Hageja H.H, isikukood XXX; lepinguline esindaja Ülle Koppel; Kostja G.C, isikukood XXX, lepinguline esindaja advokaat Eve Laine.
Kohtuistungi toimumise aeg, menetluse liik
Eelistung 17. aprill 2024, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kinnitada hageja H.H ja kostja G.C allkirjastatud ning 25. märtsil 2025 kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt:
Pooled jagavad abikaasade ühisvara alljärgnevalt:
H.H ainuomandisse jäävad:
1.1.1.kinnisasi nimega xxx-xxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 15,67 ha asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxx-xxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, registriosa II jakku käesoleval ajal omanikuna sisse kantud G.C; turuväärtusega 132 000 eurot;
1.1.2.kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 25,08 ha asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, registriosa II jakku käesoleval ajal omanikuna sisse kantud G.C, turuväärtusega 208 000 eurot;
kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxx jagamisel moodustuv kinnistu xxxx, mille koosseisus on katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xx pindalaga 7,73 ha 100% maatulundusmaa asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, turuväärtusega 58 376 eurot;
1.1.4.sõiduauto xxxxxxxx (2008), registreerimismärgiga xxxxx, väärtusega 4750 eurot. Kokku vara koguväärtusega 403 126 eurot.
1.2.G.C ainuomandisse jäävad: 1.2.1
kinnisasi registriosa numbriga xxxxxx, 100% elamumaa pindalaga 3524,0 m 2 asukohaga XXX , katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, registriosa II jakku käesoleval ajal omanikuna sisse kantud G.C; turuväärtusega 158 000 eurot;
1.2.2
kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxx jagamisel moodustuv kinnistu xxxx, mille koosseisus on katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 14,42 ha, asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, turuväärtus koos kasvava metsa väärtusega 154 923 eurot;
traktor New Holland (2002) väärtusega 15 000 eurot;
1.2.6
ekskavaator Hyundai Heavy (2005) koos kühvlite ja giljotiiniga, väärtusega 17 500 eurot;
1.2.7
metsaveotõstuk (2019) koos metsaveohaagisega, väärtusega 18 000 eurot.
Kokku vara koguväärtusega 373 223 eurot.
1.3.Ühisvara jagamisel enamsaadu arvel peab H.H hüvitama G.C-le eurot.
14 851
Pooled jagavad H.H poolt kantud ühisvara jagamisega seotud kulutused järgmiselt:
2.1.H.H on tasunud kõikide jagatavate kinnisasjade ja kasvava metsa hindamise kulud kogusummas 5360 eurot. G.C hüvitab H.H-le kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx hindamiskulud 1100 eurot ning kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx ja sellel kasvava metsa hindamiskuludest (5360-1100) 4260 eurot 1⁄2 (pool), s.o 2130 eurot. 2.2 H.H on tasunud kinnisasja xxxxxx reaalosadeks jagamise kulud summas 2368 eurot, millest G.C hüvitab H.H-le 1⁄2 (pool), s.o 1184 eurot.
2.3.G.C poolt H.H-le hüvitatavate kulutuste kogusumma on (3230+1184) 4414 eurot.
Kulutuste tasaarvestus ja lõplik hüvitis
3.1.Punktides 1.3. ja 2.3. märgitud hüvitised tasaarvestatakse ning H.H poolt G.C-le makstava hüvitise lõplikuks summaks (14851-4414) 10 437 eurot.
3.2.H.H kohustub 10 437 eurot tasuma G.C pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
3.3.Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi täitmisel loetakse kogu poolte ühisvara jagatuks ja pooltel ei ole ühisvaraga seonduvalt enam teineteise vastu nõudeid.
4.2.H.H ja G.C on kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx, 100% elamumaa katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 3524,0 m2 asukohaga xxxxxx, XXX ühisomandi lõpetamises ja ainuomandi üleandmises G.C-le kokku leppinud. H.H lubab ja G.C avaldab soovi kinnisturaamatu II jaost esimeselt järjekohalt senise omanikukande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse ainuomanikuna sisse G.C (ik XXX);
4.3.H.H ja G.C on kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 15,67 ha asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxx-xxxxx ühisomandi lõpetamises ainuomandi üleandmises H.H-le kokku leppinud. G.C lubab ja H.H avaldab soovi kinnisturaamatu teisest (II) jaost esimeselt järjekohalt senise omanikukande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse ainuomanikuna sisse H.H (ik XXX);
4.4.H.H ja G.C on kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 25,08 ha, asukohaga XXX, xxxxxxxxx ühisomandi lõpetamises ja ainuomandi üleandmises H.H-le kokku leppinud. G.C lubab ja H.H avaldab soovi kinnisturaamatu teisest (II) jaost esimeselt järjekohalt senise omanikukande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse ainuomanikuna sisse H.H (ik XXX);
4.5.H.H ja G.C avaldavad soovi jagada nende ühisomandis olev kinnisasi registriosa numbriga xxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 21,91 ha, asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, kaheks eraldi kinnistuks selliselt, et esialgse kinnistu jagamise järel jääb H.H-le kinnistu, mille koosseisus on katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xx aadressiga XXX, xxxxxxxxx xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 77 275 m2 (7,73 ha) ja G.C-le jääb xxxx kinnistu, mille koosseisus on katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xxxx, aadressiga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 144 195 m2 (14,42 ha). H.H ja G.C on ühisomandi lõpetamises ja jagamisel tekkiva kinnistu (katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xx) kokku leppinud, annavad nõusoleku kannete tegemiseks ja taotlevad teha järgmised muudatused:
4.5.1.Jagatava kinnistu registriosa nr xxxxxx esimesse (I) jakku kanda katastriüksus katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx aadressiga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga (14,42 ha). Registriosa teise (II) jakku kanda kinnistu omanikuna G.C (ik XXX); ja kustutada seni kanne omaniku G.C kohta,
4.5.2.Avada tekkivale kinnistule uus registriosa järgmiste andmetega: - esimesse (I) jakku kanda: katastritunnus xxxxx:xxx:xx. maatulundusmaa 100% pindalaga (7,73 ha) aadressiga XXX, xxxxxxxxx xxxx, - teise (II) jakku kanda kinnistu omanikuna H.H (ik XXX).
4.6.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 kohaselt on kinnistusraamatu kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui kohtu registriosakond või muu vastav ametiasutus või register peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissilepingus sätestatud kannete tegemisest või kui kompromisslepingu täitmiseks on vajalik teha tahteavaldusi, kohustuvad pooled viivitusteta tegema kõik neist sõltuvad toimingud, saavutamaks
vastavatel tingimustel kompromisslepinguga taotletud kannete registrisse kandmine või kustutamine. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-23-8133. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Määruse jõustumisel tagastada hageja taotluse alusel hagejale pool menetluses tasutud 840 euro suurusest riigilõivust, s.o 420 eurot, hageja kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on H.H (hageja) hagi G.C (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Pooled esitasid Tartu Maakohtule 25. märtsil 2025 kompromisslepingu ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 4 lõpetab kohus sellisel juhul menetluse otsust tegemata. TsMS § 432 sätestab, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.
3.Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega, sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab menetluse.
4.TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
5.Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus tagastab hagejale 420 eurot TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel.
6.TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Pooled on edasikaebeõigusest loobunud. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.