Puudutatud isik: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, epost: XXX);
OÜ XXXsundlõpetamine
Puudutatud isiku seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ XXXtaotlus likvideerija tasust ja likvideerimise kulude katteks vabastamiseks.
2.Sundlõpetada OÜ XXX(registrikood XXX) likvideerimismenetluseta.
3.Kustutada OÜ XXXregistrist.
4.Menetluskulud jätta OÜ XXXkanda.
5.Määrus saata puudutatud isikule ja pärast kohtumääruse jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post [email protected]) kustutamiskande tegemiseks).
6.Määruse resolutsiooni p 2 ja 3 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
2-16-5751
1.Tartu Maakohtu registriosakond edastas 12.04.2016 kohtule OÜ XXX dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus äriseadustiku (ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 sätestatud nõuetele (edaspidi lühendatult ka kui avaldus).
2.Avalduse kohaselt on registripidaja 30.11.2010, 29.08.2012, 16.10.2013 ja 11.11.2014 teatanud OÜ XXX juhatusele netovara mittevastavusest ÄS § 136 nõuetele.
3.Registriosakonna 16.09.2015 määrusega teatati äriühingu juhatusele veelkord osaühingu netorvara mittevastavusest ÄS §-le 136 ning anti tähtaeg 180 päeva määruse tegemisest esitada registripidajale oma otsus tarvitusele võetud abinõudest vastavalt ÄS § 176. OÜ XXXnimetatud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud.
4.Harju Maakohtu 22.04.2016 määrusega võeti Tartu Maakohtu registriosakonna avaldus menetlusse ja paluti OÜ-l XXX esitada oma seisukoht 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et OÜ-l XXX on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks või teavitada, keda soovib äriühing likvideerijaks, samuti likvideerimise läbiviimise soovi korral tasuda 300 eurot kohtu tagatiste kontole.
5.Puudutatud isiku seaduslik esindaja XXX on saatnud 27.04.2016 elektronpostiaadressilt XXX kohtule taotluse 22.04.2016 kohtumääruse saatmiseks pdf-formaadis. 22.04.2016 määrus on kätte toimetatud 27.06.2016 XXX emale.
6.Puudutatud isiku seaduslik esindaja XXX on saatnud 29.06.2016 elektronpostiaadressilt XXX kohtule teate, et tal ei ole võimalik maksta 300 eurot ühe korraga 14 päeva jooksul, misõttu ta palub võimaldada talle järelemaksugraafikut 50 eurot kuus.
7.Puudutatud isik ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud.
8.Tartu Maakohtu registriosakond on 13.07.2016 Harju Maakohtule teatanud, et OÜ XXX on 05.07.2016 esitanud registripidajale 2015 majandusaasta aruande, mille kohaselt on seisuga 31.12.2015 osaühingu netovara 32 eurot ning ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Käesoleva hetke seisuga (13.07.2016) ei ole OÜ XXX esitanud registripidajale täiendavalt andmeid ega dokumente selle kohta, et netovara oleks viidud seaduses nõutud tasemele. Kohtumääruse põhjendused Menetlusabi taotluse lahendamine
9.Kohus käsitleb puudutatud isiku seadusliku esindaja XXXi 29.06.2016 elektronpostiaadressilt XXX kohtule saadetud teadet, et tal ei ole võimalik maksta 300 eurot ühe korraga 14 päeva jooksul, misõttu ta palub võimaldada talle järelemaksugraafikut 50 eurot kuus, puudutatud isiku menetlusabi taotlusena likvideerija tasust ja likvideerimise kulude katteks vabastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 sätestab menetlusabi liigid. Nimetatud säte ei näe ette võimalust määrata puudutatud isikul menetlusabi likvideerija tasust ja likvideerimise kulude katteks vabastamiseks. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et taotlus likvideerija tasust ja likvideerimise kulude katteks vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puudub õiguslik alus.
2-16-5751 Sundlõpetamine ilma likvideerimismenetluseta
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sellele lisatud tõenditega, analüüsinud äriühingu poolt alates 2009 kuni käesoleva ajani registripidajale esitatud majandusaasta aruandeid, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ja registrist kustutada ilma likvideerimismenetluseta.
11.ÄS § 136 kohaselt peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2 500 eurot, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 2 500 eurot või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 2 500 eurot; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.
12.ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.
13.Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara vähem ÄS § 136 nimetatud osakapitali kohustuslikust suurusest. Registriosakond on nimetatud puudusele äriühingu tähelepanu korduvalt juhtinud, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist (05.07.2016 on puudutatud isik esitanud 2015 majandusaasta aruande, ent sellegi kohaselt on seisuga 31.12.2015 osaühingu netovara 32 eurot ning ei vasta seaduses sätestatud nõuetele).
14.Kõik äriühingu poolt registripidajale esitatud aastaaruanded alates 2009, fikseerivad, et ettevõtte omakapital on alla ÄS-is sätestatud määra. Alates 2012 ei ole puudutatud isikul majandustegevust majandusaasta aruannete kohaselt olnud.
15.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele ja seaduses sätestatud abinõusid äriühingu poolt tarvitusele võetud ei ole, siis kuulub äriühing sundlõpetamisele.
16.ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 2 kohaselt korraldavad juriidilise isiku likvideerimise likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.
18.TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.
2-16-5751
19.Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub ning teisi isikuid, keda likvideerijaks määrata, ei ole kohtule teada, siis ei ole võimalik likvideerijat määrata. Puudutatud isik ei ole näidanud üles huvi või hoolsust äriühinguga seotud kohustuste või menetluste suhtes ning seetõttu juhatuse liige likvideerijaks ka ei sobi. Kinnistusraamatust nähtuvalt ettevõttel kinnisvara puudub, samuti puuduvad liiklusregistri andmetel sõidukid. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole ettevõtte suhtes algatatud pankrotimenetlust ning ta ei ole menetlusosaliseks üheski menetluses olevas kohtumenetluses. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.
äriühing
tuleb
sundlõpetada
ilma
20.Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
21.ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus saadab kohtumääruse äriregistrile kande tegemiseks. Menetluskulud
22.TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid võimaluse jätta menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku kanda. Kuna menetlusosalised ei ole teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad menetluskulud, siis hüvitatavaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole.