Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-16-102834

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Eesti Energia AS esitas 12.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 343 euro saamiseks. Kohus tegi 26.02.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.03.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Eesti Energia AS (hageja) esitas 24.03.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Axxxxx Vxxxxxxxxxxxt (kostja) hageja kasuks välja mõista põhivõla 209,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 141,65 eurot, jooksva viivise ja viivise väljamõistetud põhivõlalt kuni nõude täitmiseni. Samuti ka Eesti Energia AS poolt tasutud riigilõivu. Tartu Maakohus võttis hagi 12.04.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 17.05.2016. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga võrgu- ja elektrilepingu nr 5408078440, millest alates 01.01.2013 kehtib kostja ja võrguettevõtja vahel võrguleping tarbimiskohal asukohaga aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx võrguteenuse osutamiseks. Kuna elektrituru avanemisel (01.01.2013) ei sõlminud kostja ühegi elektrimüüjaga lepingut, siis osutati talle üldteenust.

2-16-102834 Elektrilevi OÜ on andnud hagejale õiguse väljastada võrguteenuse osutamisega seotud lepingutest tulenevaid nõudeid ja Elektrilevi OÜ nimetas teenust osutama hageja. Hageja on elektrienergiat edastanud ja Elektrilevi OÜ võrguteenust osutanud, kuid arved on kostja poolt käesoleva ajani tasumata. Kostjal on tasumata arved perioodil 24.07.2013-23.03.2016. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS Üldteenuse tüüptingimuste punktis 5.5 on sätestatud, et kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõppeb tasude laekumise päeval (kaasaarvatud). Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata arvetelt viivist selliselt, et kuna arve tasumise tähtajad on keskmiselt 2 nädalat, siis viivis arve esitamise ja viivis arve sissenõutavaks muutumise seisuga on erinevad. Jooksva viivise arvestus ei sõltu arve esitamisest ja sissenõutavaks muutumisest vaid on katkematu ja lähtub vaid arvel kajastatud põhinõude tasumisega viivitatud päevadest ning hagi esitamisel on lähtutud jooksvast viivisest. Kohus kontrollis viivisearvestust ja leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt. Seega on viivis on kokku 141,65 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 24.03.2016 kuni 11.07.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 23,07 eurot (0,1% x 209,73€x110p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 164,72 eurot (141,65+23,07). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 209,73 eurot, kuid mitte rohkem kui 45,01 eurot, kuivõrd hageja ei soovi nõuda viivist üle põhinõude. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 374,45 eurot, millest 209,73 eurot moodustab põhivõlg ja 164,72 eurot 11.07.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-16-102834 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista üksnes nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55 eurot, kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.