Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-124903

Menetluse käik Aktsiaselts Starman esitas 20.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 711,95 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.02.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS Starman (hageja) esitas 14.03.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Pxxxx Txxxxxxxxx (kostja) hageja kasuks välja mõista põhivõla 448,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 262,14 eurot, jooksva viivise ja viivise väljamõistetud põhivõlalt ja menetluskuludelt kuni nende täitmiseni. Samuti ka AS Starmani poolt tasutud riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud. Tartu Maakohus võttis hagi 16.03.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 17.05.2016. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

2-15-124903 ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga 23.12.2011 liitumise- ja teenuseosutamise lepingud, mille alusel kohustus hageja kostjale osutama teenust ja võimaldama kostjale teenuse kasutamiseks vajaminevate seadmete renti. Kostja kohustus teenuste eest ja seadmete renti maksma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei ole arvetes nõutud summasid tasunud, millega on rikkunud oma lepingust tulenevalt tasu maksmise kohustust. Hageja nõuab põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Starmani teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 10.1 on sätestatud, et kumbki pool võib nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata arvetelt viivist alates maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o kuni 14.03.2016. Kohtu hinnangul ei ole hageja viiviseid arvestanud korrektselt. Kohus kontrollis iga arve osas viivituses oldud päevi ning tuvastas, et viivituses oldud päevade arvud on ebaõiged (1 päev vähem) ja seega on hageja arvestanud viivise valesti. Viivituses oldud päevad ja viivised on alljärgnevad: - A-18969294, võlgnevus 18,92, periood 31.05.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1383, viivis 13,08; - A-19227407, võlgnevus 24,46, periood 30.06.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1353, viivis 16,55; - A-19318171, võlgnevus 24,46, periood 31.07.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1322, viivis 16,17; - TA-35952, võlgnevus 29,91, periood 31.07.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1322, viivis 19,77; - TA-35783, võlgnevus 18, hageja viivist ei nõua; - A-19643250, võlgnevus 31,35, periood 31.08.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1291, viivis 20,24; - A-19666153, võlgnevus 17,94, periood 30.09.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1261, viivis 11,31; - A-19932690, võlgnevus 17,94, periood 31.10.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1230, viivis 11,03; - A-20106976, võlgnevus 17,94, periood 30.11.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1200, viivis 10,76; - A-20341734, võlgnevus 14,20, periood 31.12.2012-14.03.2016, viivitatud päevi 1169, viivis 8,30; - NA-41292, võlgnevus 39,90, periood 10.01.2013-14.03.2016, viivitatud päevi 1159, viivis 23,12;

2-15-124903 - NA-41291, võlgnevus 59,90, periood 10.01.2013-14.03.2016, viivitatud päevi 1159, viivis 34,71; - NA-41290, võlgnevus 109,90, periood 10.01.2013-14.03.2016, viivitatud päevi 1159, viivis 63,69; - NA-41288, võlgnevus 10, periood 10.01.2013-14.03.2016, viivitatud päevi 1159, viivis 5,80; - NA-41289, võlgnevus 10, periood 10.01.2013-14.03.2016, viivitatud päevi 1159, viivis 5,80; - A-20453572, võlgnevus 10,95, periood 31.01.2013-14.03.2016, viivitatud päevi 1138, viivis 6,23; - A-20609501, võlgnevus -7,56, periood 28.02.2013-14.03.2016, viivitatud päevi 1110, viivis 4,20. Viivis on kokku seega 262,36 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 15.03.2016 kuni 11.07.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 26,67 eurot (0,05% x 448,21€x119p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 289,03 eurot (262,36+26,67). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 448,21 eurot, kuid mitte rohkem kui 159,18 eurot, kuivõrd hageja ei nõua viivist üle põhinõude. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 737,24 eurot, millest 448,21 eurot moodustab põhivõlg ja 289,03 eurot 11.07.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 130 eurot, kokku 175 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 287,60 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 287,60 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „Esindustasu võlglase Pxxxx Txxxxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise

2-15-124903 esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 462,60 eurot, millest 175 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 287,60 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.