Perekonnaõigus › Abielulahutus

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 2022.aastast ning hageja ei soovi abielulisi suhteid kostjaga taastada. Kostja oli 31.03.2025 istungil nõus abielu lahutamisega ega pidanud samuti abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul nähtub hageja tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud, hageja on avaldanud soovi abielu lahutada ja kostja on sellega nõustunud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seega kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinn Perekonnaseisuameti. Kostja taotles 31.03.2025 istungil lahutatava abielu eel kantud nime taastamist ja soovib kanda pärast abielulahutust perekonnanime Q. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1-2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab kostja taotluse, mistõttu tuleb taastada Y lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi Q ning seega Y nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist Y. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 31.03.2025 istungil esitasid pooled avalduse edasikaebeõigusest loobumise kohta. TsMS § 180 lg 1 p 1 ja 3 sätestavad, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmiseest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest ja et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus andis 03.02.2025 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 poolte enda kanda, siis tuleks hagejal justkui tagastada riigituludesse hagiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 100 eurot. Võttes arvesse, et pooled on loobunud edasikaebeõigusest ja kui hageja ei oleks saanud menetlusabi, oleks hagejal õigus osaliselt riigilõivu tagastamisele, oleks hagejal antud juhul

riigi ees kohustus summas 50 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hagejal ei ole sissetulekut või muid rahalisi vahendeid, mille arvelt käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu, samuti registritesse kantud kergesti võõrandatavat vara, ning puuduvad andmed, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja TSMS § 190 1g 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse hagiavalduselt tasumisele kuulunud 50 euro osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.