrati D.L toetamiseks. R.K on sellises vanuses, et vajab harjumuspärast elukorraldust, mille hulka kuuluvad sama elukeskkond, ning kindlasti ema lähedus. Sellise tavapärase elukorralduse tagab talle praegusel juhul ema. EÕK korras määratud suhtluskord on näidanud, et R.K viibimised isa juures alates kolmapäevast on lapsele rasked. R.K klammerdub isa juurest naastes ema külge, on rahutu, ei taha emast eemalduda. Seetõttu palus ema suhtluskorra määramisel arvestada asjaolu, et R.K isa juures viibimised võiks alata neljapäevast. Kuna D.L viibib isaga koos teistest niigi vähem, siis ei ole ema hinnangul lapse huvides isaga niigi vähese suhtlemise mahu vähendamine nagu isa viimasest menetlusdokumendist nähtub. Kohtumääruse väliseid kokkuleppeid ei ole võimalik sõlmida. Vanemate vaheliste suhtlusprobleemide tõttu ei õnnestunud näiteks kõigi kolme lapse osalemine R.K sünnipäevapeol.
4.3.Viimase täpsustuse kohaselt taotles ema sellise suhtluskorra määramist, mille kohaselt viibib D.L isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani, O.K viibib emaga iga paaritu nädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani ning R.K viibib isaga iga paaris nädala neljapäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani. Menetlusosaliste seisukohad
5.D.L ja R.K esindaja tõi välja, et laste ema korter oli ruumikas ning ema käsutuses olevate nappide vahenditega hubaseks muudetud. Lastel olid seal kõik tingimused õppimiseks ja mängimiseks. D.L on valjuhäälne impulsiivse käitumisega laps, kes rääkis nii oma vennast kui ka klassikaaslastest vaenulikult ja põlastavalt. Ta ütles, et tahab ka edaspidi oma Klooga kodus koos emaga elada, aga talle meeldiks, kui väikevend seal ei elaks. Ta süüdistas esindaja
2-24-3083 ees ema, et ema armastab venda rohkem kui teda. Ema selgitas, et päras lahutust ja eraldi elama asumist on ta püüdnud vanemate omavahelisi suhteid normaalsena hoida, aga pärast seda, kui ta palus oma eksabikaasat mitte tema korterisse suvaliselt sisse tulla ja ennast selles koduselt tunda, muutus mees lausa vaenulikuks – suures õhinas oma laste emale raskusi valmistada jäi talle märkamata, et eelkõige kahjustab ta lapsi ja ka iseennast. Isa tegevuse tulemusena vähenes vanemate sissetulek suure pere toetuse võrra. D.L ja R.K esindaja leidis, et laste isa on näidanud laste juuresolekul üles üleolevat ja halvustavat suhtumist emasse ning see on avaldanud lastele juba halba mõju. Tegelikku hoolt ja püüdu oma lastele parimat pakkuda isal pole. Ema on tegutsenud laste huvides. Isal on ilmselt õnnestunud võõrandada O.K-d emast ning põhjendatud võib olla ema hirm, et sama juhtub ka nooremate lastega.
6.O.K esindaja tõi välja, et O.K sõnade kohaselt ei ole ta emaga kaua aega rääkinud. Ema kõnedele vastab, kuid mitte alati ja vastamata kõnele ta alati tagasi ei helista. O.K leidis, et ema on lahke, ilus ja leebe. Samas tõi ta välja ema liigset leebust oma sõna maksma panemisel laste suhtes, et ema püüdis vaid sõnadega laste riidlemist ohjata. Isa seevastu olevat pannud enda sõna maksma, riidles tugevahäälselt ja kutsus kindlalt kõiki korrale ja pani isegi nurka seisma, et käitumise üle järgi mõelda. Lapse jutust kumas läbi, et sellist kasvatusviisi peab O.K õigemaks ja paremaks, kui ema leebet suhtumist. O.K ei oska välja tuua, millise regulaarsusega ta emaga suhelda soovib, samuti ei oska selgitada, miks suhtlus ei ole toimunud. Vastumeelsust ema juurde minemiseks põhjendab ka sellega, et väljaspool kodu näeb halbu unenägusid ning ta kardab kolle. Arvab, et ei harjuks ema juures ööbimisega, aga ei oska põhjendada, miks. Klooga olevat halb ja koledate majadega koht. Ema seab ka televiisori vaatamisele ja telefonile piiranguid, mida isa ei tee; isa juures saab teha kõike nii palju kui tahab. O.K räägib vahel D.L-iga telefoni teel. Kui D.L õhtul helistab ja isa kodus on, siis isa ei taha D.L-iga rääkida ja O.K valetab, et isa on tööl. Läbisaamise kohta enda venna ja õega märgib, et nad teevad lärmi ning O.K tahab rahu saada.
6.1.O.K esindaja leidis, et O.K-l ei olnud sisuliselt välja tuua mitte ühtegi kaalukat põhjust, miks emaga kohtumisi ei peaks kindlaks määrama. O.K on küll piisava arutlusvõimega, kuid enda ebaküpsuse tõttu ei saa ta aru, kui kahjulikult mõjub talle endale emaga suhete katkemine psüühilise ja sotsiaalse arengu seisukohalt. O.K suhtes pole käesoleval hetkel võimalik tuvastada, et tal oleks konkreetselt isaga turvaline kiindumussuhe. O.K iseloomustab isa rangena ja kohati kontrollivana. O.K puhul on ohumärgiks see, et ta ei pea oluliseks suhteid enda ema, õe ning vennaga ja alahindab tugevalt nende tähtsust. Nimetatu on iseloomulik lastele, kes on olnud vanema poolt vaimselt hooletusse jäetud.
6.2.O.K esindaja leidis lõplikus seisukohas, et laste ema ettepanek suhtluskorra osas vastab enam lapse huvidele. O.K-l tagab lahuselava vanemaga suuremal määral suhte taastamise võimalus pikendada koos viibitavat aega. Reedel üleandmine on lapse huvides ka seetõttu, et võimaldab kohe peale koolipäeva teha ära ema juures kodused õppetööd, et laupäev ja pühapäev kujuneks kvaliteetajaks. O.K ja ema vahel on vaja taastada side. Kohtuistungil arutati, et O.K ja ema vajaksid aega, et omaette olla, samas laste isa soovib, et paaritutel nädalatel on D.L ja O.K ning R.K kõik koos ema juures. O.K esindaja oli seisukohal, et vähemalt paar korda kuus peaks nädalalõppudel ta saama omaette emaga olla, et koos veeta kvaliteetaega ning leida lapse võõrandamisele emast ka põhjus ning selle tagajärjel tekkinud keerulised suhted korda saada.
7.Lääne-Harju Vallavalitsus tõi välja, et 2022. a novembris teatati piirkonnapolitseinikule võimalikust lähisuhtevägivallast perekonnas. 01.11.2022 etteteatamata kodukülastusel kinnitasid lapsed, et on näinud, kuidas isa on ema löönud ja emal on valus olnud. Pere jäi laste heaolu spetsialisti tööalase tähelepanu alla. 04.11.2022 vestluses kinnitas ema, et vaimne ja
2-24-3083 füüsiline vägivald tema suhtes on kestnud aastaid, ta on saanud nõustamist ka Tallinna Naiste Tugikeskusest. 16.11.2022 kohtumisel oli isal ema kohta palju etteheiteid ja väiteid, et ta ei ole hea ema. Ema ei pidavat oskama lapsi õigesti riietada ja ei hoia kodu korras. Vestluses ei tajunud isa enda rolli võrdse partnerina ja lapsevanemana. Põhimõtteliste erimeelsuste korral on soovitatud vanematel pöörduda pereterapeudi või psühholoogi poole, kes aitaks välja selgitada isa ootused abikaasale ja paarisuhtele ning ema ootused ja vajadused isale.
7.1.Ema on viinud mõlemaid tütreid psühholoogi vastuvõtule. Mingil hetkel keeldus O.K psühholoogi juurde minemast ning isa ütles O.K kuuldes, et O.K-le ei ole psühholoogilist abi vaja. 03.01.2024 kohtumisel kinnitas ema, et nooremad lapsed tahavad isa juures käia, aga isa kutsub neid harva endale külla. Näiteks isadepäeval tegid lapsed isale kaardid, aga isa ei kutsunud neid enda juurde. Ema sõnul on W.J laste kuuldes korduvalt öelnud, et Klooga korter on isa raha eest ostetud, samuti räägib isa lastega lahutusest ning selle põhjustest.
7.2.04.01.2024 kutsus laste heaolu spetsialist isa koos O.K-ga vastuvõtule, et hinnata O.K abivajadust ning algatada juhtumimenetlus. Kutse saadeti vastavalt Sotsiaalkindlustusameti juhistele, kuhu isa laste heaolu spetsialisti töö kohta kaebuse esitas. Isa keeldus laste heaolu spetsialisti vastuvõtule tulemast, süüdistades spetsialisti tema nõusolekutega tema terviseandmetega tutvumises. Seisuga 18.03.2024 ei ole isa koos lapsega ilma mõjuva põhjuseta lapse heaolu spetsialisti vastuvõtule ilmunud. Lapse abivajaduse hindamine on lõpetamata.
7.3.11.03.2024 kirjutas ema, et O.K ei vasta enam tema kõnedele ning lapse nägemiseks on ema käinud kahel korral hommikuti koolis enne tunde. Samal päeval kinnitas O.K vestluses lastekaitse töötajale, et ema on teda külastanud, kuid ta ei tea, kas tal on hea meel või mitte ema näha. Kui küsiti, kas ta tahaks veel ema näha või tema juurde minna, vastas, et ei tea. Ütles, et ema juures on palju kära, D.L ja R.K tülitsevad, talle meeldib rahu ja vaikus. O.K sõnul on isa mõnikord kaua tööl, tema on siis kassiga kahekesi kodus, telefonis või tahvelarvutis. Mõnikord käib üksi õues, kiikumas või jalutamas. D.L pidi talle iga päev helistama; ema kõnesid ta ei kuule ning kui märkab, on tema sõnul liiga hilja emale tagasi helistada.
7.4.Mitmed uuringud on näidanud, et kui vanemate vaheline konfliktsus on suur ja suhtlus puudulik, siis on sellel otsene mõju laste vaimsele tervisele ja seda mitte ainult lahku läinud lapsevanemate puhul vaid ka nn tervete perede lastel. Laste kohanemist vanemate lahkuminekuga mõjutab lahkuminekule eelnev ja järgnev aeg, kuid olulisemaks peetakse pigem lahkuminekule järgnevat faasi, kuna just see mõjutab laste vaimse tervise näitajaid. Vanemate lahutus põhjustab lastes kurbustunnet, mille läbielamine on raske. Lisaks mõjutab konfliktne lahkuminek ka laste hariduse omandamist ning õppetöös edasijõudmist. Selgelt joonistub uuringutest välja tõsiasi, et positiivse vanemluse puudumine pärast vanemate lahutust kujutab ohtu laste psühholoogilisele ja käitumuslikule toimetulekule. Seetõttu pidas laste heaolu spetsialist ülimalt oluliseks D.L ja O.K regulaarsete psühholoogivisiitide jätkumise. Toetama peab nii laste minapilti vanemate vahelises konfliktis kui ka omavahelist läbisaamist. Kuna D.L-ile ja R.K-le on suhtlus pere tugitöötajaga olnud kasulik, võib kaaluda ka O.K ning isa lisamist peretugevdusprogrammi.
7.5.Vanemate ärakuulamisel 04.06.2024 leidis laste heaolu spetsialist, et oluline on tagada mõlemale tüdrukule piisav psühholoogiline tugi, milleks on ohvriabi poolt ka vahendid eraldatud. Samuti leiti, et arvestades isa avaldusi ärakuulamisel ning varasemat soovimatust laste heaolu spetsialistiga kohtuda oleks vajalik teha isale ettekirjutus, millega kohustada tegema lastekaitsega koostööd.
2-24-3083
7.6.D.L ja O.K ärakuulamine toimus 06.06.2024. D.L kinnitas soovi isaga suhelda, ta ei olnud rahul, et suhtlus isaga on viimasel ajal olnud vähene. D.L avaldas, et tahab minna ära elama Paldiskisse. Õega saab D.L paremini läbi kui vennaga, vend käitub temaga halvasti. O.K rõhutas, et sooviks suhelda emaga tema enda poolt määratud viisil ja mahus, aga samas ei osanud välja tuua, kuidas konkreetselt peaks suhtlus välja nägema. O.K tõi välja etteheited nii ema kodu kohta kui ka ema poolt tehtava toidu kohta (liiga soolane või liiga mage). Erinevalt ema kodust ei ole isa juures televiisori vaatamine piiratud. O.K leidis ka, et isa ei ole emast halvasti rääkinud, vaid isa räägib tõde. Õe ja vennaga saab O.K hästi läbi (kuigi ei ole nendega ammu kohtunud). Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 12.11.2024 määrusega rahuldamata isa 01.10.2024 taotluse jätta ema 30.09.2024 menetlusdokument tähelepanuta, samuti isa 01.10.2024 taotluse määrata isale täiendav tähtaeg seisukoha esitamiseks ning ema taotluse teha kohtunõue laste perearstile. Maakohus jättis isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Maakohus rahuldas ema avalduse lastega suhtlemise korra kindlaks määramiseks osaliselt ning määras kindlaks D.L, R.K ja O.K suhtlemise korra ema ja isaga järgnevalt: -
-
-
-
-
D.L viibib isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani. R.K viibib isaga kuni 31.05.2026 iga paaris nädala neljapäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani ning alates 01.06.2026 kuni kooliminekuni iga paaris nädala kolmapäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani. Alates kooliminekust viibib R.K isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani. D.L ja R.K üleandmine toimub isaga kohtumiste nädalavahetustel järgmiselt. Isa võtab R.K vastavalt suhtluskorrale kas neljapäeval või kolmapäeval lasteaiast või kui R.K ei viibi sel päeval lasteaias, siis kella 18 ja 20 vahel kodust. Ema viib D.L ja alates R.K kooliminekust ka R.K reedel kella 18 ja 20 vahel isa juurde. Isa viib lapsed esmaspäeva hommikul kooli/lasteaeda. Kui laste emale üleandmise päeval ei ole lasteaiapäeva või kooli, siis viib isa lapsed esmaspäeva hommikul ema juurde. O.K viibib emaga iga paaritu nädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani. O.K üleandmine toimub emaga kohtumiste nädalavahetustel selliselt, et isa viib O.K reedel kella 18 ja 20 vahel ema juurde ning ema korraldab O.K koolimineku esmaspäeva hommikul. Kui O.K-le selliselt sobib, siis võib ta ka iseseisvalt liikuda ühe vanema juurest teise juurde. Suvevaheaja veetmises lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 1. maiks. Kokkuleppe puudumisel viibivad lapsed suvevaheajal võrdselt mõlema vanema juures ühe nädala kaupa. Suvevaheaeg algab selle suhtluskorra tähenduses iga aasta juunikuu teise nädala reedest (aastal 2025 algab 13.06.2025 ja aastal 2026 algab 12.06.2026 jne) ning esimese nädala (s.o näiteks 2025. aastal 13.06–20.06.2024) veedavad lapsed isaga. Suvevaheajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Laste üleandmine toimub reede õhtul kella 18 ja 20 vahel ning lapsed viib teise vanema juurde see vanem, kelle suhtluskord lõpeb. Vanema puhkuse ajal on lapsed 2 nädalat järjest puhkusel viibiva vanemaga (kummagi vanema puhul 1 kord aastas). Täpsema puhkuste veetmise graafiku lepivad vanemad kokku iga aasta 1. maiks. Kokkuleppe puudumisel toimub puhkuse veetmine vanema poolt hiljemalt 1. maiks ette teatatud kahenädalaseperioodil ning puhkuste kokkulangevuse korral on eelisõigus sellel vanemal, kes teist vanemat esimesena enda puhkuse toimumise ajast teavitas. G.T puhkus on 2025. a 23.06–06.07, seega viibivad lapsed temaga 2025. a perioodil 20.06.–04.07.2025.
2-24-3083 -
-
-
Laste kevad-, sügis- ja talvevaheaja veedavad lapsed vanematega võrdselt. Vanemad lepivad konkreetse jaotuse kokku hiljemalt 2 nädalat ette enne koolivaheaja algust. Jõuluvaheajal viibivad lapsed kummagi vanemaga nädala järjest. Jõuluvaheaja täpsema jaotuse lepivad vanemad kokku hiljemalt 1. detsembriks. Kokkuleppe puudumisel viibivad lapsed paaris aastatel 23.–27.12. emaga ning 28.12–01.01. isaga ja paaritutel aastatel vastupidi ning ülejäänud ulatuses kehtib tavapärane suhtluskord. Mõlemad vanemad tagavad lastele psühholoogilise toe, samuti tagab kumbki vanem tema juures elava lapse jõudmise psühholoogi juurde. Vanemad teevad koostööd Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialistidega. Lastega koosolev vanem ei tee takistusi lastel suhtlemiseks telefoni teel (või muude kommunikatsioonivahendite abil) eemaloleva vanemaga eeldusel, et see toimub lapsele mõistlikul ajal. Mõlemad vanemad arvestavad oma suhtlusajal laste päevakava ja huvidega ja tagavad nende jõudmise huviringidesse ja treeningutele ning lapse soovi korral tema sõprade sünnipäevadele. Laste kerge haigestumine (nohu ja kerge köha) ei mõjuta laste suhtlemise graafikut. Laste tõsise haigestumise korral (näiteks kõrge palavik) jäävad kohtumised ära ja lapse ravimisega tegeleb vanem, kelle juures laps püsivalt elab. Kui vanem ei saa suhtluskorda järgida vanemast tuleneval põhjusel, siis teavitab vanem sellest teist vanemat võimalikult varakult, vähemalt 5 päeva ette. Ootamatute takistuste korral tuleb sellest teavitada teist vanemat ette esimesel võimalusel. Lapse sünnipäeval on eemal viibival vanemal õigus kohtuda lapsega lapse õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks. Isadepäeva veedavad lapsed alati koos isaga ja emadepäeva koos emaga. Vanemal on õigus reisida lastega enda tavapärase suhtluskorra ajal. Juhul, kui lapsevanem soovib minna lapsega reisile, kohustub ta sellest teist vanemat teavitama ette kirjalikult (e-kiri, võib lisaks ka SMS või sõnum suhtlusrakenduses) esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui nädal enne reisi algust. Kui reisi sihtkohaks on Eesti lähisriigid, s.o Läti, Soome või Rootsi, siis on reisimise puhul teavitamine kohustuslik vähemalt 1 päev ette – juhul, kui see toimub vanema tavapärase suhtluskorra ajal. Teavituses peab sisalduma: reisi sihtkoht, toimumise aeg, viibimiskoht sihtriigis. Lapse reisiks väljapoole Euroopa Liitu on vajalik teise vanema konkreetset reisi puudutav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek. Vanemate omavahelised läbirääkimised toimuvad e-posti või muul viisil elektrooniliselt edastatud sõnumi teel. Vanematel on õigus kokku leppida vanemate ja lapse teistsuguses, selle suhtluskorraga sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Muudatustes tuleb vanematel leppida kokku omavahel, lubatud ei ole kasutada suhtlemises vahenduseks lapsi. Lastele võib rääkida muudatustest alles siis, kui vanemate omavaheline kokkulepe on saavutatud.
Maakohus jättis menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning laste ja ema esindamise kulud riigi kanda. Maakohus märkis, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata suhtluskorra kindlaksmääramise osas ning kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud põhjendatud lühendada D.L poolt isa juures viibimise aega selliselt, et kohtumine toimuks vaid laupäevast pühapäevani. D.L ilmselgelt vajab isa tähelepanu ning hindab kõrgelt temaga koos veedetud aega. D.L meeleolu halvendab oluliselt see, kui ta ei saa isaga vajalikul määral kontakti ning kui talle näib, et isa
2-24-3083 ei taha temaga sama palju suhelda, kui teistega. Maakohus nõustus emaga selles, et kummastav on isa suhtumine D.L-i, s.o et isa soovib lühendada mõistlikku koosviibimise aega 1 päeva võrra võrreldes kehtiva ajutise suhtluskorraga. Eriti kummastav on see olukorras, kus isa on varasemalt leidnud, et ta oleks parem vanem ka D.L eest püsivalt hoolitsema. Maakohus pidas D.L huvide tagamiseks vajalikuks määrata, et kohtumised toimuvad reedest esmaspäevani.
10.Maakohus märkis, et isa on leidnud, et R.K puhul peaks kehtima vahelduv suhtluskord. Seisukohast ei nähtu sisulist põhjendust, miks peaks taoline suhtluskord kehtima ainult R.K ja mitte D.L osas. Viidatud on vaid sellele, et kuna R.K käib lasteaias, siis on tema puhul kergem taolist suhtluskorda täita ning et D.L juba olevat harjunud ema juures elamisega. Ainuüksi sellest, et laste isa leiab olevat võimaliku hoolitseda nüüd poja eest varasemast suuremal määral, ei pea lapse elukorraldus muutuma. Praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et R.K-le isa poolt taotletud suhtluskord sobiks. Ema ja peretöötaja selgitustest nähtub, et lapsel on suurem vajadus ema läheduse järele ning lahusolekut emast on raskem taluda kui lahusolekut isast. On ka eluliselt usutav, et neli aastat vanal lapsel, kes on seni elanud koos emaga, on suurem hingeline vajadus viibida koos emaga, kui koos isaga. Maakohtu hinnangul sobib rohkem selline suhtluskord, mille kohaselt viibib R.K enamuse ajast koos emaga ning isaga suhtlemise perioodid on lühemad. Seadusest ei tulene eeldust nõuda, et lapsed viibiksid kummagi vanema juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus ei tähenda, et neil on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 1. Lastele ei pea eelduslikult määrama vahelduvat elukohta põhjusel, et isa on valmis ja võimeline vahelduvat elukohta pakkuma (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 20). Nimetatud eeldus pole kooskõlas PKS § 123 lg 1 põhimõtetega, et lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vanem peab õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja tegutsema heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1, RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15). Arvestades, et R.K on seni harjunud elama koos emaga, tähendaks vahelduv suhtluskord talle suurt muutust, milleks ta praegu valmis ei ole (arvestades suurt klammerdumist ema külge). Maakohtu hinnangul oli põhjendatud määrata, et R.K isa juures viibimist suurendatakse astmeliselt. Esmalt viibib ta isa juures neljapäevast esmaspäevani ning alates 31.05.2026, s.o kui R.K on saanud juba 5,5 aastat vanaks, suurendatakse suhtlust ühe päeva võrra, s.o see hakkab toimuma kolmapäevast esmaspäevani. Alates lapse kooliminekust on siiski vaja õppetöö pingega toime tulekuks ja rutiini tagamiseks määrata samasugune suhtluskord nagu D.L-il, s.o reedest esmaspäevani.
11.Maakohus leidis, et taoline suhtluskord tagab ka D.L-ile ja R.K-le võimaluse maksimaalsel määral koos kasvada. Nende omavaheline vanusevahe ei ole väga suur (alla 5 aasta) samas muudab R.K ja O.K vanusevahe (8 aastat) oluliselt väiksemaks tõenäosuse, et õest/vennast on ka üksteisele seltsilist. Ka tähendaks R.K puhul 50/50 suhtluskorra kehtestamine seda, et D.L-il tekib põhjendatud küsimus, miks isa temaga sedavõrd palju koos viibida ei taha. See ei mõju aga D.L vaimsele tervisele hästi ning võib põhjustada jätkuvalt emotsionaalset ebastabiilsust ja kindlustunde puudumist, samuti õe ja venna võimalikku konflikti. Kui isa soovib siiski kohtumääruses toodust suuremal määral oma nooremate lastega suhelda, siis ei ole vanematel ilmselt mingit takistust kokku leppida, et isa tegeleb D.L-iga pärast D.L koolipäeva või võtab R.K ise lasteaiast ära, veedab temaga koos mõne tunni aega ja viib siis ema koju. Esitatud teabest ei nähtu, et ema oleks teinud takistusi isa ja laste ühistele ajaveetmistele.
2-24-3083
12.Maakohus ei olnud veendunud, et O.K puhul vaid laupäevast esmaspäeva hommikuni toimuvad kohtumised on piisavad. Samuti ei olnud maakohus veendunud selles, et O.K vastumeelsus Kloogal viibimise suhtes on tekkinud objektiivselt, ilma isapoolse mõjutuseta. O.K poolt ärakuulamisel avaldatu jätab suurel määral mulje, et tegemist ei ole mitte lapse enda seisukohaga, vaid isa poolse manipulatsiooniga. Oma seisukohti O.K kuigi hästi põhjendada ei osanud. Näis, et tegemist on varasemalt valmis mõeldud ideedega ning alternatiivide nägemine ei ole sobiv. O.K-l oli etteheiteid emale, mis ei saanud olla tõsiseltvõetavad – näiteks saab liiga magedale toidule (mis ema juures väidetavalt on) alati ise soola lisada. See, et O.K ise taolist võimalust olukordade teistsuguseks tõlgendamiseks või lahenduste leidmiseks ei näe, ei räägi mitte etteheite tõsidusest, vaid lapse jäigalt negatiivsest hoiakust, mille on ilmselt põhjustanud soov olla lojaalne isale ja uskuda, et isa etteheited emale on objektiivsed ja põhjendatud. O.K seisukohtadele ei saa anda sellist kaalu, et lugeda tema tahe ka tema huvidega kooskõlas olevaks. Lapse meelestamine ema vastu on igal juhul lapse huvide vastane. Lapse huvides on, kui ta edaspidi viibib vähem sellise vanema mõjuväljas, kes kahjustab tema suhet teise vanemaga. Menetluse käigus on leidnud piisavalt kinnitust, et ema on püüdnud säilitada O.K-ga suhtlust, kuid pausid on tekkinud O.K isa käitumise tõttu, kes ei ole toetanud ema ja lapse suhet. Kokkuvõtlikult jäi maakohtule mulje, et isa vastuväited on otsitud, esitatud eesmärgiga takistada ema ja lapse suhte normaliseerumist. Võimaldamaks O.K-l viibida maksimaalselt koos nii ema kui ka õe ja vennaga pidas maakohus põhjendatuks määrata, et kohtumised hakkavad toimuma reedest esmaspäevani. Määruskaebus
13.Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5.7– 5.8 ning muuta kohtumääruses määratud suhtlemiskorda p-s 5.1 järgmiselt: -
-
D.L viibib isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani. R.K veedab paaritud nädalad emaga ja paaris nädalad isaga esmaspäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani. Vanem, kelle juures laps viibib, toob lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda ning seejärel teine vanem, kelle juurde laps läheb, tuleb lapsele lasteaeda järele. See kehtib kuni R.K kooliminekuni. Alternatiivselt: D.L viibib isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani. R.K viibib isaga iga paaris nädala kolmapäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani. See kehtib kuni R.K kooliminekuni.
Isa palub määrata kindlaks menetluskulude jaotuse ning jätta menetluskulud ema kanda.
14.Isa leiab, et maakohus ei ole teinud lahendit lähtudes laste huvidest, vaid on arvestanud laste ema huve ja soovi. Kogu menetluse jooksul nii lapse heaolu spetsialist kui ka lastele määratud esindajad ei vestelnud laste isaga ei telefoni teel ega suhelnud ka kirjalikult. Maakohus võttis määruse tegemisel arvesse eranditult laste ema seisukohta ning lähtus laste ema poolt esitatud menetlusdokumentidest. Kõik laste isa seisukohad ja ettepanekud on jäänud arvestamata. Kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi, sest laste isal ei olnud võimalust vastata laste ema 30.09.2024 esitatud menetlusdokumendile. Kohus määras lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 23.09.2024, mistõttu laste emal ei olnud võimalust täiendavate seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks. Kui kohus määrab pooltele tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks, siis menetlusosaline peab sellest lähtuma ja olukord, kus ühel menetlusosalisel on rohkem õigusi ei ole tsiviilkohtumenetluse sätetega kooskõlas.
2-24-3083
15.Isa vaidlustab määruse resolutsiooni p-i 5.1 osas, mis puudutab suhtluskorra määramist R.K kohta. Seda tuleb muuta vastavalt isa 23.09.2024 esitatud menetlusdokumendis tehtud ettepanekule. Ei ole põhjendatud, et R.K veedaks isa juures vähem aega, kui oli määratud 04.09.2024 kohtumäärusega EÕK korras. Samuti ei ole selge kohtu seisukoht selles osas, et kui R.K läheb kooli, siis suhtlus isaga muutub selliselt, et laps veedab isaga aega ainult nädalavahetustel. Kooliminekuni on veel mitu aastat ning sel ajal, kui laps läheb kooli ei ole teada, kas määratud suhtlemiskord vajab muutmist või mitte. Kui R.K läheb kooli, siis lepivad vanemad selles osas eraldi kokku. Isa selgitab, et R.K ei käi veel koolis, vaid lasteaias ja isa soovib osaleda lapse elus võrdselt emaga. Isa on võimeline lapsega tegelema ja muretsema tema heaolu pärast. Suhtluskord, mis kehtis pooltel ajutiselt, näitas, et isa saab lastega väga hästi hakkama ja lastele väga meeldib isaga aega veeta. R.K-l puuduvad koolikohustused ja kuni kooliminekuni on võimalik määrata, et R.K viibib mõlema vanema juures nädala kaupa vaheldumisi. See annab isale võimaluse osaleda lapse elus laste emaga võrdselt ja tegeleda lapse kasvatamisega. R.K-l on parem veeta mõlema vanemaga võrdselt aega, sest sel juhul isal on ka võimalus tegeleda lapse tervisega ja ravida last.
16.Määruse resolutsiooni p-i 5.7 osas leiab isa, et käesoleval ajal selleks punktiks vajadust ei ole, mistõttu taotleb isa selle punkti tühistamist. PKS § 116 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma lapse eest, mis tähendab, et kui laps vajab mingil põhjusel psühholoogi abi, siis vanem tagab selle lapsele. Käesoleval ajal lapsed seda teenust ei kasuta, mistõttu ei vaja see küsimus täiendavat reguleerimist. Resolutsiooni p-i 5.8 osas leiab isa, et puuduvad alused selle punkti määramiseks suhtluskorras. Asjas puuduvad tõendid, et nt isa tegutseb laste huvidega vastuolus ning mingil moel kahjustab lapsi, mistõttu ta vajab kontrollimist ja jälgimist lapse heaolu spetsialisti poolt.
17.Isa taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 alusel määruskaebuse esitamisel riigilõivu (70 eurot) tagastamist. Menetlusosaliste seisukohad
18.O.K esindaja on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialist on välja toonud, et peab ülimalt oluliseks D.L ja O.K regulaarsete psühholoogivisiitide jätkumist. Toetama peab nii laste minapilti vanemate vahelises konfliktis kui ka omavahelist läbisaamist. Vanemate ärakuulamisel 04.06.2024 leidis laste heaolu spetsialist, et oluline on tagada mõlemale tüdrukule piisav psühholoogiline tugi, milleks on ohvriabi poolt ka vahendid eraldatud. Samuti leiti, et arvestades isa avaldusi ärakuulamisel ning varasemat soovimatust laste heaolu spetsialistiga kohtuda oleks vajalik teha isale ettekirjutus, millega kohustada teda tegema lastekaitsega koostööd. Seetõttu on eriti kummastav, et isa leiab enda määruskaebuses, et käesoleval ajal selleks punktiks (resolutsiooni p 5.7) vajadust ei ole. Resolutsiooni p-i 5.8 osas märgib O.K esindaja, et isa jaoks on selline kohtu ettekirjutus igati põhjendatud, sest laste isa arvamus endast kui kõike kõige paremini teadvast lapsevanemast on eriti põhjendamatu ning tegelikkuses isal ei ole laste heaolust arusaama, mida näitavad veenvalt isa avaldused ja seisukohad käesolevas menetluses. On väär süüdistada lastele määratud esindajat, et viimane ei vestelnud isaga ei telefoni teel ega kirjalikult, kui juba esialgses vastuses esindaja märkis, et isa tema telefonikõnedele ei vasta. Asjas toimus mitu ärakuulamist ning pole mõistetav, millise isapoolse seisukoha jättis esindaja arvestamata, mis oleks võinud kaasa tuua teistsuguse arvamuse. Ainetu on teha kohtumenetluses kohtu tööle sellist etteheidet, et kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Nimetatu näitab, et isa ei ole kursis PKS §-s 123 sätestatuga.
2-24-3083
19.D.L ja R.K esindaja on seisukohal, et isa määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Isa väide, et lastele määratud esindajana ei suheldud vajalikul määral isaga on alusetu. Isa väljendas oma avalduses põhjalikult oma seisukohti ja taotlust ega muutnud neid ka menetluse ajal. Isa ei avaldanud kohtuistungite käigus, nendele eelnevalt ega järgnevalt soovi D.L ja R.K esindajaga vestelda. 4-aastase R.K puhul ei lähtunud kohus põhjendatult tema vanemate võrdsusest, vaid eelkõige lapse huvidest. Just isa viidatud suhtluskord näitas, et väikesele lapsele oli raske emast pikemat aega eemal olla. Laste psühholoogilise toe vajadus ei saa olla ainult isa otsus. Eelkõige seetõttu, et isa seda lastele tagada ei soovi, on kohus määranud, et laste vanemad tagavad koostöö Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialistidega. Perekond on enne käesolevat kohtuasja vajanud lastekaitse nõu ja abi ning ilmselt see vajadus jätkub ka edaspidi. Maakohus on määruse tegemisel väga põhjalikult kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid ja väiteid ning maakohtu määrus vastab laste parimatele huvidele.
20.Ema hinnangul on kohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning ei eksinud menetlusõiguse normide kohaldamisel. Maakohus käsitles ja kaalus õigesti asjaolusid, mis tingisid kohtulahendi tegemise lahendis toodud kujul. Maakohus hindas õigesti asjaolusid ja tõendeid ja lähtus lahendi tegemisel laste huvidest. Käesolevas asjas toimus mitu ärakuulamist ja isal oli võimalik kõik oma seisukohad ka suuliselt välja öelda. Maakohus rahuldas ema avalduse osaliselt ja see iseenesest ei saa olla aluseks väitele, et kohus käitus lahendit tehes erapooletult ja lähtus ema huvist. Ema on nõus kohtu järeldusega, et R.K osas määratud suhtluskord annab isale võimaluse osaleda lapse elus ja tegeleda lapse kasvatamisega. 4aastase R.K puhul ei lähtunud kohus põhjendatult tema vanemate võrdsusest, vaid eelkõige lapse huvidest. Psühholoogilise abi vajadus on ilmne, kuna O.K-l oli tekkinud emaga suhtluses pikem paus. Laste psühholoogilise toe vajadus ei saa olla ainult isa otsus.
21.Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialist leiab, et kohtu määratud suhtluskord R.K osas on tehtud R.K vanust, suhet ema ja isaga ning parimaid huve silmas pidades, mistõttu ei ole alust seda muuta. Nii O.K kui ka D.L vajavad jätkuvalt psühholoogilist abi, et toime tulla nii omavaheliste suhete kui ka suhtluskorrast tulenevate võimalike pingetega. On tõenäoline, et R.K vajab kas juba praegu või tulevikus enda vanusele vastavat psühholoogilist tuge, kas psühholoogilise nõustamise või mänguteraapia kujul. 17.12.2024 vestluses isaga selgus, et isa meelest vajab psühholoogilist abi ka R.K. Psühholoogiline abi võiks laste huvides jätkuda kuni vajaduse äralangemiseni. Kindlasti tuleb rõhutada, et see, kui lapsed või ka täiskasvanud ei kasuta hetkel psühholoogilise nõustamise teenust, ei tähenda seda, et vajadus selle järele puudub. Kuna isa on eelnevalt jätnud O.K-ga laste heaolu spetsialisti vastuvõtule tulemata, jätkab emast halvustaval moel rääkimist ning on arvamusel, et O.K ei vaja psühholoogilist abi, siis tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 5.8 jätta muutmata. Menetluse edasine käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
23.Ringkonnakohus palus 07.03.2025 kohtunõudega Lääne-Harju valla laste heaolu spetsialistil täpsustada, kas ja kelle suhtes on täpsemalt juhtumimenetlus(ed) algatatud, ning kas ja milliseid lapse heaolu toetavaid meetmeid on O.K, D.L ja/või R.K suhtes kohaldatud (sh kas D.L ja R.K kasutavad käesoleval ajal Ohvriabi poolt pakutavat psühholoogiteenust).
24.Eestkosteasutuse 18.03.2025 vastuse kohaselt on juhtumimenetlused algatatud kõigi kolme lapse suhtes, kuid hindamine on pooleli. D.L kasutas Ohvriabi pakutavat psühholoogi teenust 2023. ja 2024. a, siis rahastus lõppes. Hetkel on D.L-ile tehtud suunamine sama
2-24-3083 psühholoogi juurde Keila Linnavalitsuse poolt, kuna D.L rahvastikuregistrijärgne elukoht on ametlikult Keila linnas. D.L saab käia ka kunstiterapeudi vastuvõtul ning käib koolis sotsiaalpedagoogi vastuvõtul. R.K-le on tehtud suunamine psühholoogi juurde Keila Linnavalitsuse poolt, kuid laste heaolu spetsialistele teadaolevalt ei ole ema jõudnud veel aega nõustamiseks kokku leppida. Kindlasti vajavad lapsed tulevikus nõustamist suuremas mahus. Emal on sõlmitud leping ka SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi peretöötajaga, mille raames suheldakse ja tegeletakse ka D.L ja R.K-ga. Isale on korduvalt selgitatud O.K psühholoogilise nõustamise vajalikkust, kuid laste heaolu spetsialistile teadaolevalt ei ole isa O.K-d psühholoogi vastuvõtule viinud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi resolutsiooni p-des 5.7 ja 5.8 tehtud otsustuste osas, jättes määruse resolutsiooni muutmata. Määruskaebust ei rahuldata.
26.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustab määrust osaliselt resolutsiooni p-de 5.1, 5.7 ja 5.8 osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.
27.Isa leiab, et maakohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Arvestades, et maakohus määras 04.09.2024 istungil mh lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks nii laste esindajale kui ka kohalikule omavalitsusele 30.09.2024, mis ei põhjustanud menetluse venimist, siis jättis õigesti maakohus isa taotluse, jätta ema 30.09.2024 menetlusdokument tähelepanuta, rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus poolte võrdsuse printsiipi käesolevas menetluses rikkunud.
28.Isa vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5.1 määratud suhtluskorda R.K-ga ning leiab, et määrata tuleks suhtluskord, mille järgi viibib R.K kuni kooliminekuni mõlema vanema juures nädala kaupa vaheldumisi. Alternatiivselt on isa palunud määrata suhtluskorra, mille järgi kuni R.K kooliminekuni viibib R.K isaga iga paaris nädala kolmapäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani. Maakohus on tuvastanud, et R.K-l on lähedane suhe mõlema vanemaga, kuid talle sobib rohkem selline suhtlemise kord, mille kohaselt viibib ta enamuse ajast koos emaga ning isaga suhtlemise perioodid on lühemad. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna R.K on seni harjunud elama koos emaga, tähendaks vahelduval elukohal baseeruv suhtlemise kord talle suurt muutust, milleks ta asja materjalist nähtuvalt valmis ei ole. Maakohus on õigesti rakendanud R.K puhul astmelist suhtluskorda. Suhtluskorra määramisel on arvesse võetud suhtluskorra mõju D.L-ile, õe ja venna omavahelistele suhetele ning seda, et see tagab D.L-ile ja R.K-le võimaluse maksimaalsel määral koos kasvada. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud muuta maakohtu määratud suhtlemise korda R.K osas isa taotletud viisil, kuivõrd see ei vasta lapse huvidele. Sealhulgas muutub alates 01.06.2026 suhtluskord isa poolt alternatiivselt taotletule vastavaks ning näiteks suvevaheajal viibivad lapsed võrdselt mõlema vanema juures ühe nädala kaupa, mis annab isale võimaluse osaleda R.K elus ajaliselt suuremas mahus, kuid tagab samal ajal lapse huve, s.o sujuvamat harjumist uue elukorraldusega.
29.Isa on seisukohal, et määruse resolutsiooni p-d 5.7 ja 5.8 tuleb tühistada. Maakohus on rikkunud küll menetlusõigust, jättes nimetatud resolutsiooni punktides tehtud otsustused põhjendamata (TsMS § 442 lg 8), kuid ringkonnakohus saab ise maakohtu rikkumise
2-24-3083 käesoleva määrusega kõrvaldada. Kolleegium ei nõustu isaga, et nimetatud resolutsiooni punktid tuleb tühistada ning põhjendab seda alljärgnevalt.
29.1.Isa on toonud määruskaebuses resolutsiooni p 5.7 osas välja, et käesoleval ajal lapsed psühholoogi teenust ei kasuta, mistõttu ei vaja küsimus täiendavat reguleerimist. Ringkonnakohus on tuvastanud, et D.L ja R.K on suunatud psühholoogi vastuvõtule Keila Linnavalitsuse poolt, kuid R.K osas ei ole ema jõudnud veel aega nõustamiseks kokku leppida. Lisaks on D.L suunatud kunstiterapeudi vastuvõtule ning ta käib ka koolis sotsiaalpedagoogi vastuvõtul. D.L ja R.K-ga tegeleb ka peretöötaja. O.K-d pole isa psühholoogi vastuvõtule viinud, kuigi selle vajadust on isale korduvalt selgitatud (dtl 446– 447). Lisaks on eestkosteasutus vastuses määruskaebusele selgitatud, et D.L ning O.K vajavad jätkuvalt psühholoogilist tuge ning on tõenäoline, et R.K vajab kas juba praegu või tulevikus enda vanusele vastavat psühholoogilist tuge (dtl 423). Eestkosteasutuse selgitustest saab järeldada, et lapsed vajavad käesoleval juhul jätkuvalt psühholoogilist tuge ning mõlemal vanemal tuleb see lastele tagada. Asjaolu, et hetkel lapsed psühholoogilise nõustamise teenust ei kasuta, ei tähenda, et vajadus selle järele puudub, nagu märgib õigesti eestkosteasutus. Seega vastab maakohtu kohaldatud abinõu kolleegiumi hinnangul PKS § 134 lg 3 mõttes ettekirjutusele ning arvestades asjas kogutud tõendeid ning eestkosteasutuse arvamust, tagab laste heaolu ega kuulu tühistamisele.
29.2.Isa on toonud määruskaebuse resolutsiooni p 5.8 osas välja, et asjas puuduvad tõendid, et isa tegutseb laste huvidega vastuolus või kahjustab mingil moel lapsi ning ei vaja seetõttu kontrollimist ega jälgimist laste heaolu spetsialisti poolt. Ringkonnakohus märgib, et resolutsiooni p-ga 5.8 ei ole sellist kohustust pandud üksnes isale, vaid mõlemale vanemale. Laste heaolu spetsialistidega koostöö tegemise eesmärk on eelkõige vanemate kaasabil laste parimate huvide tagamine. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et see abinõu tagab laste heaolu ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada resolutsiooni p-de 5.7 ja 5.8 osas, kuid nimetatud resolutsiooni punkte ei tühistata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks resolutsiooni p-s 5.1 isa ja R.K suhtluskorra osas.
31.Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel isa kanda, v.a laste ja ema esindamise kulud, mis jäävad riigi kanda. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
32.Määruskaebuses on isa esitanud taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Harju Maakohtu 04.12.2024 määrusega on isa taotlus määruskaebuselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldatud ning määratud tagastada isale 60 eurot. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus vastava taotluse tähelepanuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.