1.Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2024 otsus osas, milles maakohus mõistis N.P-lt P.Y , W.K , U.O ja L.P kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 kokku 3172,21 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta P.Y , W.K , U.O ja L.P nõue N.P-lt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: „1. Rahuldada P.Y, W.K, U.O ja L.P hagi N.P vastu igakuise elatise nõudes.
Mõista N.P-lt P.Y kasuks alates 14. maist 2024 kuni P.Y täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXX välja igakuine elatis 259,59 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Mõista Enar W.K L.R-i kasuks alates 14. maist 2024 kuni W.K täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXX) välja igakuine elatis 220,65 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Mõista Enar U.O L.R-i kasuks alates 14. maist 2024 kuni U.O täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXX) välja igakuine elatis 249,59 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Mõista Enar L.P L.R-i kasuks alates 14. maist 2024 kuni L.P täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX) välja igakuine elatis 212,15 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Kohustada N.P-d tasuma P.Y , W.K , U.O ja L.P elatis L.R-i kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohustada N.P-d tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks.
7.Jätta rahuldamata P.Y , W.K , U.O ja L.P nõue N.P-lt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks alates 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 kokku 3172,21 eurot.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.“ Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.P.Y, W.K, U.O ja L.P (hagejad) esitasid hagi N.P (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad sündisid kostja ja X L.R-i kooselust, mis lõppes 2024. aastal. Hagejad jäid elama emaga. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust korrapäraselt, ta ei tasunud elatist jaanuaris ega veebruaris 2024, märtsis tasus 300 eurot ja aprillis 100 eurot. Ise põhjendab kostja elatise mittemaksmist sellega, et tal ei ole raha. Kostjal on perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt hagejate ülalpidamise kohustus. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Hagejad nõuavad kostjalt elatist arvestusega, et baassumma on 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, ning hagejate eest saab nende ema lasterikka pere toetust 350 eurot kuus ja lapsetoetust P.Y ja U.O eest 2x80 eurot kuus, W.K ja L.P eest 2x100 eurot kuus. P.Y nõuab elatist täismääras 259,59 eurot, ja U.O vanusevahe tõttu 15% võrra vähendatud määras 220,65 eurot, W.K täismääras 249,59 eurot ja L.P vanusevahe tõttu 15% võrra vähendatud määras 212,15 eurot. Hagejad nõuavad tagasiulatuvalt elatise võlgnevust alates 1. jaanuarist 2024 kuni 14. aprillini 2024 kokku 3172,21 eurot. Hagejate ema on kandnud hagejate kulusid üksi, kostja ei ole ülalpidamises piisavas ulatuses põhjendamatult osalenud. Kostja nimetatud kinnisasi aadressil XXX, X alev, XXX (reg.osa nr XXXXXXX) kuulub alates 15. juunist 2018 hagejatele, see on soetatud KredExi toetusega. Sõiduk Audi Q7, reg.nr XXXXXXX, on ostetud järelmaksuga ja selle eest tasub hagejate ema 198,98 eurot kuus, sõiduk BMW 5, reg.nr. XXXXXXX, on tagatiseks laenulepingule, laen võeti elektrivõlgnevuse tasumiseks, mida hagejate ema ei suutnud maksta, sest kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust. Ühisvara jagamine ei ole elatisenõudega kuidagi seotud. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Elatise vähendamise või tasumisest vabastamise alus puudub. Kostja ei anna hagejatele vahetult ülalpidamist, kõik kostja väited tuleb jätta tähelepanuta. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanematel ei ole kokkulepet, et elatist tasutakse muul viisil kui raha maksmisega. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest on jätnud hagejatele kasutamiseks nendega emaga ühiselt soetatud maja ja kaks autot. Ühtlasi teatas kostja, et on määratud kriminaalasjas nr XXXXXXXXX karistust kandma 10. juunist 2024. Kostja on nõus elatist maksma, näiteks 50 eurot kuus igale lapsele või rohkem vastavalt laste vajadustele, kuid saab seda teha alles pärast vanglast vabanemist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 5. septembri 2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja igakuise elatise P.Y kasuks 259,59 eurot, W.K kasuks 220,65 eurot, U.O kasuks 249,59 eurot ja L.P kasuks 212,15 eurot. Igakuise elatise summa muutub vastavalt keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse muutumisele. Lisaks mõistis maakohus kostjalt P.Y , W.K , U.O ja L.P kasuks elatise välja tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 kokku 3172,21 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
Maakohus tuvastas, et ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hagejate isa, kes on küll tasunud elatist vabatahtlikult, aga ebapiisavas ulatuses; osa hagejate ülalpidamiskuludest on kaetud toetusega. Hagejate ema on saanud ajavahemikul 1. augustist 2023 kuni 1. augustini 2024 tulu kokku 10 770,77 eurot, kostja 1151 eurot. Hagejate emale kuulub haagis Tiki. Kostjale kuulub sõiduauto Opel Omega aastast 1994. Muud vara hagejate vanematel ei ole. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjal hagejate ülalpidamiskohustus. Hagis nõutavad summad vastavad PKS § 101 sätetele. Hagejad ei ole ajal, mille eest nõutakse elatist, kostja juures viibinud. Kostja elatise suurusele ja tagasiulatuva elatise väljamõistmisele vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. septembri 2024 otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja hagejatega tegelenud ja nendega suhelnud vastavalt võimalustele, viinud neid kooli, käinud poes, abistanud kodus. Tuleb arvestada, et 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 maksis kostja sularahas 970 eurot, mille kohta on hagejate ema allkirjaga dokument, aga seda ei ole kostjal vanglas kaasas. Tagasiulatuv elatis 3172,21 eurot tuleb jätta välja mõistmata. Vanglas ei ole kostjal võimalik elatist maksta. Hagejate ema ei ole kohtuväliselt elatist nõudnud. Seoses kriminaalkaristusega on kostjal juba võlg umbes 9000 eurot.
5.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele osaliselt vastu ning taotlevad selle rahuldamist osaliselt. Hagejad nõustuvad tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise vähendamisega 2972,21 euroni. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja on küll hagejatega suhelnud, kuid ainult mõne tunni kaupa ega ole sel ajal vahetult kandnud hagejate kulusid. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal tekkisid kulud ajal, mil hagejad tema juures viibisid, puudub alus elatise vähendamiseks. Hagejad kinnitavad, et kostja tasus 3. mail 2024 hagejatele 100 eurot, mille võrra tuleb tagasiulatuvat elatist vähendada (3172,21–100=2972,21). Lisaks tasus kostja 17. mail 2024 hagejatele 70 eurot ja 10. mail 2025 veel 100 eurot. Muud kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 kokku 3172,21 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude rahuldamata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Kostja vaidlustab nii tagasiulatuva kui ka igakuise elatise väljamõistmist.
8.Igakuist elatist ei ole kostjal enda sõnul vanglas viibides võimalik tasuda ning ta on kriminaalkaristusega seoses võlgu umbes 9000 eurot. Kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses ettenähtud miinimumsumma. Mõjuv põhjus võib näiteks olla vanema töövõimetus või olukord, kus
vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus on õigesti tuvastanud, et alust vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa ei ole. Maakohus kontrollis, et kostjal ei ole rahvastikuregistri andmetel rohkem lapsi peale hagejate (dtl 54). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu. Vanglas viibimist ei saa pidada sarnaseks mõjuvaks põhjuseks, mis vabastaks inimese lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja muud võlad ei vabasta teda elatise maksmisest. Sundtäitmise korral on elatisenõue eelistatud muudele kohustustele (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 2, § 65 lg 4, § 119 lg 1, § 174 lg 22, ) ja elatise võrra suureneb mittearestitav sissetulek (TMS § 132 lg 2).
9.Tagasiulatuv elatis tuleb kostja meelest jätta välja mõistmata, sest ta on enne hagi esitamist tasunud hagejatele elatise katteks 970 eurot ning hagejatega suhelnud ja neid abistanud. Hagejad ei ole kohtuväliselt elatist nõudnud.
9.1.Ringkonnakohus selgitab kostjale, et lastega suhtlemine iseenesest ei vabasta vanemat elatise tasumise kohustusest. Elatist saab vähendada, kui lapsed on vähemalt seitse päeva kuus elatist maksva vanemaga, kes selle aja jooksul peab neid ülal vahetult ehk katab lastega seotud kulud.
9.2.Apellatsioonkaebuse vastuses nõustuvad hagejad, et enne hagiavalduse esitamist tasus kostja neile 100 eurot, kohtumenetluse ajal 70 eurot ja pärast maakohtu otsuse tegemist veel 100 eurot. See, et kostja tasus hagejatele enne kohtumenetlust 970 eurot, on uus väide, mida kostja maakohtus ei esitanud. Maakohus aga tagasiulatuva elatise küsimust menetlusosalistega ei arutanud, mille tõttu ei ole maakohus ilmselt ka tuvastanud, et kostja on enne kohtumenetluse algust maksnud 100 eurot ja menetluse ajal 70 eurot, mida ei ole alust temalt teistkordselt välja mõista. Samal ajal nentis maakohus, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tasunud hagejatele elatist vabatahtlikult, kuid on teinud seda ebapiisavas määras (otsuse põhjenduste p 8). Maakohus ei tuvastanud, kui palju ja millal kostja elatist maksis.
9.3.Hagejatel on menetluses õigusteadmistega esindaja, kostjal esindajat ei ole. TsMS § 347 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele, keda ei esinda advokaat, kohtuistungil selgitama menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi. See hõlmab ka tõendamiskoormise selgitamist. Esmalt pidi maakohus aga hindama, kas tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendatud. Tagasiulatuva elatise nõude aluseks on PKS § 108, mille järgi võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Säte ei välista elatise nõudmist tagasiulatuvalt ka juhul, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud (RKTKo 27. oktoober 2021 nr 2-19-18082, p 13). Kohus peab tagasiulatuva elatise nõuet menetledes arvestama, et tagasiulatuvalt ei saa lapse vajadusi rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt RKTKo 14. detsember 2013 nr 32-1-136-13, p-d 11 ja 12; RKTKo 25. mai 2016 nr 3-2-1-35-16, p 19). Tagasiulatuvalt elatist välja mõistes saab lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13; RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 13), sealhulgas sellest, et kohustus ei oleks inimesele ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema
toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RK 2-19-18082). Maakohus kogus küll teavet vanemate majandusliku seisu kohta ning küsitles neid istungil, kuid ei analüüsinud vanemate majanduslikku seisundi erinevust, nende ülalpidamisvõimet ja hagejate vajadusi. Maakohus ei andnud ka hinnangut hagejate ema väitele, et ta on võtnud elatise maksmata jätmise tõttu elektriarve tasumiseks laenu, ega selgitanud selle väite tõendamise vajadust.
9.4.Maakohus tuvastas, et hagejate ema on saanud ajavahemikul 1. augustist 2023 kuni 1. augustini 2024 tulu kokku 10 770,77 eurot, kostja 1151 eurot. Hagejate emale kuulub haagis Tiki, kostjale sõiduauto Opel Omega, 1994. aasta väljalase. Muud vara vanematel ei ole. Vanemate ühe aasta sissetulekus on ligi kümnekordne erinevus. Hagejate ema sissetulek on küll suurem, kuid see teeb jagatuna viie inimese peale umbes 180 eurot kuus, mis ei kata minimaalset elatist. Kostja sissetulek jagatuna aasta peale oli alla 100 euro kuus, kuid ta sai kohtu küsitud ajavahemikul sissetulekut ainult neljas kuus, augustist novembrini, mis teeb ühe kuu sissetulekuks 287,75 eurot. Hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist aja eest 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024, mil kostjal sissetulek puudus. Kas kostjale kuuluv 30 aastat vana sõiduauto on tegelikult olemas või millises korras see on, ei ole teada. Hagejate ema ütles kohtuistungil, et mõistab, et kostja ei suuda vanglas olles elatist maksta ning hagi esitamise eesmärk on saada riigilt elatisabi. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisest elatisabi saamine ei sõltu. Arvestades kostja ülalpidamisvõimet nii alates 1. jaanuarist 2024 kui ka kohtulahendi tegemise ajal ning asjaolu, et ülalpidamist tuleb anda neljale lapsele, leiab ringkonnakohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse olukorda, ilma et see oluliselt teeniks hagejate huve. Tõenäoliselt suudab kostja hakata ülalpidamiskohustust täies mahus täitma alles pärast vanglast vabanemist, mis eelduslikult toimub 7. juunil 2033 (dtl 39). P.Y ja W.K on selleks ajaks saanud täisealiseks, U.O saab täisealiseks XXXXXXXXXXXX. On kaheldav, kas enne hagi esitamist tasumata elatise hüvitamine on sel ajal sama oluline kui kostja sissetuleku kasutamine veel alaealise L.P ülalpidamiseks. Kui kostja ei suuda vanglas viibides tasuda elatist täies mahus, mis praeguse seisuga on nelja hageja peale kokku 941,98 eurot, tuleb tal nagunii tasuda maksmata elatise võlg, sh hüvitada riigile hagejatele makstud elatisabi.
9.5.Kuivõrd ringkonnakohus hindab tagasiulatuva elatise väljamõistmist kostjale ülemäära koormavaks ning jätab hagejate nõude selles osas rahuldamata, ei ole vajadust hinnata ei kostja väiteid tagasiulatuva elatise osalise tasumise kohta.
9.6.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohus mõistis tagasiulatuva elatise välja kogusummana ega arvestanud, et hagejad on ka selles osas eraldiseisvad võlausaldajad, kelle vajadusi tuleb hinnata eraldi. Seetõttu ei ole õige tagasiulatuvat elatist mõista välja hagejate kasuks solidaarselt.
10.Olenemata apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.