7.Kohustada kohtutäitur Oksana Kutšmeid V.A. kontodele laekuvaid summasid ja V.A. nõuete arestimise alusel saadu andma ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja, sh vajadusel suurendades võlgniku pangakonto kasutuslimiidi.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud V.A. menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
kanda, v.a võlausaldajate
Määrata V.A. usaldusisiku Annika Rau tasuks 990 eurot (käibemaksuta).
2
10.Usaldusisiku tasust (990 eurot) maksta 300 eurot välja V.A. poolt kohtu deposiidina 20. veebruaril 2025 tasutud summa arvel Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EE761010220233760220).
11.Ülejäänud usaldusisiku tasu 690 eurot mõista välja V.A.-lt usaldusisiku Annika Rau kasuks ning kanda see Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EE761010220233760220).
12.Tühistada Tartu Maakohtu
19.novembri 2024. a maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
määrusega
13.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule. Saata määrus käesoleva määruse resolutsiooni p 12 täitmiseks (kinnistusraamatu kande muutmise osas) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
14.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.Veronika V.A. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. novembril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse ning 11. novembril 2024 avalduse täienduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik lapsehoolduspuhkusel, kuid alates veebruarist 2024. a enam vanemahüvitist ei saa ning tal puudub sissetulek. Võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgnik saab ainult lastetoetust 160 eurot kuus. Laste isa toetab rahaliselt. Võlgnikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx, XXX, hinnangulise väärtusega 40 000 eurot. Võlgniku väljaminekud ühes kuus on 874 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku veidi üle 10 500 eurot. Võlgnik tegi pensionisamba väljamakse avalduse ning raha saab mais 2025. a. Pensioniosakute väärtus on 15 740 eurot. Pensioniosakute väljamaksest soovib võlgnik maksta võlgnevuse.
2.Usaldusisiku aruande kohaselt tuleb avaldus rahuldada ja algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnik soovib oma eluase säilitada. Võlgnikule kuuluva kinnistu tegelikuks väärtuseks on aruande kohaselt 180 000 eurot, võlgnikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Võlgnik jäi 23. jaanuari 2025. a ärakuulamisel oma avalduse juurde. Võlgnik on motiveeritud kava täitma, et oma vara säilitada.
3.Usaldusisik esitas 26. veebruaril 2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse 3
täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Vastavalt koostatud kavale tasub võlgnik nelja kuu jooksul 100% nõuetest. Esimesed kolm kuud tasub võlgnik maksed kava järgi. Pensionisambast laekub summa usaldusisiku kontole ning hiljemalt 4. kuul teeb usaldusisik oma ametikontolt väljamaksed võlausaldajatele vastavalt nõuete jääkidele. Peale võlausaldajate nõuete tasumist laekunud summast tasutakse puuduolev usaldusisiku tasu ning ülejäänud summa kantakse võlgniku arveldusarvele. Usaldusisik esitas taotluse kohustada ASi Pensionikeskus tegema võlgniku pensionifondi osakute väljamakse usaldusisiku kontole. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Aastal 2025 kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 132 elatusmiinimum 1476 eurot 67 senti. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt igapäevasteks kuludeks 860 eurot (1160–300). Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 300 eurot kuus. Arvestades võlgnikule laekuvat kogumispensioni II samba summat ja aega, on kava koostatud nelja kuu peale. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Pankrotimenetlust saab algatada võlgniku suhtes, kes on püsivalt maksejõuetu. Arvestades võlgniku vara väärtust, kohustuste summat, laekuvat pensionisamba summat, ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasub võlgnik nelja kuu jooksul võlausaldajatele 10 823 eurot 37 senti ehk kogu võlgnevuse. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust ja säilitada oma perele kodu. B2 Impact OÜ ja Bondora AS teatasid, et neil ei ole vastuväiteid kava suhtes. Aktiva Finance Group OÜ, Aktiiv Sport OÜ ja Oksana Kutšmei tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõus ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 25 lg 1). Sellest tulenevalt on viis võlausaldajat kohtu poolt määratud kava esitamise tähtajaks nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega. Usaldusisiku hinnangul on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
5.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3). FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda 4
ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
6.Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil otsesõnu nõustunud võlausaldajad B2 Impact OÜ ja Bondora AS ning võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ, OSAÜHING AKTIIV SPORT ja Oksana Kutšmei ei ole kava suhtes seisukohta esitanud, mistõttu loetakse, et ka nemad on kavaga nõustunud (FIMS § 25 lg 1). Kohus, kuulanud võlgniku ja usaldusisiku ära, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Võlgnik täidab olemasolevate võlausaldajate nõudeid täies ulatuses ning suhteliselt lühikese aja jooksul (neli kuud). Ilma ümberkujundamiskavata ei ole võlgnik suuteline kohustusi täita. Kava täitmine on tõenäoline, võlgniku pensionifondi osakute väljamaksmisel suudab võlgnik kõik olemasolevad kohustused ära täita (dtl 467–468). Põhimõtteliselt oleks võlgnik ja võlausaldajad saavutanud kavaga sarnase olukorda ka lihtsalt pensionifondi osakute väljamaksmisel, ilma kava koostamiseta, sest eelduslikult katab väljamakstav summa ka võlgniku kohustusi ka siis, kui vahepealseid makseid ei tehta. Siiski on kava koostamine mõistlik, sest vastasel juhul täidetakse nõudeid kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Võlgnik on avaldanud soovi ise kohustused täita. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi kava täita. Võlgnik on suuteline kava igakuiselt täita 300 euro ulatuses. Kava kohaselt täidetakse võlausaldajate nõuded 100% ulatuses 4 kuu jooksul. Kava täitmisel pärast pensioniosakute väljamakse tegemist jääb võlgnikule kätte rohkem allesjäänud raha, kui kava koostamata jätmisel (kava järgi tasub võlgnik võlausaldajatele kokku 900 eurot ning 5
sellevõrra on allesjääv summa pärast pensiosakute arvel nõude täitmist suurem). Käesolevas menetluses saab õigustatud huvide kaalumisel arvestada, et võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last ning võlgnik on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
7.Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse käigus võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. Pankrotimenetluses tuleks võlausaldajate nõuded kaitsmisele samas suurusjärgus kui on kavas esitatud. Pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud on eelduslikult aga suuremad, kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Võlgnik soovib aga oma vara, eelkõige eluase, säilitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Võlgnik on kasutanud õigust pöörduda võlgade ümberkujundamiseks kohtu poole. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Võlgade ümberkujundamise menetlus on seaduseandja poolt kujundatud pigem võlgnikukeskseks ning mõeldud pankrotimenetluse asemel sellisel juhul, kus võlgnikul on võimalus makseraskused ületada võlgade ümberkujundamise kaudu. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajate nõuete katteks kolme kuu jooksul igakuiselt 300 euro kuus. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust (koos riiklike toetustega, sh toetustega lapsele ja lapsele makstava elatisega kokku umbes 1160 eurot), suudab võlgnik esitatud kava ka täita.
8.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4). Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
9.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või 6
menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu
19.novembri 2024. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
10.Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnik peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
11.Usaldusisik esitas koos kava kinnitamise taotlusega ka taotluse kohustada AS-i Pensionikeskus tegema võlgniku pensioniosakute väljamakse usaldusisiku kontole. Kohus leiab, et selline kohustamine ei oleks käesoleval juhul kava täitmisega vastuolus ega kahjustaks kuidagi võlgniku ega võlausaldajate huve, sest pensioniosakute väljamaksega kaetakse võlgniku veel maksmata kohustused täies ulatuses ning väljamakse rahast ka usaldusisiku tasu jäägi katteks ning võlgnikule endale ülekandmiseks. Siiski ei näe FIMS ega TsMS selleks võimalust, AS Pensionikeskus puhul ei ole tegemist menetlusosalisega, samuti ei kohaldata selles menetluse staadiumist esialgset õiguskaitset vms, millega saaks kohus menetlusvälist isikut millekski kohustada.
12.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud FIMS § 30 lg 6 alusel kohustada kohtutäiturit andma ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja võlgniku kontodele laekuvaid summasid ja võlgniku nõuete arestimise alusel saadu, sh vajadusel suurendada võlgniku pangakonto kasutusliimidi. Kohus selgitab, et FIMS § 30 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Käesoleval juhul kehtib ümberkujundamiskava võlgniku suhtes algatatud kõikide täitemenetluste suhtes, sundtäitmisel olevate nõuete aluseks on ümberkujundamiskavaga 7
hõlmatud võlausaldajate nõuded (kohtulahendid tsiviilasjades nr 2-21-116371, nr 2-21137138, nr 2-23-123736 ja nende alusel algatatud täitemenetluste tasud ja kulud) (vt dtl 65 ja 494–496). Seega kuivõrd kavaga on hõlmatud kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused, ei tohi FIMS § 32 lg 2 järgi üheski neist täitemenetlust jätkata, mis tähendab ka võlgniku vara aresti alt vabastamist. Kohtule teadaolevalt ei täida siiski kohtutäiturid vastavat seaduse nõuet ega vabasta võlgniku vara aresti alt, mistõttu peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas kohustada kohtutäiturit andma välja kavaga hõlmatud võlausaldajatele võlgniku kontole laekuvad summad ja võlgniku nõuete arestimise alusel kantav raha, sh kohustada vajadusel kohtutäiturit tõstma vajadusel kasutuslimiidid. Peale võlausaldajate nõuete tasumist laekunud summast tasutakse puuduolev usaldusisiku tasu ning ülejäänud summa kantakse võlgniku arveldusarvele. Menetluskulude jaotus
13.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
14.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 990 eurot ning kanda see Avitase OÜ kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 9 tundi (tunnitasuga 110 eurot). FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
15.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 110 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 9 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 990 eurot.
16.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 300 eurot. Usaldusisiku tasust (990 eurot) tuleb 300 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 690 eurot tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks.
8
Usaldusisik palub kanda tasu Avitase OÜ kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.