5.Jätta menetluskulud J.B kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Toimetada määrus kätte J.B lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse (resolutsiooni p 1) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.J.B (hageja) esitas 17. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagi Z.W-na (Z.W, kostja I) ja L.Rina (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt I Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2025 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-24-18512 hageja kasuks välja põhinõue 6500 eurot, viivis ja menetluskulu 1190 eurot. Kostja I võlga ei tasunud, mistõttu algatati hageja taotlusel kohtutäitur Reet Rosenthali büroos täitemenetlus täiteasjas nr 186/2025/166. Täitemenetluse käigus selgus, et kostjal ei ole lahusvara, mistõttu saab kohtuotsust täita üksnes kostjate ühisvara kostjale I kuuluva osa arvelt. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jagada kostjate ühisvara.
Kostjate ühisvara hulka kuulub kaks kinnistut: kinnisasi registriosa numbriga XXX (asukoht XXX-i) ja kinnisasi registriosa numbriga XXX (asukoht , XXX-i). Hageja palub jagada kostjate ühisvara ning müüa ühisvara, jagades vara müügist saadud raha poolte vahel.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamise korras seada kostjate ühisvarasse kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid.
3.Kohus jättis 18. märtsi 2025 määrusega hagi ja hagi tagamise taotluse käiguta ning andis hagejale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja põhistamiseks; nõude suuruse ja kujunemise täpsustamiseks; kinnistute turuväärtuse täpsustamiseks ja hagi tagamise korras seatavate hüpoteekide suuruste täpsustamiseks.
4.Hageja esitas 31. märtsil 2025 täpsustatud hagiavalduse, milles palus määrata täiendava tähtaja kuni 20. aprillini 2025 hagi selgituste täiendamiseks seoses kohtutäituri poolt tehtud toimingutega, millele tuginedes saab hageja väita, et täitemenetluses on nõude täitmine võimatu. Hagiavaldusele on lisatud kohtutäitur Reet Rosenthali vastus, mille kohaselt on hetkel täiteasjas nr 186/2025/166 vabatahtlik täitmisaeg. Kohtutäitur selgitas hagejale, et saab hakata võlgniku vara arestima alates 10. aprillist ja alles aprilli lõpuks saab kohtutäitur väljastada teate, et täitmine lahusvara arvelt ei õnnestu. Koos täpsustatud hagiavaldusega esitas hageja ka täpsustatud hagi tagamise taotluse.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus hindab esmalt hagiavalduse õiguslikku perspektiivi. Hageja on esitanud kostjate vastu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel nõude kostjate ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisomandist. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjate ühisvara hulka kaks kinnistut: kinnisasi registriosa numbriga XXX (asukoht XXX-i) ja kinnisasi registriosa numbriga XXX (asukoht , XXX-i ). TMS § 14 lg 2 järgi on võlausaldajal võimalik nõuda ühisvara jagamist, kui (1) hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, (2) võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine ebaõnnestub, (3) võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada, ja (4) võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (RKTKo 22.01.2025, 2-23-12244, p 13). Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Reet Rosenthali juures alustatud 10. märtsil 2025 täitemenetlus täiteasjas nr 186/2025/166. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtusse pöördunud vaid nädal pärast täitemenetluse algatamist. Kohus palus hagejal 18. märtsi 2025. a puuduste kõrvaldamise määruses selgitada, milliseid toiminguid on kohtutäitur selle aja jooksul jõudnud teha ning millele tuginedes saab hageja väita, et täitemenetluses on nõude täitmine võimatu. Hageja esitas 31. märtsil 2025 täpsustatud hagiavalduse, milles palus määrata täiendava tähtaja kuni 20. aprillini 2025 hagi selgituste täiendamiseks seoses kohtutäituri poolt tehtud toimingutega, millele tuginedes saab hageja väita, et täitemenetluses on nõude täitmine võimatu. Hagiavaldusele on lisatud kohtutäitur Reet Rosenthali vastus, mille kohaselt on hetkel täiteasjas nr 186/2025/166 vabatahtlik täitmisaeg. Kohtutäitur selgitas hagejale, et saab hakata võlgniku vara arestima alates 10. aprillist ja alles aprilli lõpuks saab kohtutäitur väljastada teate, et täitmine lahusvara arvelt ei õnnestu.
Asjaolu, et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa, saab tõendada vaid täitemenetluses ning väljaspool seda ei saa võlausaldaja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause alusel ühisvara jagamist nõuda. Tõendamiseks on sissenõudjal nt võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15.2). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaoludel veendunud hagi õiguslikus perspektiivikuses. Nimelt on võlausaldajal võimalik esitada hagi abikaasade ühisvara jagamiseks, kui täitemenetluses on nõude täitmine võimatu. Täitemenetluses on käimas vabatahtlik täitmisaeg, mis lõppeb kohtutäitur Reet Rosenthali sõnul 10. aprillil 2025. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I vara käesolevalt veel arestitud ning selgunud ei ole, kas kostja I suhtes kohaldatavate arestidega hakkab kohtutäiturile laekumisi toimuma. Ennatlik on teha järeldusi kostja I maksevõimekuse osas olukorras, kus täitemenetluses ei ole möödunud vabatahtlik täitmisaeg. Ka kohtutäitur on hagejale selgitanud, et hetkel ei ole kohtutäituril võimalik väljastada teadet, et täitmine lahusvara arvelt ei õnnestu. PKS § 33 lg 3 teine lause sätestab, et võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kohtu hinnangul ei ole käesolevalt võimalik väita, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kohus leiab, et TMS § 14 lg 2 kohaldamise teist eeldust (st võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine ebaõnnestub) praegu ei esine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagiavaldus on perspektiivitu, st hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada ja hagi tuleb seetõttu jätta menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et hageja saab uuesti pöörduda haginõudega kohtusse, kui TMS § 14 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud.
7.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub seada kostjate kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt RKTKm 21.12.2020, 220-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kohus peab hagi õigusliku perspektiivituse korral jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata (vt RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527, p 15.3). Kuivõrd hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu ja jääb menetlusse võtmata, ei ole alust ka hagi tagamiseks.
8.Kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, tagastab ta selle hagejale koos lisade ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Tagastamistoimingu tulemusena loetakse, et avaldust ei ole kohtule esitatud ega kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6).
9.Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
10.Hageja on esitanud taotluse hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise summas 500 eurot tagastamiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 195 lõike 1 alusel. Kohus leiab, et kostjatelt seisukoha küsimine tagatise tagastamise kohta ei vastaks TsMS § 195 lg 2 eesmärgile, kuna käesoleval juhul ei ole kohus hagi taganud, st kohus ei ole teinud
menetlustoimingut, millega seoses hageja tagatise tasus, samuti puudus hagejal kohustus tagatise tasumiseks.
11.Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida, kelle ja millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse.