Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu
Määruse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-12-39403
Kohtuasi
M.C avaldus tehingute tegemiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
M.C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostja): M.C (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Puudutatud isik (eestkostetav): N.D (isikukood: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada M.C määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.M.C (avaldaja, eestkostja) esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohtult nõusolekut eestkostetavaga N.D (puudutatud isik, eestkostetav) järgmiste tehingute tegemiseks: 1) puudutatud isik annab endale kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist (registriosa nr XXXXXXX, XXX) avaldaja omandisse;
2-12-39403 2) avaldaja annab endale kuuluvad 9/20 suuruse mõttelise osa kinnistust (registriosa nr YYYYYYY, TTT) ja 9/20 suuruse mõttelise osa kinnistust (registriosa nr KKKKKK, KKK) puudutatud isiku omandisse; 3) avaldaja seab puudutatud isiku kasuks 1⁄2 suuruse mõttelise osale korteriomandist (registriosa nr XXXXXXX, XXX) eluaegse isikliku kasutusõiguse. Avalduse ja selle täienduse kohaselt avaldaja soovib koos puudutatud isikuga asuda elama Võrru. Seoses Võrru elama asumisega soovib avaldaja Võrus asuvate kinnistute omandiõiguse üle anda puudutatud isikule. Avaldaja selgitas, et Võrus aadressil TTT asuval kinnistul asub eramu, mis on avaldaja lapsepõlvekodu, kus elamistingimused ja miljöö on oluliselt paremad, kui Tallinnnas Lasnamäel. Eramu juurde kuulub aed, kus puudutatud isik saab pidevalt viibida värskes õhus ning temal on ka tegevust (saab teha jõukohast aiatööd ja muid vajalikke töid). Võru on väikelinn ning kõik vajalik asub nö käe-jala juures. Avaldajal on Võrus parem puudutatud isiku eest hoolt kanda, kui Tallinna korteris elades. Puudutatud isikule jääb Tallinnas asuva korteri eluaegne isiklik kasutuõigus, mis jätab talle alati võimaluse Tallinnasse tagasi pöörduda.
2.Maakohus kuulas 08.04.2024 telefoni teel ära avaldaja, kes selgitas, et puudutatud isikule kuuluva korteriomandi mõttelise osa üleandmise vajadus on ajendatud avaldaja soovist korraldada enda varaga seotud toiminguid selliselt, et pärast tema lahkumist ei oleks vaja testamendiga laste vahel vara ümber jagada. Avaldaja hinnangul on temale kuuluva Võrus asuva TTT kinnistu osa väärtus maksimaalselt 20 000 eurot ja puudutatud isikule kuuluva korteriomandi osa väärtus umbes 70 000 eurot. Avaldaja nägemus on see, et vahetustehinguga loobuks puudutatud isik vaid sellest osast enda varast (mõttelisest osast korteriomandile), mis vastab avaldajalt vastu saadava vara väärtusele. Puudutatud isiku seisukoht
3.Maakohus kuulas 08.04.2024 telefoni teel ära ka puudutatud isiku. Maakohus veendus, et puudutatud isik ei ole võimeline oma seisukohta väljendama. Maakohtul oli võimalik aru saada, et avaldaja on temaga Võrus elamisest rääkinud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 18.04.2024 määrusega avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Maakohus leidis, et avaldaja ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas tehingu tegemine on eestkostetava huvides. Maakohus järeldas avaldaja telefoni teel toimunud ärakuulamisest, et eestkostetavale kuuluva korteriomandi mõttelise osa üleandmise vajadus on ajendatud avaldaja soovist korraldada enda varaga seotud toiminguid selliselt, et pärast tema lahkumist ei oleks vaja testamendiga laste vahel vara ümber jagada. Sellest lähtudes asus maakohus seisukohale, et tehingu tegemine ei ole mitte eestkostetava huvides, vaid eestkostja huvides.
4.2.Maakohus selgitas, et kohtu roll perekonnaseaduse (PKS) §-s 187 nimetatud tehinguteks nõusoleku andmisel on tagada see, et eestkostja ei teeks eestkostetava nimel tehingut, mis ei ole eestkostetava parimates huvides. Maakohus leidis, et käsitletav vahetustehing asetaks eestkostetava majanduslikult halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles eestkostetav praegu on ning ei esine asjaolusid, mis õigustaksid eestkostetava varaga sellise tehingu tegemist. Eestkostetavale vastu antava vara väärtus on avaldaja selgitustel väiksem, kui korteriomandi väärtus, millest eestkostetav loobub. Eestkostetaval ei ole Võrru elama
2-12-39403 asumiseks vaja ilmtingimata omada kinnisasja Võrus, kui see kinnisasi kuulub eestkostjale, kes saab lubada eestkostetaval Võrus elada sõltumata sellest, et kinnisasi ei kuulu eestkostetavale. Maakohus arvestas ka sellega, et pikemas perspektiivis on eestkostetavale kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa Tallinnas asuvast korteriomandist kõrgema väärtusega, kui 9/20 suurune mõtteline osa Võru linnas asuvast kinnisasjast. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
5.1.Avaldaja leidis, et maakohtul puudub õigus tugineda avaldajaga peetud telefonivestlusele ja seda ei saa arvestada. Avaldaja pole ärakuulamist taotlenud ega mäleta, et oleks telefonikõnes kinnitanud, et eestkostetavale kuuluva korteriomandi mõttelise osa üleandmise vajadus on ajendatud avaldaja soovist korraldada enda varaga seotud toiminguid. Maakohus on jätnud sisuliselt lahendamata avalduse, mis on esitatud puudutatud isiku huvides. Vahetustehingu tulemusena paraneksid puudutatud isiku elutingimused ja oleks tagatud elukoht nii Tallinnas kui Võrus.
5.2.Maakohus oleks pidanud telefoni teel ärakuulamise vormistama sellisesse menetluslikku vormi, mis võimaldab avaldajal tutvuda kõne täpse sisuga ja seda kontrollida (st kõne salvestama ning selle protokollima-stenografeerima). Avaldaja hinnangul seda liiki asjades on protokollimine ilmselgelt vajalik, et menetlusosalistel ja kõrgematel kohtuastmetel oleks võimalus ärakuulamisel avaldatut kontrollida. Avaldaja leidis, et telefonikõne vabas vormis määruses refereerimine on ebapiisav ning seda ei saa tõendina kasutada.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tsiviilasja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Avaldaja on puudutatud isiku eestkostja. TsMS § 219 lg 2 p 1 sätestab, et perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Avaldaja palus avalduses kohtu luba tehingute tegemiseks tema ja puudutatud isiku vahel, mistõttu ei pruugi nende huvid kattuda. Lisaks on maakohus ärakuulamisel ise tuvastanud, et puudutatud isik ei ole võimeline oma seisukohta väljendama. Eeltoodust tulenevalt olnuks maakohtul vajalik määrata puudutatud isikule tema seisukoha väljaselgitamiseks ja huvide kaitseks esindaja.
9.TsMS § 552 lg 2 kohaselt küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Maakohus ei ole kohalikult omavalitsuselt käesolevas asjas seisukohta küsinud.
2-12-39403
10.Olukorras, kus ei ole selgitatud välja puudutatud isiku (esindaja kaudu) seisukohta tehingute küsimuses ega küsitud kohaliku omavalitsuse seisukohta, ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik hinnata, kas tehingud vastavad puudutatud isiku huvidele või mitte.
11.Arvestades, et maakohus on puudutatud isiku ja kohaliku omavalitsuse seisukohad jätnud täielikult välja selgitamata, ei ole selles osas tegemist menetlusnormi rikkumisega, mida ringkonnakohus saaks ise kõrvaldada. Maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Täiendavalt märgib kolleegium, et PKS § 180 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, registreeritud elukaaslane, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi. TsMS § 209 lg 2 sätestab, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tehingutega, kus võib olla vajalik erieestkostja määramine.
13.Mis puudutab avaldaja etteheiteid seonduvalt tema ärakuulamisega, siis ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus rikkus tema ärakuulamisel menetlusõiguse norme. TsMS § 477 lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise ära kuulata sõltumata menetlusosalise taotlusest. Ärakuulamine võib toimuda ka telefonitsi. Kohus ei pidanud ärakuulamise kohtu vormistama protokolli, vaid võis märkida ärakuulamisega seotud asjaolud menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 477 lg 4, lg 8), mida maakohus ongi teinud. Mis puudutab ärakuulamisel saadud informatsiooni käsitlemist tõendina, siis TsMS § 229 lg 2 teine lause sätestab, et kohus võib hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
15.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega ja seega ei saa määruse peale TsMS § 696 lg-st 3 ja 4 tulenevalt määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.