3.Välja mõista XXXX XXXX kasuks menetluskuludena õigusabikulud summas 920,04 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDUSE ASJAOLUD JA NÕUE
1.XXXXesitas 20.01.2016.a Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2015/7479 (tl 2-5). Avalduse kohaselt algatati XXXX suhtes 29.12.2015.a. täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt sissenõudja XXXX22.12.2015.a. täitmisavalduse alusel (tl 31-43). Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 01.10.2015.a. jõustunud otsus tsiviilasjas nr 2-15-2092, täitemenetluse algatamise kohta avaldajal kohtutäituri kohta kaebused puuduvad. Avaldaja on korduvalt soovinud, et sissenõudja võimaldaks tasuda võlgnevus avaldajal selliselt, et avaldaja tasub 300 eurot igakuiselt. Avaldaja varaline seisund ei võimaldaks tasuda üle 300 euro igakuiselt võlgnevuse katteks, kuivõrd avaldajal on aastast 2006 kodulaenukohustus (tl 44-45). Seoses täitemenetlusega seati ka keelumärge avaldaja ainsale elukohale aadressil Kuuseheki tee 7, Metsanurme küla. Avaldaja pidas graafiku osas kirjavahetust Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse bürootöötajaga. Vaatamata avaldaja korduvatele palvetele tasuda sissenõudjale võlgnevus jõukohase graafiku alusel, ei ole sissenõudja nõustunud põhjendamatult mitte mingisuguse graafikuga ning oma e-kirjades soovib koguni rakendada avaldajale kuuluva kinnisasja sundmüüki. Avaldaja pöördub kohtu poole, et kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse ajataks, et avaldaja ainsat eluaset ei pandaks täitemenetluse raames sundmüüki ligikaudu 9000 euro suuruse võlgnevuse tõttu.
2.Avaldaja selgitab, et töötab endale kuuluvas osaühingus XXXX. Kuni eelmise aasta lõpuni, sai avaldaja töötasuks olla ühingu majandusseisust tulenevalt maksimaalselt 400 eurot (netotasu). Avaldajal puudub konkreetne igakuine sissetulek, mida tuleb käesoleva avalduse lahendamisel arvesse võtta. Avaldajal on lähedasi isikuid, kes toetavad igakuiste maksetega mõnesaja euro ulatuses, mis samuti annab kindlust, et nõue saab täidetud. Avaldaja hinnangul on täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane TMS § 45 tähenduses, sest sellisel juhul kaotab avaldaja oma ainsa eluaseme. Sissenõudja huvi on saada sisse nõutud kogu võlgnevus, kuid arvestades, et võlgnevus on olnud sissenõutav juba pikemat aega, on vähetõenäoline sissenõudja majandusliku seisundi järsk langus vaid seetõttu, et võlgnevus saab tasutud mõne aasta jooksul. Maksegraafiku alusel saab võlgnevus tasutud, kuid täitemenetlust ajatades ei muutu võlgniku olukord sedavõrd ebameeldivaks, et ta peaks jääma ilma eluasemest. Võlgnik ei väldi täitemenetlust, vaid on avaldanud valmisolekut võlgnevus graafiku alusel tasuda. Täitemenetluse ajatamine on proportsionaalne, arvestades kõikide menetlusosaliste reaalsete huvidega ning eesmärk – võlgnevuse tasumine – realiseeruks mõne aasta jooksul. Avaldaja juhib kohtu tähelepanu,
et kodulaenu jääk on käesoleval hetkel 112 000 eurot panga ees. Hüpoteek avaldaja kinnistule on seatud summas 2 000 000 Eesti krooni, s.o 127 823,3 eurot. Käesoleval hetkel on hinnanguliselt avaldaja kinnistu väärtus summas 120 000 kuni 130 000 eurot. Täitemenetluses toimuks müüks enampakkumise teel läbi ametlike teadaannete, on vähetõenäoline, et avaldaja kinnistu realiseeritaks turu kõrgeima hinnaga. Täitemenetluse raames tõenäoline tehinguväärtus oleks ca 100 000 eurot. Avaldaja tugineb oma hinnangu andmisel müügikuulutustele, mis on avalikult kättesaadavad.
3.22.04.2016.a esitas avaldaja täienduse 20.01.2016.a avaldusele (tl 23-29). Avaldaja selgitab täiendavalt, et avaldaja on sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga lepingu nr XXXX, millise tasumata osa on summas 76 643,65 ja tagasimaksmise tähtpäevaks 26.12.2036.a. Teine laenuleping sama krediidiandjaga kannab tähistust XXXXja selle tagasi maksmata osa on summas 31 592,59 eurot ning lepingu lõpptähtpäevaks, mil peab olema tagastatud kogu summa, on 26.04.2037.a (tl 105). Mõlema lepingu jäägiks on kokku summa 108 236,24 eurot. Avaldaja maksab seda Danske Bank A/S-le tagasi igakuisete maksetena. Eelnimetatud laenulepingud on sõlmitud samuti tema elukoha soetamiseks ja elamisväärsemaks muutmiseks. Nende täitmise tagamiseks on seatud kinnistule hüpoteek summas 2 000 000 Eesti krooni ehk ligikaudu 127 823,30 eurot (Euroopa keskpanga valuutavahetuskurss Eesti krooni käibelt kaotamise seisuga 15,6466). Samale kinnistule seadis antud täitemenetluses võõrandamise keelumärke ka kohtutäitur Elin Vilippus ning soovib kinnistu arestida ja korraldada sundmüügi. Koos täitekuludega on käesoleval hetkel avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa 10 303,84 eurot. Avaldaja selgitab, et kinnisasja müügi korral ei saaks tõenäoliselt sissenõudja oma nõuet rahuldatud. Avaldaja hinnangul on ebatõenäoline, et müügist saadav tulu ületaks 120 000 eurot.
4.Avaldaja selgitab, et koos temaga elab tema kinnistul ka tema elukaaslane koos kahe väikese lapsega. Nimetatud asjaolu soovib avaldaja tõendada käesolevale avaldusele lisatud elukohatõenditega (tl 52). Lapsi kasvatavad avaldaja ja tema elukaaslane ühiselt juba mitu aastat. Juhul kui avaldaja kinnistu müüdaks enampakkumisel, jääksid koduta lisaks avaldajale ka elukaaslane ja nimetatud kaks last. Muu hulgas ei oleks avaldaja ka üüriturul atraktiivne üürnikuks, kuivõrd andmed tema vastu esitatud nõuete kohta on avalikud ja kättesaadavad igale võimalikule üürileandjale. See seaks ohtu avaldaja jaoks ka võimaliku üüripinna leidmise.
5.Avaldaja leiab, et arvesse tuleks võtta muu hulgas ka summade sissenõutavaks muutumise aega ning laenulepingute (hagi aluseks) sõlmimise aega, mis jääb aastasse 2013. Sissenõudja on oodanud avaldaja poolt tagasimakseid pikka aega ning ei ole eraldi tõendanud, et tema majanduslik seisund oleks seetõttu oluliselt halvenenud. Samuti on sissenõudja avaldajale korduvalt teatanud, et tal ei ole halb finantsseis, kuid temal on põhimõte, millise kohaselt tuleks võlgnevus ühekordse summana sisse nõuda ka nn karistuslikel eesmärkidel. Ajatamise määramise korral jääks sissenõudjale tagatiseks siiski kogu avaldaja vara, sh temale kuuluva kinnistu keelumärge. Sissenõudjale ei kaasneks avaldaja hinnangul otsuse ajatamise korral ühtegi riski võrreldes praeguse olukorraga. Pigem muutuks sissenõudja jaoks tõenäoliseks otsusega väljamõistetud summa tagasisaamine otsuse ajatamise korral.
6.Avaldaja juhib kohtu tähelepanu, et tegemist ei ole tema enda poolt võetud kohustusega vaid kolmanda isiku majandusseisu parandamiseks tehtud tehinguga käenduse näol. Sissenõudja poolt kolmandale isikule antud ja avaldaja poolt käendatav summa oli mõeldud eelkõige äriühingu finantseerimiseks. Keerulises majanduskliimas on vajalik ette
näha, et äriühingule võib tekkida maksejõuetus, mis ei pruugi alati olla ka ajutise iseloomuga. XXXXOÜ osakapital on 2 556 eurot, mis näitab, et ühing on käsitletav pigem väikeettevõttena, mis on eriti tundlik kõikvõimalikele majandusseisu mõjutavatele teguritele ja küllalt suure maksejõuetuks jäämise riskiga. Avaldaja on sõlminud käenduslepingu alles 27.09.2013.a lootes, et ühingul hakkab minema lähiajal paremini. Seda arvesse võttes pidanuks sissenõudja pidama võimalikuks, et ühingu osakapitalist kordades suurema laenu andmine ühingule võib olla seotud suurema riskiga. Hoolimata XXXXOÜ suutmatusest tagastada võetud laen, on avaldaja valmis seda siiski tegema ning soovib kohtuotsust täita. Kuivõrd otsusega on välja mõistetud ka viivised ja leppetrahv vms kõrvalkulud, saab sissenõudja oluliselt suuremas määras tagasi raha kui XXXXOÜ-le väljastatud laenusumma.
7.Avaldaja leiab, et tal oleks võimalik tasuda antud summa ühe kalendriaasta jooksul. Avaldaja kinnitab oma senist sissetulekut käesolevale avaldusele lisatud palgatõenditega (tl 46-51). Avaldaja suudaks täita otsuse eelkõige teda hästi usaldavate lähedaste isikute toel. Avaldaja soovib oma head tahet täita otsust jõudu-mööda muu hulgas asjaoluga, et tasus 22.01.2016.a oma arveldusarvele, mis on kohtutäituri poolt arestitud, summa 1000 eurot, mis on mõeldud nõude vähendamiseks (tl 53). Avaldaja soovib tasuda sissenõudjale veel kuni 2000 eurot hiljemalt 25.01.2016.a ja esitab selle sooritamise järel kohtule eraldi tõendi. Avaldaja palub antud teguviisi tõlgendada kui tema head tahet otsust siiski täita. Sissenõudja seisukoht
8.11.02.2016.a esitas sissenõudja enda seisukoha tsiviilasjas nr 2-16-917 (tl 67-73). Avalduse punktis 4 väidab avaldaja, et sissenõudja on põhjendamatult keeldunud maksegraafikust, mis ei vasta aga tõele. Sissenõudja on põhjalikult selgitanud, miks peab maksegraafikut enda suhtes ebaõiglaseks ning avaldaja suhtes põhjendamatuks. Avaldaja on olnud aastaid aega oma võlgnevust kasvõi osade kaupa ja ilma kohtumenetluseta likvideerida, kuid avaldaja valis võetud kohustuste täitmise vältimise, mis kokkuvõttes on viinud täitemenetluseni ning eluaseme kaotuse ohuni. Oma 20.01.2016. a avalduses esitab avaldaja vastupidiseid väiteid 11.01.2016.a kohtutäiturile esitatud taotluses väidetule. Muu hulgas väidab avaldaja, et tal on püsiv sissetulek ning et töötab äriühingus XXXX OÜ, samuti, et 2015. a lõpuni oli tema töötasuks maksimaalselt 400 eurot. Sissenõudja hinnangul saab sellest üheselt järeldada, et mistahes avaldaja poolt enda kasuks avaldatud väidetesse tuleb suhtuda äärmise skeptilisusega ning lugeda tõesteks vaid väited, mis on dokumentaalselt tõendatud. Avaldaja väidab paljasõnaliselt, et tema eluaseme laenujääk on 112 000 eurot ning et kinnistu hinnanguline turuväärtus on 120 000 kuni 130 000 eurot. Müügis oli vastav kinnistu aga aasta aega tagasi müügihinnaga 155 000 eurot. Sissenõudja hinnangul on tegemist katsega kohut ning teisi menetlusosalisi eksitada. Lisaks esitas avaldaja 22.01.2016.a oma avalduse täienduse, mille punktis 2 asus aga väitma, et laenujääk on hoopis 108 236,24 eurot. Avaldaja soovib vastavat laenujääki tõendada avalduse täiendusele lisatud laenulepingute esilehtedega, milledest nähtub, et 01.12.2006.a andis pank avaldaja käsutusse 70 302,81 eurot ning 13.04.2007.a 19 173,49 eurot. Seega kokku on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pank andnud avaldajale laenu kokku 89 476,30 eurot ning seda aastatel 2006 ja 2007. Tervikuna jääb arusaamatuks, millest lisatud tõenditest peaks nähtuma, et avaldaja eluaseme laenujääk on 108 236,24 eurot, seda enam, et laen on võetud juba 10 aastat tagasi, mida avaldaja ka igakuiselt tagasi on maksnud. Sellega leiab kinnitust avaldaja väidete ebausaldusväärsus, mis on põhjustanud sissenõudjas usaldamatust avaldaja vastu ning võlgnevuse kohese tasumise soovi. Avalduse täiendusele lisatud väljavõttes, mis peaks kajastama avaldaja kinnistu turuväärtust, on toodud rida kinnistuid, mille
parameetrid ei vasta avaldaja kinnistuga samaväärsetele kinnistutele, alustades ilma ehitisteta kruntidest lõpetades vanade suvilatega. Tulenevalt avaldaja poolt korduvalt esitatud vastukäivatest, tuleb sissenõudja hinnangul suhtuda äärmise ranguse ja kaheldavusega ka avaldaja poolt esitatud väidetesse seonduvalt alaealiste laste elukohaga tema eluasemel. Sissenõudja palub kohtul kontrollida, millal avalduse täienduses viidatud alaealiste laste ja nende ema elukohana on registreeritud Kuuseheki tee 7 ning hinnata lähtuvalt sellest, kas nimetatud isikud ka reaalselt seal elavad. Nähtuvalt kohtuotsusest ei ole XXXX kasuks välja mõistetud ühtegi leppetrahvi ja viivis on välja mõistetud seadusjärgses määras summas 127,09 eurot. Sissenõudja nõue tuleneb rahasummadest, mis sissenõudja avaldaja käsutusse andis (kokku 6 500 eurot) ning õigusabikulude hüvitisest, mis on samuti sissenõudja reaalne varaline kahju. Avaldajal on aastaid olnud aega võlgnevust tasapisi likvideerida ning varasemalt oleks sissenõudja loomulikult tulnud avaldajale vastu ja nõustunud võlgnevuse tasumisega osamaksetes. Paraku on avaldaja kuritarvitanud sissenõudja usaldust ning püüab jätkuvalt valeväidetega ja pahauskselt võlgnevuse tasumist edasi lükata. Sissenõudja märgib, et XXXXOÜ oli avaldaja ainuomandis ning et reaalselt sai laenulepingu alusel väljamakstud laenusumma oma käsutusse ikkagi avaldaja, kes kasutas laenusumma ära tõenäoliselt isiklikul otstarbel, kuna XXXXOÜ-l igasugune äritegevus ja vara puudus. Sissenõudja oli valmis äriühinguga laenulepingut sõlmima vaid tingimusel, et valdaja seda isiklikult käendab, kuna avaldaja oli isikuks, kes raha oma käsutusse sai.
9.Sissenõudja on seisukohal, et võlgnevuse kohene tasumine, vähemasti suuremas ulatuses, on vajalik ning tema suhtes õiglane, kuna avaldaja on aastaid andnud katteta lubadusi oma võlgnevus tasuda, kuid pole seda käesoleva ajani teinud. Avaldaja on aastaid vallanud sissenõudja raha mõjutades sellega negatiivselt sissenõudja varalist seisu, olles selle arvelt paremas varalises seisus. Tulenevalt sellest on sissenõudja hinnangul põhjendamatu avaldaja poolt välja pakutud maksegraafik, kuna see pikendaks aega, mil avaldaja õigusliku aluseta sisseõudja raha valdab. XXXX on väitnud, et igakuiselt on tal kohustus tasuda eluasemega seotud kulusid 510 eurot ja eluasemega on seotud ka teised kohustused ning et lisaks tuleb tal tasuda ka elatusraha 200 eurot kuus. Samuti on võlgnik väitnud, et ta on töötu (kuigi hiljem asunud väitma, et töötab endale kuuluvas äriühingus sisuliselt miinimumpalgaga). Täiendavalt väidab avaldaja, et tema majapidamises on veel kaks alaealist last, keda ta ülal peab. Sissenõudja hinnangul tuleneb eeltoodust üheselt, et avaldajal puudub võimekus omada eluaset, mille laenumakse on 510 eurot kuus, mistõttu tal tulekski kaaluda eluaseme vahetust väiksema ning soodsama eluaseme vastu, kui tal muul viisil pole võimalik oma rahalisi kohustusi täita. Sissenõudja ei pea põhjendatuks, et võlgnik tema ning teiste võlausaldajate raha arvelt harrastab eluviisi, mis ei vasta tema varalisele võimekusele. Sissenõudja hinnangul võib kõigi osapoolte huvides olla võlgnikule kuuluva kinnisvara müük. Sissenõudja on valmis kaaluma täitemenetluse ajatamist juhul, kui avaldaja tasub ühe kuu jooksul võlgnevusest veel 2 500 eurot (08.02.2016. a seisuga on XXXX kontole täitemenetluse käigus laekunud kokku 3 591,30 eurot). Seega teeb sissenõudja käesolevaga kompromissi ettepaneku, mille kohaselt on nõus avaldaja avaldusega täitemenetluse nr 022/2015/7479 ajatamiseks selliselt, et avaldaja tasub järelejäänud võlgnevust võrdsetes summades ühe (1) kalendriaasta jooksul Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse arveldusarvele kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni sissenõudja ees, kui hiljemalt 11.03.2016. a laekub kohtutäituri arvelduskontole 2 500 eurot Harju Maakohtu 01.10.2015. a otsusest tuleneva võlgnevuse katteks. Sissenõudja palub jätta XXXX taotlus täitemenetluse nr 022/2015/7479 ajatamiseks rahuldamata. Kohtutäituri seisukoht
10.Kohtutäitur esitas 15.02.2016.a enda seisukoha tsiviilasjas nr 2-16-917 (tl 88-89). Kohtutäitur leiab, et avaldaja on märkinud, et tal on oht ilma jääda temale kuuluvast kinnisasjast, kuid kui lugeda avaldaja toodud põhjendusi piisavaks, ei oleks sisuliselt võimalik täitemenetlust läbi viia ning võlausaldaja võib jääda ootama seda, kui võlgnik otsustab võlga ise tasuma hakata. Siinkohal ei tohiks olla asjakohased ka väited, et võlgnevus on olnud sissenõutav juba pikemat aega. Kohtumenetluse, täitemenetluse ja kohtutäiturite teema kontekstis tuleb silmas pidada, et täitemenetluse peamine eesmärk on kohustuse või nõude tegelik ja tõhus täitmine ning seda viivitamatult ja vaatamata võlgniku tahtele.
11.Pärast täitemenetluse algatamist ja võlgniku suhtes täitetoimingute läbiviimisel kehtib täitemenetluses põhimõte, et seadused kohustavad täitemenetluse võlgnikku täitemenetlust ja kohtutäituri tegevust n.ö taluma. Seadused kohustavad kohtutäiturit talle esitatud nõuet täitma ning annavad võimaluse vajadusel võlgnikku täitmiseks sundida või siis täita nõue võlgniku eest või asemel tema vara arvel. Käesoleval juhul ei ole võlgnik kohustust vabatahtlikult täitnud, vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud. Kohtutäitur palub lähtuda eelkõige avaldaja põhjendustest ja sissenõudja arvamusest. Kohtutäitur võib vaid kinnitada, et täitemenetluse alustamisel oli sissenõudja nõue 9 239,94 eurot, millele lisanduvad täitekulud ning täitemenetluse raames on avaldaja tasunud 4 008,15 eurot. Avaldaja seisukoht puudutatud isiku I seisukoha osas
12.08.03.2016.a esitas avaldaja seisukoha puudutatud isiku I seisukoha osas (tl 92-98). Avaldaja, olles läbi vaadanud sissenõudja seisukoha, leiab, et tõele ei vasta sissenõudja väide, et nimetatud ettevõttel justkui puudunuks äritegevus ja avaldaja kasutanuks ettevõtte finantse isiklikuks otstarbeks. Sissenõudja oli valmis laenulepingut sõlmima vaid tingimusel, et isiklikuks käendajaks on avaldaja. Juhul kui sissenõudja oleks kahelnud enne laenulepingu sõlmimisest põhivõlgniku maksevõimes, ei oleks ta tõenäoliselt väljastanud laenu sellisele ettevõttele. Nimetatud ettevõte on tegutsenud pidevalt meelelahutusäri alal kuni maksejõuetuse tekkeni 2015. aastal. Muu hulgas otsustas ühingu juhatus 2014. aasta lõpus ka proovida muudel aladel teenida kasumit, kuid tulutult. Asjaolu, et ühingule tekkis maksejõuetus, oli tingitud eelkõige sellest, et meelelahutusäri on oma iseloomult küllalt ebastabiilne. Samas uskus avaldaja, et suudab taastada ühingu sedavõrd likviidse seisu, et saaks täita oma kohustused kolmandate isikute ees. Alles 2015.a lõpupoole on avaldajale tekkinud suuremad rahalised võimalused, mistõttu saab ta lubada nõude ositi tasumist. Täitemenetluse alguses tõepoolest esitas avaldaja täiturile teate, et asjas on kinnitatud maksegraafik, kuivõrd avaldaja siiralt uskuski sellesse, et nii on. Avaldaja ei oma õigusalaseid eriteadmisi, mistõttu temale oli tekkinud arusaam, et temale on tekkinud õigus tasuda võlgnevust ositi. Avaldajal on kohustus tasuda lisaks pangalaenule enda ning endaga koos elava perekonna ülalpidamiskuludele ka endast eraldi elavale lapsele elatist. Avaldaja on lisanud pildid oma ainsaks kinnisvaraks olevast pooleliolevast elamust, millest nähtub, et avaldaja maja on poolik ja ei oma seetõttu ka täit turuväärtust. Avaldaja hinnangul ei ole eeldatav, et avaldaja juurde oleks tema elukaaslane ja lapsed registreeritud elama pelgalt võlgnevuse tasumisega viivitamise vms põhjuse tõttu. Avaldaja leiab, et on kahetsusväärne, et sissenõudja on sellise kahtluse esitanud.
13.Avaldaja oleks võimeline tasuma võlgnevust järgmise graafiku alusel: 25.03.2016 - 300 eurot; 25.04.2016 - 300 eurot; 25.05.2016 - 300 eurot; 25.06.2016 - 300 eurot; 25.07.2016 - 300 eurot; 25.08.2016 - 500 eurot; 25.09.2016 - 500 eurot; 25.10.2016 - 500 eurot; 25.11.2016 – 2 974,79 eurot. Seega oleks avaldajal võimalik tasuda võlgnevus enne detsembrikuud 2016. aastal.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele.
16.Kohus leiab, et avaldaja on toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Riigikohus on 12.06.2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse p-s 11 märkinud järgmist: "TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks." Kohus leiab, et osundatud Riigikohtu lahendis kajastatud seisukohtadest on põhjendatud lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel.
17.Harju Maakohtu 01.10.2015.a. otsusega (tl 37-43) tsiviilasjas nr nr 2-15-2092 mõisteti avaldajalt välja kokku 8 787,09 eurot puudutatud isiku I kasuks. Nimetatud kohtuotsuse alusel on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus alustanud täitemenetlust nr 022/2015/7479 (31-32) avaldaja suhtes.
18.Kohus leiab, et esmalt on täitemenetluse ajatamise avalduse lahendamisel oluline kontrollida võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on seisukohal, et tema suhtes esinevad TMS § 45 sätestatud alused võlgnevuse ajatamiseks. Avaldajaga koos elab tema kinnistul tema elukaaslane, kellega koos kasvatavad nad elukaaslase kahte last (tl 52). Rahvastikuregistri andmetel on avaldajal alaealine laps, kelle suhtes kehtib avaldajal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Avaldaja on sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga lepingu nr XXXX, seisuga 20.01.2016.a on laenujääk summas 76 643,65 ja leping on kehtiv kuni 26.12.2036.a (tl 45, 105). Avaldaja on sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga lepingu nr XXXX, seisuga 20.01.2016.a on laenujääk summas 31 592,59 eurot ja leping on kehtiv kuni 26.04.2037.a (tl 44, 105). Elektroonilise kinnistusraamatu päringu kohaselt kuulub avaldajale kinnistu asukohaga Harjumaa, Saku vald, Metsanurme küla, Kuuseheki tee 7, mis on koormatud hüpoteegisummaga 2 000 000 Eesti krooni ehk ligikaudu 127 823,30 eurot. Äriregistri andmete kohaselt on avaldaja osanik XXXXOÜ-s (registrikood XXXX), avaldaja osaluse suurus on 2 556 eurot. Äriühingul puudub majandustegevus, esitamata on majandusaasta aruanded alates 2013.a ning tehtud on
kustutamishoiatus. Äriregistri andmete kohaselt on avaldaja on osanik XXXX OÜ-s (registrikood XXXX), avaldaja osaluse suurus on 2 500 eurot. 2015.a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kasum 8 736 eurot. Nimetatud äriühing on avaldaja tööandja. Avaldaja väidab, et 2015.a on tema keskmine töötasu kuus olnud 400 eurot (tl 46-51). Äriühing on planeerinud oma tegevuse selliselt, suurendada majandustegevusest saadavat kasumit, et oleks võimalik puudutatud isikule I võlgnevuse tasumine.
19.Järgnevalt analüüsib kohus sissenõudja majanduslikku olukorda ning tema õigustatud huvisid. Sissenõudja on 11.02.2016.a seisukoha p.-s 4.2 avaldanud, et võlgnevuse kohene tasumine, vähemasti suuremas ulatuses, on vajalik ning tema suhtes õiglane, kuna avaldaja on aastaid andnud katteta lubadusi oma võlgnevus tasuda, kuid pole seda käesoleva ajani teinud. Avaldaja on aastaid vallanud sissenõudja raha mõjutades sellega negatiivselt sissenõudja varalist seisu, olles selle arvelt paremas varalises seisus.
20.Ülaltoodust nähtub, et avaldaja ei ole võimeline täitemenetluse raames nõutavat võlgnevust koheselt täies ulatuses tasuma. Täitemenetluses nõutava võlgnevuse saaks rahuldada võlgnikule kuuluva kinnisvara võõrandamisest saadavatest vahenditest, kuid see ei ole kohtu hinnangul õiglane võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete suhtes. Isiku kohustus tagada enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsus tuleneb rahvastikuregistri seaduse § 391 lg-st 1. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et avaldusele lisatud elukoha tõenditega saab lugeda tõendatuks, et kinnistul asukohaga Harju Maakond, Saku vald, Metsanurme küla, Kuuseheki tee 7 elavad avaldaja elukaaslane koos kahe lapsega. Kohus arvestab seisukoha kujundamisel asjaolu, et avaldajal on ülal pidada alaealine laps ning avaldajale kuuluva kinnisvara võõrandamisel jääksid tema elukaaslase lapsed elukohata. Ühtlasi nähtub kohtutäituri 15.02.2016.a seisukohast, et täitemenetluse alustamisel oli sissenõudja nõue 9 239,94 eurot ning täitemenetluse raames on avaldaja tasunud 4 008,15 eurot. Eluaseme realiseerimine ei ole otstarbekas ka sel põhjusel, et pisut vähem kui pool võlgnevusest on täitemenetluse raames tasutud ning võlgnik on avaldanud jätkuvat tahet võlgnevus täies ulatuses likvideerida. Kohus möönab, et sissenõudja ei ole kohtule esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumine kahjustaks olulisel määral sissenõudja heaolu, toimetulekut või majanduslikku olukorda. Kohus, arvestades sissenõudja seisukohti, leiab, et täitemenetluse võimalik ajatamine ei kahjustaks ülemäära sissenõudja huve. Üldiselt on sissenõudjal õigustatud huvi oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele, kuid käesoleval juhul kaalub võlgniku perekondlik-majanduslik olukord sissenõudja õigustatud huvi üles. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et avaldaja avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2015/7479 põhjendatud ja tõendatud ning avaldaja poolt esitatud põhistus kaalub üles sissenõudja huvi nõude kiirele rahuldamisele. Seega, arvestades eeltoodut, leiab kohus, et avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2015/7479 tuleb TMS § 45 alusel rahuldada, kuivõrd täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
21.Järgnevalt analüüsib kohus, millisel viisil tuleb täitemenetlus ajatada. Avaldaja palub ajatada täitemenetlus täiteasjas 022/2015/7479, võimaldades avaldajal tasuda võlgnevus järgmise graafiku alusel: 25.03.2016 - 300 eurot; 25.04.2016 - 300 eurot; 25.05.2016 - 300 eurot; 25.06.2016 - 300 eurot; 25.07.2016 - 300 eurot; 25.08.2016 - 500 eurot; 25.09.2016 - 500 eurot; 25.10.2016 - 500 eurot; 25.11.2016 - 2974,79 eurot. Sissenõudja on teinud menetluses kompromissi ettepaneku, mille kohaselt on sissenõudja nõus täitemenetluse nr 022/2015/747 ajatamiseks selliselt, et avaldaja tasub järelejäänud võlgnevust võrdsetes summades ühe kalendriaasa jooksul Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse arveldusarvele
kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni sissenõudja ees, kui hiljemalt 11.03.2016.a laekub kohtutäituri arvelduskontole 2 500 eurot Harju Maakohtu 01.10.2015.a otsusest tuleneva võlgnevuse katteks. Avaldaja kompromiss-ettepanekuga ei nõustunud.
22.Kohus, arvestades sissenõudja õigustatud huvi võlgnevuse kiirele rahuldamisele ning avaldaja majanduslikku seisukorda, leiab, et täitemenetlus täiteasjas 022/2015/7479 tuleb ajatada avaldaja poolt soovitud viisil. Sellise ajatamise tulemusena saab sissenõudja oma nõude täidetud novembriks 2016 ning avaldajal on võimalik säilitada eluase.
23.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuivõrd käesolev lahend on tehtud selgelt avaldaja huvides, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.02.06.2016.a on kohtutäitur Elin Vilippus teatanud, et kohtutäituril puuduvad tsiviilasjas nr 2-16-917 igasugused menetluskulud. 03.06.2016.a on sissenõudja esitanud menetluskulude nimekirja, milles on palunud avaldajalt välja mõista menetluskuluna lepingulise esindaja tasu summas 920,04 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu materjalide analüüsimiseks, vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks kokku 7 tunni ja 40 minuti ulatuses on täies ulatuses põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXX välja mõista XXXX kasuks lepingulise esindaja kulud summas 920,04 eurot.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.