D. L., J. H., E. H., A. H. hagi E. H. vastu elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
26.august 2024
Menetlusosalised ja esindajad
Hagejad: D. L. (isikukood XXX) J. H. (isikukood XXX) E. H. (isikukood XXX) A. H. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: J. H. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX), hagejate lepinguline esindaja I. M.-V., e-post XXX Kostja: E. H. (isikukood XXX, e-post XXX )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D. L., J. H., E. H., A. H. hagi E. H. vastu elatise nõudes.
2.Välja mõista E. H.lt (isikukood XXX) D. L. (isikukood XXX) kasuks alates 14.05.2024 kuni D. L. täisealiseks saamiseni (XXX. a.) välja igakuine elatis 259 eurot 59 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Mõista kostjalt E. H. (isikukood XXX) J. H. (isikukood XXX) kasuks alates 14.05.2024 kuni J. H. täisealiseks saamiseni (XXX. a.) välja igakuine elatis 220 eurot 65 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja 1(5)
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Mõista kostjalt E. H. (isikukood XXX) E. H. (isikukood XXX) kasuks alates 14.05.2024 kuni E. H. täisealiseks saamiseni (XXX. a.) välja igakuine elatis 249 eurot 59 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Mõista kostjalt E. H. (isikukood XXX) A. H. (isikukood XXX) kasuks alates 14.05.2024 kuni A. H. täisealiseks saamiseni (XXX.a.) välja igakuine elatis 212 eurot 15 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Kohustada kostjat E. H. tasuma D. L., J. H., E. H. ja A. H. elatis J. H. kontole nr EEXXX. Kohustada kostjat E. H. tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks.
7.Mõista kostjalt E. H. (isikukood XXX) D. L. (isikukood XXX), J. H. (isikukood XXX), E. H. (isikukood XXX) ja A. H. (isikukood XXX) kasuks välja elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni 13.05.2024 summas kokku 3172,21 eurot.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnkohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.D. L., J. H., E. H., A. H. lepinguline esindaja I. M.-V. esitas 14.05.2024 Viru Maakohtule hagi E. H. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sündisid J. H. (edaspidi laste ema / hagejate seaduslik esindaja) ja E. H. (edaspidi laste isa / kostja) kooselust sündis XXX. a. poeg D. L. (edaspidi Hageja I), XXX. a. tütar J. H. (edaspidi Hageja II), XXX. a. tütar E. H. (edaspidi Hageja III) ja XXX. a. tütar A. H. (edaspidi Hageja IV). Hagejate seaduslik esindaja ning kostja kooselu lõppes jaanuaris 2024 aastal ning lapsed (hagejad) jäid elama emaga. Kostja ei ole korrapäraselt ülalpidamiskohustust täitnud, kostja ei tasunud elatist jaanuaris ning veebruaris, märtsis tasus kostja kokku 300 eurot ning aprillis kokku 100 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et kostja panus on minimaalne, kostja ei soovi elatist tasuma, põhjendades sellega, et tal pole raha. Võttes arvesse asjaolu, et kostja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust lapse ülalpidamiseks ning lapsed esitasid jooksva elatise nõude isa vastu 14.05.2024 ning kostja on rikkunud laste ees enda ülalpidamiskohustust, nõuavad hagejad elatise tasumist tagasiulatuvalt, alates 01.01.2024 kuni 14.04.2024 summas 3172,21 eurot (tasumata elatis 2(5)
ajavahemikul 01.01.2024 – 31.03.2024 summas 2522,04 eurot (840,68 eurot × 3 kuud) + tasumata elatis 01.04.2025 kuni 13.05.2024 summas 1350,17 eurot (941,98 eurot + 941,98 ÷ 30 päeva × 13 päeva) – kostja tasumised ajavahemikul 01.01.2024 kuni 13.05.2024 summas kokku 700,00 eurot). Hagejad selgitavad, et tegemist on seadusest tuleneva tagasiulatuva elatise nõudeõiguse perioodiga enne jooksva elatise nõude esitamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja jättis kogu abielu kestel soetatud ühisvara laste emale, sh maja ja kaks autot.
3.26.08.2024 toimunud kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja hagis toodud seisukohale. Kostja ütles kohtuistungil, et maja on laste nimele kirjutatud. Autod on liisingettevõtte nimel. Laste ema hagejate esindajana eitas kokkulepet kostjaga, et seoses lastele või laste emale jääva ühisvaraga, ei nõua laste ema laste nimel laste isalt elatist. Kostja kinnitas kohtuistungil, et on nõus elatist maksma, kuid saab seda teha siis, kui vabaneb vanglast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PkS§ 101 alusel arvutatud summa. PkS § 101 lg.3 kohaselt Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PkS § 101 lg.5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
7.Hagejad nõuavad elatist minimaalmääras, millest on maha arvestatud lastele makstav lastetoetus.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hagejate isa; 2) kostja on tasunud hagejatele elatist vabatahtlikult, kuid on teinud seda ebapiisavas määras. 3) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
9.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PkS § 102 lg.1 ja 2 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole 3(5)
tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
10.Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: Hagejate seaduslik esindaja on saanud perioodil 01.08.2023-01.08.2024 tulu kokku 10770,77 eurot. Kostja on saanud sama periood jooksul tulu 1151 eurot. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub haagis TIKI. Kostjale kuulub sõiduauto Opel Omega 1994 väljalase. Muud vara laste emal ja isal ei ole. Kohus ei tuvastanud menetluses, et pooltele oleks kuulunud ühisvarana elamu ja kaks sõiduautot, mis jäid kokkuleppel laste emale. Laste ema eitas vastavat kokkulepet.
11.Põhjendatud on ka elatise nõue perioodi eest enne elatishagi esitamist 01.01.2024 kuni 13.05.2024 summas kokku 3172,21 eurot. Baassumma 272,76 eurot. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mida korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. Alates 1. veebruarist 2023 jõustunud perekonnaseaduse muudatuse kohaselt võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust ja pooles ulatuses lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga elatise maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. Lasterikka pere toetust arvestatakse muudatuse kohaselt elatise väljamõistmisel ka siis, kui seda ei maksta vaid ühiste laste eest. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lapsed ei ole isa juures elatise arvestamise perioodil viibinud. Hageja seaduslik esindaja palub välja mõista elatisejärgmiselt: 1.Mõista kostjalt E. H. hageja I D. L. kasuks alates 14.05.2024 kuni D. L. täisealiseks saamiseni (XXX. a.) välja igakuine elatis 259 eurot 59 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot 4(5)
(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.Mõista kostjalt E. H. hageja II J. H. kasuks alates 14.05.2024 kuni J. H. täisealiseks saamiseni (XXX. a.) välja igakuine elatis 220 eurot 65 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Mõista kostjalt E. H. hageja III E. H. kasuks alates 14.05.2024 kuni E. H. täisealiseks saamiseni (XXX. a.) välja igakuine elatis 249 eurot 59 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Mõista kostjalt E. H. hageja IV A. H. kasuks alates 14.05.2024 kuni A. H. täisealiseks saamiseni (XXX. a.) välja igakuine elatis 212 eurot 15 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Kohustada kostjat E. H. tasuma D. L., J. H., E. H. ja A. H. elatis J. H. kontole nr EEXXX. Kohustada kostjat E. H. tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks.
6.Mõista kostjalt E. H. hageja I D. L. , hageja II J. H. , hageja III E. H. ja hageja IV A. H. kasuks välja elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni 13.05.2024 summas kokku 3172,21 eurot. Kostja elatise suuruse arvestusele ja tagasiulatuva elatise arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud.
12.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Olev Mihkelson kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.