Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.04.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-2068
Tsiviilasi
K. T. ja M. T. hagi I. T. vastu elatise nõudes Hageja I osas 720 eurot; hageja II osas 720 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: K. T. (isikukood XXX) Hageja II: M. T. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: U. S. (isikukood XXX) Hagejate seadusliku esindaja lepinguline esindaja: I. V. (e-post XXX) Kostja: I. T. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: O. V.-K. (e-post XXX ) Eelistung 12.06.2024, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.02.2024 esitatud ja 19.02.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on U. S.l (laste ema) ja I. T.l (kostja) ühised lapsed K. T. (hageja I) ja M. T. (hageja II). Tallinna Ringkonnakohus tegi 21.03.2023 tsiviilasjas 2-21-18273 kohtumääruse, mille alusel määras, et lapsed elavad kahel järjestikkusel nädalal ema juures ja seejärel kahel järjestikkusel nädalal isa juures. Alates märtsist 2023 elavad lapsed mõlema vanema juures. Lastel on vahelduv elukoht. Vastavalt lapsevanemate kokkuleppele saavad lapsevanemad peretoetust korda mööda. Ühel kuul saab toetust ema, teisel kuul saab toetust isa. Laste ema saab toetust hagejatele summas 160 eurot, isa saab toetust hagejatele ja enda kolmandale lapsele uuest abielust summas 720 eurot (lasterikka pere toetus). Vastavalt lapsevanemate kokkuleppele maksab see vanem, kes antud kuul peretoetust saab laste kõrvalkulud (lasteaed, huviringid, koolikulud jne). Antud kokkulepet isa ei järgi. Alates maist 2023 ei maksa kostja üldse laste kõrvalkulusid (lasteaed, huviringid, koolikulud jne). Mai seisuga 2023 oli laste isal juba lasteaia ees võlgnevus summas 213,75 eurot. Laste ema maksab kõikide kohustuslike ringide eest, kohustuslik inglise keel koolis, meelelahutuste eest, lasteaia huviringid ja kõik koolile ja lasteaiale vajalikud tarbed ja raha kogumised. Samuti ka kõikide trennide eest. Seoses sellega, et laste isa ei pea kokkuleppest kinni ja ei maksa mitte ühtegi enda laste kõrvalkulu, siis ainukesteks lastevanemate samasugusteks kuludeks on antud juhul kulud, mis on seotud laste elukohaga, toiduga ja riietega, kõik ülejäänud kulud kannab ema üksinda. Hageja I kõrvalkuludeks on: ravipediküür 20,85 eurot (2 korda aastas 250 eurot :12 kuuga); klassiraha 5,62 eurot kuus, kohustuslik inglise keel koolis 25 eurot kuus, kohustuslikud tasulised lisatunnid 39 eurot kuus, eesti keele tunnid 70 eurot kuus. Hageja II kõrvalkuludeks on: lasteaed 71,25 eurot, kohustuslikud huviringid lasteaias 20 eurot; jalgpalli trenn 58,38 eurot, rühmaraha lasteaias kokku 100 eurot + ühekordsed kogumised 12 eurot. Hagejate seaduslik esindaja soovib tagasiulatuvalt laste isalt saada elatist selles ulatuses, milles tema üksinda on maksnud laste kõrvalkulusid, s.o hageja I osas 285,62 eurot (ravipediküür 125 eurot, inglise keel 45,85 eurot, kohustuslikud tunnid xxx 58,50 eurot, lütseumi kulud 25,27 eurot, ujumine 31 eurot) ja hageja II osas 569,76 eurot (lasteaed 199,92 eurot, lasteaia võlgnevus 213,75 eurot, huviring 22,92 eurot, lasteaia täiendavad kulud 43,75 eurot, jalgpalli trenn 58,38 eurot, ujumine 31 eurot).
Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise alates 06.02.2023 hageja I kasuks 80 eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks samuti 80 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 13.05.2023-06.02.2024 hageja I kasuks summas 285,62 eurot ning hageja II kasuks summas 569,76 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses tema vastu suunatud nõudeid ei tunnistanud. Kostja täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult. Hageja seaduslik esindaja ei esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit mis tahes kokkulepete kohta kostjaga. Kohtu põhjendused
lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1). Kohus selgitab, et elatise väljamõistmiseks olukorras, kus lapsed viibivad mõlema vanema juures võrdse aja, tuleb tuvastada, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (vt kohtu selgituste osas ka Riigikohtu lahend 2-18-6491).
Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud hageja I ravipediküüri eest 02.06.2023 ja 16.11.2023 kokku 250 eurot (dtl 28). Ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud ravipediküür oleks aga regulaarselt vajalik, hagejad esitanud ei ole. Samuti on hagejad 20.12.2024 esitatud dokumendis kinnitanud, et ravipediküüri kulu oli üksnes aastal 2023 (dtl 275). Seega ei ole nimetatud kulu alates hagiavalduse esitamisest enam asjakohane. Ravipediküüri kulud on hagejad 20.12.2024 dokumendis asendanud 10 eurose kuluga, mis on seotud lapse vajadustega ja välimuse hooldamisega, s.o eelkõige juuksuri teenus. Ühtegi tõendit nimetatud kulu osas ei ole aga esitatud, m.h et hagejate ema oleks ainuisikuliselt nimetatud kulusid kandnud või et kostja ei oleks nõus neid kulusid kandma, kui hageja I tema juures viibib. Kohus loeb tõendatuks, et hagejate seaduslik esindaja on iseenesest enne hagiavalduse esitamist tasunud hageja I koolikulusid (klassirahad) kokku summas 50,45 eurot (dtl 31). Arvestades, et tegemist on enne hagiavalduse esitamist tehtud kuludega, siis edasiulatuva elatise nõudes kohus nimetatud kuluga ei arvesta. Pärast hagiavalduse esitamist on hagejate ema tasunud täiendavalt seoses hageja I kooliga lõpupeo kulud 30 eurot ja ekskurssiooni kulud 44 eurot (dtl 277). Arvestades, et kulud tuleks jagada aasta peale, siis teeks see ema täiendavaks igakuiseks kuluks 6,17 eurot, millest kostja osa oleks 3,09 eurot. Samas on hagejad oma 20.12.2024 esitatud dokumendis välja toonud, et kooliaasta 2024/2025 kulud summas 30 eurot (mis ei ole lõplikud) on vanemad tasunud pooleks. Seega ei saa asuda seisukohale, et laste ema kannaks seoses hageja I kooliga kulusid sedavõrd suuremas ulatuses, mis annaks aluse kostjalt eraldi koolikulude väljamõistmiseks elatisena. Kohus arvestab siinkohal, et ka kostja on kulusid käesoleval ajal hagejate kinnitusel teinud ning hagejate väljatoodud täiendav kulu on osaliselt kantav ka peretoetusest. Inglise keele kulust summas 25 eurot on hagejad loobunud ning samuti märkinud, et kulu summas 39 eurot oli seotud hagejaga II (dtl 275, p 3.1, 4.1). Eesti keele tundide vajadust ja kulu summas 70 eurot (s.h asjaolu, et hagejate ema antud kulu ainuisikuliselt kannaks) ei ole hagejad aga tõendanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub alus igakuiselt täiendavalt kostjalt elatise väljamõistmiseks hagejale I. Hageja I elab võrdse aja mõlema vanema juures ning puuduvad tõendid, et hagejate ema teeks seoses hagejaga I igakuiselt suuremaid kulutusi. 5.2 Hageja II kuludest: Kohus loeb tõendatuks, et lasteaia eest oli veebruar 2024 kuni august 2024 kohustus tasuda kokku 364,98 eurot ning hagejate ema on seda ka ainuisikuliselt teinud (dtl 302319). Lisaks on hagejate ema tasunud 83 eurot lõpuaktuse eest (dtl 320). Arvestades, et hagi esitati 06.02.2024, siis tuleb veebruari lasteaia arvest summas 71,25 eurot maha arvestada aga 5 päeva, s.o 12,72 eurot ning seega võib tõendatuks lugeda, et alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2024 on lasteaia kulud emal olnud kokku 435,26 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on aga hageja II septembris läinud kooli. Seega
alates 2024 september lasteaia kulu puudub. Samuti puuduvad tõendid, et hagejal II oleks koolis selliseid täiendavaid kulusid (s.h logopeed, eesti keel jms), mida peaks laste ema kandma ainuisikuliselt või mida ei saaks vähemalt osaliselt katta lastetoetuse ja/või õppeaasta alguse toetusest. Seega on võimalik kohtu hinnangul elatisena kostjalt välja mõista üksnes tema osa lasteaiakulust alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2024 summas 217,63 eurot (s.o 435,26 eurot/ 2). Käesoleval juhul on leidnud ka tõendamist, et pooltel oli kokkulepe, et lasteaia ja kooli eest tasub see lapsevanem, kellele laekub sel kuul lastetoetus (dtl 98). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud perioodil lasteaiaga seotud kulusid kandnud. Hagiavalduses märgitud huviringide kuludest igakuiselt summas 20 eurot on hagejad oma 20.12.2024 esitatud dokumendis loobunud (dtl 275, p 6.1). Samas loeb kohus tõendatuks, et hageja II on osalenud jalgpallitreeningutel, mille eest on hagejate ema tasunud ainuisikuliselt enne hagiavalduse esitamist (dtl 36, 37, 291-293, 300), kui ka alates hagiavalduse esitamisest (293-300). Alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2024 on kokku tasutud 487 eurot, millest tuleb maha arvestada 5 päeva veebruari jalgpalli liikmemaksust, s.o 10,89 eurot. Puuduvad tõendid, et alates septembrist 2024 hageja II jalgpalli trennis edasi käiks. Hagejate 20.12.2024 esitatud hageja ema konto väljavõttelt nähtub, et trenni eest on tasutud kuni august 2024. Muid selgitusi ei ole hagejad vaatamata kohtu 26.11.2024 määruses märgitule trenni osas esitanud. Seega on võimalik kohtu hinnangul elatisena kostjalt välja mõista üksnes tema osa trennikuludest alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2024 summas 238,06 eurot (s.o 476,11 eurot /2). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna hagejate ema on ainuisikuliselt tasunud kuni 31.08.2024 hageja II lasteaia ja trenni eest, siis on hageja II nõue elatise osas põhjendatud perioodi eest 06.02.2024 kuni 31.08.2024 summas 455,69 eurot (217,63 + 238,06). Alates 01.09.2024 puudub kohtu hinnangul aga kostjal elatise tasumise kohustus hagejale II. Hageja II elab võrdse aja mõlema vanema juures ning hagejad ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse eeldada, et hageja II vajadused jääksid tulevikus katmata. Seega ei teki kostjal lisaks ülalpidamise vahatule andmisele kohustust maksta hagejale II elatist.
mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt võlaõigusseaduse § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138). Arvestades eeltooduga leiab kohus, et hagejate emal võib olla tagasinõudeõigus kostja vastu perioodil 13.05.2023-05.02.2024 kantud kulutuste osas, mitte aga hagejatel tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu. Kohus jätab seega hagejate tagasiulatuva elatise nõude kostja vastu rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.