Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja hüvitis summas 4649,50 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Z.J (hageja) esitas 31.03.2023. a kohtusse hagiavalduse A.D vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte ühisomandi korteriomandile, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX , müües korteriomandi avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o 1⁄2 hagejale ja 1⁄2 kostjale. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled XXX abielu. Abielu lahutati 17.08.2020.a. Poolte ühisvaraks on 29.12.2006. a soetatud korteriomand, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX . Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele korteriomandi jagamise osas. Hageja tegi kostjale ettepaneku kohtuväliselt vara jagamiseks, kuid kostja ettepanekuga ei nõustunud. Kostja ei soovi korteriomandi võõrandamist, sest ta selles korteris elab ja tal teist elukohta ei ole.

Hageja ei nõustunud kostja vastuhagiga ühisvara jagamise ja hüvitiste nõudes.

Vastuseks vastuhagile avaldas hageja, et temale sobib korteriomandi ühisomandi lõpetamine kostja poolt vastuhagis taotletud viisil, s.o korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisega, aga hageja ei nõustu kostja seisukohtadega hagejale hüvitise arvestamisel. Hageja ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et pärast abielu lahutamist on kostja tasunud ühise kodulaenu makseid. Hageja väitel on maksnud kodulaenu makseid tema enda pangakontolt enda raha arvel. Kostja on teinud hageja pangakontole ülekandeid, aga need ei ole seotud poolte ühise laenuga. Hageja väitel on laekumised kostjalt seotud hageja müügitegevusega www.osta.ee-s, kus oli loodud kostja nimele konto. Kogu hageja 2 (15)

müügitegevusest saadav raha on kantud kostja arvele ja kostja on saatnud raha hagejale tema pangaarvele tagasi. Seda tõendab kostja pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et O. A. kandis 26.10.2020. a kostja arvele 1000 eurot, selgitusega „e-konto väljamakse“, ja 26.10.2020. a kandis kostja 500 eurot hageja arvele ning 27.10.2020. a veel 500 eurot, samuti kandis O. A. 27.11.2020. a kostja arvele 1000 eurot selgitusega "e-konto väljamakse" ja 27.11.2020. a kandis kostja 500 eurot hageja arvele ja 28.11.2020. a veel 500 eurot. Kostja kontolt nähtuvalt on edaspidi käitutud sama mustri järgiO. A. -poolt kostja kontole saadetud e-konto raha saadeti hageja arvele või osa saadeti hageja arvele ja osa võeti sularahana välja. Seega ei ole põhjendatud kostja nõue pärast abielu lahutamist poole tasutud kodulaenu maksete ulatuses hüvitise saamiseks ja nõude tasaarvestamiseks hagejale korteriomandi eest makstava hüvitisega. Hageja ei nõustu ka kostja nõudega arvestada hagejale korteriomandi eest makstavast hüvitisest maha pool sõiduauto Chevrolet Captiva müügist saadud rahast. Hageja väitel müüdi sõiduauto hageja ja kostja poolt ning müügist saadud raha jagati poolte vahel kokkuleppel. Hageja avaldas alguses, et sõiduauto müüdi 6500 euro eest ja see raha jagati poolte kokkuleppel selliselt, et 1000 tasus hageja kostja arvele, 5000 eurot kandis hageja poolte ühisele pojale, A.D-le, auto soetamiseks ning ülejäänud raha jagati poolte vahel võrdselt. Menetluse käigus hilisemalt tunnistas hageja, et sõiduauto müügihind oli 9499 eurot. Hageja väitel kasutati enamus sellest rahast poolte kokkuleppel nende ühisele pojale uue auto soetamiseks. Poolte lapsel oli vana auto BMW (3. seeria) ja selle müügist ning Chevrolet Captiva müügist saadud vahendite eest soetati uus BMW (7. seeria), millega laps ja ka kostja ise praegu sõidavad. Hageja avaldas, et on nõus sellega, et kui korteriomand jääb kostja ainuomandisse, siis jäävad ka kodulaenu kohustused kostja kanda ning hagejale korteriomandi eest makstavat hüvitist vähendatakse poole laenujäägi võrra.

Menetluse käigus (27.09.2024. a esitatud menetlusdokumendis) muutis hageja oma hagiavalduses esitatud nõuet ühisvara jagamise viisi osas ja taotleb, et kohus lõpetaks poolte ühisomandi korteriomandile, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXXas XXX , jättes korteriomandi hageja ainuomandisse, kohustades hagejat tasuma kostjale hüvitise, mis vastab enamsaadud ühisvara väärtusele. Ühtlasi taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 10 718,36 eurot ja tasaarvestaks selle hageja nõude kostja hüvitise nõudega hageja vastu. Hageja põhjendab, et hagi esitamise seisuga ei olnud tal raha, et osta välja kostja korteriomandi osa. Alates 12.09.2024. a on tasutud laen, mis oli võetud korteriomandi soetamiseks ja nüüd saab hageja võtta laenu, et maksta kostjale tema osa eest ühisomandis. Hagejal ei ole rohkem kinnisvara, kus tema saaks elada, kuid kostjal on ka teine elukoht aadressil XXX . Hageja töökoht asub korterist 300 m kaugusel, kostja viibib korteris väga harva, sest töötab kaugsõidu autojuhina. Hageja väitel tasus tema pärast abielu lahutamist korteriomandi soetamiseks ühiselt võetud laenu makseid. Hageja on teinud pärast abielu lahutamist oma lahusvara arvel ühisomandile kulutusi summas kokku 21 436,71 eurot ja hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt poole sellest summast, s.o 10 718,36 euro hüvitamist. Kohus määras korteriomandi turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi ja 12.09.2024. a eksperdiarvamuse kohaselt maksab poolte ühisomandis olev korteriomand 105 000 eurot. Kui korteriomand jääb hageja ainuomandisse, siis tuleb hagejal maksta kostjale hüvitist 3 (15)

pool sellest summast, s.o 52 500 eurot. Hageja taotleb, et kostja hüvitise nõue tasaarvestataks hageja hüvitise nõudega kostja vastu summas 10 718,36 eurot. Hageja väitel on laenuhaldur kinnitanud, et ta saaks laenu 41 000 euro ulatuses kindlasti ja hageja arvab, et saaks laenu ka suuremas summas, kuid ta ei ole nõus maksma kostjale korteriomandi eest hüvitist rohkem kui pool korteriomandi väärtusest.

sellest, et hagejal ei ole olnud selliseid sissetulekuid, mille arvel oleks olnud võimalik laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Alates abielu lõppemisest on kostja tasunud üksi ka poolte ühise korteriomandi ülalpidamise kulusid, st kommunaal-, elektri- ja sidekulusid. Alates abielu lahutamisest kuni vastuhagi esitamiseni on kostja tasunud korteriomandi majandamis- ja kommunaalkulude arveid kogusummas 4810,30 eurot, elektriarveid kogusummas 1127,59 eurot ja võrguteenuse eest arveid summas 895 eurot. Seega kogusummas on teinud kostja kulutusi 6832,89 eurot. Hageja ei ole panustanud korteriomandi ja selle kasutamisega seotud kulude tasumisse. Kokku on kostja pärast abielu lahutamist täitnud oma lahusvara arvel poolte ühist laenukohustust ning tasutud poolte ühisvarasse kuuluva korteri kulusid kokku summas 27682,02 eurot ja kostja leiab, et tal on õigus nõuda hagejalt nimetatud summast poole (50%), s.o 13 841,01 euro hüvitamist. Abielu kestel soetasid pooled ühisvara hulka sõiduauto Chevrolet Captiva (2013), numbrimärgiga XXX . Hageja müüs nimetatud sõiduauto sügisel 2021. aastal maha. Kostjale teadaolevalt müüs hageja sõiduauto 10 000 euro eest ja kasutas müügist saadud raha endale sõiduauto ostmiseks. Kostja leiab, et hagejal tuleb sõiduauto müügist saadud raha tagastada poolte ühisvarasse ja raha tuleb seejärel jagada poolte vahel võrdselt. Kostja hinnangul on poolte ühisomandis oleva korteriomandi turuväärtus 100 000 eurot. Arvestades ühisvaral lasuvaid täitmata laenukohustusi (8336,45 eurot) on korteriomandi turuväärtus 91 663,55 eurot ja korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisel kostja poolt hagejale makstav hüvitis seega 45 831,78 eurot. Kostja leiab, et tal on õigus tasaarvestada hageja hüvitise nõue enda hüvitise nõuetega hageja vastu.

Kostja ei nõustunud hageja vastuväidetega ja täiendatud hagiga. Menetluse käigus (29.10.2024.a esitatud menetlusdokumendis) täiendas kostja oma vastuhagi ühisvara jagamise viiside, hüvitise nõuete ja tasaarvestuse taotluste osas. Täiendatud vastuhagiga taotleb kostja, et kohus jagaks poolte ühisvara järgmiselt: 1) lõpetada poolte ühisomand XXXas XXX asuvale korteriomandile, registriosa numbriga XXX , jättes korteriomandi kostja ainuomandisse; 2) kohustada hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja; 3) hüvitada kostjale ühisvara arvel 20 907,96 eurot lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete hüvitamiseks; 4) hüvitada kostjale ühisvara arvel 9138,45 eurot kostja lahusvara arvel tasutud korteriomandi majandamiskulude hüvitamiseks; 5) mõista hagejalt ühisvarasse 9499 eurot, s.o poolte ühisomandis olnud sõiduauto Chevrolet Captiva müügist saadud raha, ja jätta see raha hagejale; 6) tasaarvestuse tulemusena kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist 32 727,30 eurot või muus summas, mis vastab enamsaadud ühisvara väärtusele; 7) alternatiivselt punktis 3 esitatud nõudele mõista hagejalt kostja kasuks välja 10 453,98 eurot ja tasaarvestada see hageja hüvitise nõudega kostja vastu; 8) alternatiivselt punkt 4 nõudele mõista hagejalt kostja kasuks välja 4569,23 eurot ja tasaarvestada see hageja hüvitise nõudega kostja vastu; või alternatiivselt 9) lõpetada poolte ühisomand XXXas XXX asuvale korteriomandile, registriosa numbriga XXX , selle müümisega avalikul enampakkumisel;

5 (15)

10) tasuda korteriomandi müügist saadava raha arvel müügiga seotud kulud, tasuda kostjale 20 907,96 eurot kostja poolt lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete hüvitamiseks, 9138,45 eurot kostja poolt lahusvara arvel tasutud korteriomandi majandamiskulude hüvitamiseks ja 4749,50 eurot, s.o pool hagejalt ühisvarasse mõistetud sõiduauto müügist saadud rahast, ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt; 11) määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et kui pooled ei müü korteriomandit kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, viiakse korteriomandi enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja kohtutäituri poolt avaliku enampakkumise läbiviimisel on korteriomandi alghinnaks 105 000 eurot ning igal järgmisel enampakkumisel võib kohtutäitur vähendada alghinda 3% võrra eelmise enampakkumise alghinnast. Kostja ei nõustunud hageja väidetega selle kohta, et hageja tasus pärast abielu lahutamist ühiselt võetud kodulaenu makseid enda vara arvelt ning kostja poolt hageja kontole kantud summade puhul ei olnud tegemist laenu tasumiseks kantud rahaga vaid hageja müügitegevusest kostja nimel loodud osta.ee kontol saadud rahaga. Kostja nimel loodud osta.ee kontol toimunud müügitegevusest on O. A. kandnud perioodil XXX kuni 06.09.2023. a kostja pangakontole 15 035 eurot. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et O. A. kontolt tehtud maksed on seotud hageja müügitegevusega. Teiseks, kostja poolt alates XXX hageja pangakontole kantud summad on oluliselt suuremad kui O. A. -lt kostja pangakontole laekunud summad. Nimelt on kostja alates 17.08.2020.a kuni 12.11.2023. a kandnud hageja pangakontole 31 315 eurot. Perioodil XXX (s.o alates poolte abielu lahutamisest) kuni 12.08.2023. a täideti poolte ühist laenukohustust kostja lahusvara arvel kokku summas 20 907,96 eurot. Alates 2023. aasta septembrist on laenukohustuse täitmisel osalenud pooled võrdsetes osades, sh on ostja tasunud hageja kontole vähemalt poole igakuisest laenu- ja intressimaksest. Laenulepingust tulenevad poolte ühised kohustused on tänaseks täidetud ja ühisvaral enam jagatavaid kohustusi ei ole. Pärast poolte abielu lahutamist on poolte ühise korteriomandi majapidamiskulusid (kommunaal-, elektri- ja sidekulud) tasunud vaid kostja. Vastuhagi esitamise, s.o 03.08.2023. a seisuga, oli kostja tasunud majandamiskulusid oma lahusvara arvel summas 6262,02 eurot (kommunaalarveid summas 4810,30 eurot, elektriarveid summas 1127,59 eurot ja sideteenuste arveid summas 895 euro). Pärast vastuhagi esitamist on kostja tasunud täiendavalt korteriühistule kommunaalkulusid summas 2177,01 eurot, elektriarveid summas 317,82 eurot ja sideteenuste arveid summas 381,60 eurot. Kokku on kostja tasunud poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi majandamiskulusid summas 9138,45 eurot. Seega on kostja pärast abielu lahutamist teinud oma lahusvara arvel ühisvarale kulutusi kokku summas 30 046,41 eurot. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda selle summa hüvitamist ühisvara arvel ja ühisvara jagamisel kostja poolt esmaselt taotletud viisil, s.o korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisega, taotleb kostja enda nõude tasaarvestamist hageja hüvitise nõudega. Eksperdi arvamuse kohaselt on korteriomandi väärtus 105 000 eurot. Seega tasaarvestuse tulemusena peaks kostja maksma hagejale tema osa eest hüvitist 37 476,80 eurot. Hageja on esitanud müügilepingu, mille kohaselt müüs hageja poolte ühisvara hulka kuulunud sõiduauto hinnaga 9499 eurot. Kostja on seisukohal, et nimetatud hüvitis tuleb ühisvara jagamisel jätta hagejale ning tema poolt ühisvara arvel enamsaadust pool, s.o 4749,50 eurot, tuleb tasaarvestada kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise

6 (15)

summaga. Tasaarvestuste tulemusena kuulub korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisel kostja poolt hagejale tasumisele hüvitis summas 32 727,30 eurot (37 476,80 – 4749,50). Kuna hageja loobus nõudest jagada korteriomand nii, et see müüakse enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel, siis otsustas kostja täiendada oma vastuhagi vastava alternatiivse nõudega. Kostja on seisukohal, et juhul, kui kummalgi poolel ei ole võimalik maksta teisele poolele tema osa eest hüvitist, mis korteriomandi poole ainuomandisse jäämise korral teisele poolele maksmisele kuuluks, tuleb korteriomand jagada nii, et see müüakse enampakkumisel. Kostja märgib siinkohal, et ta on valmis ja võimeline tasuma hagejale hüvitist kuni 35 000 eurot. Juhul, kui hüvitis, mida kostja tasuma peaks, kujuneb suuremaks, palub kostja jagada poolte ühisvara nii, et XXXas XXX asuv korteriomand müüakse enampakkumisel ning müügist saadava raha arvel tasutakse müügiga seotud kulud, tasutakse kostjale tema lahusvara arvel ühisvarale tehtud kulutused ning pool hagejalt ühisvara hulka mõistetud sõiduauto müügist saadud rahast ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt.

Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta Z.J (hageja) hagi A.D (kostja) vastu ühisvara jagamise ja hüvitise nõudes ning rahuldamisele kuulub A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara jagamise nõudes ja osaliselt hüvitiste nõudes.

Poolte esitatu põhjal tegi kohus kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: 

Pooled, hageja Z.J ja kostja A.D, abiellusid XXX (dtl 6) ning poolte abielu lahutati XXX (dtl 7).



Pooled omandasid 29.12.2006. a ühisomandisse korteriomandi, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXXas XXX , mille reaalosaks on eluruum nr 1 (XXX korteriomand).



XXX korteriomandi ostmiseks ja remontimiseks sõlmisid pooled Swedbank ASiga kodulaenu lepingu nr 06-241637-EV ja laenulepingu lisa (dtl 75-80), millega võtsid ühiselt laenu 31 333,34 eurot. Laenulepingu lisa järgi kohustusid pooled tagastama laenuandjale laenu koos intressidega igakuiste osamaksetena 593,79 eurot kuus, lõpptähtajaga 12.09.2024. a.



Poolte ühisomandis oli abielu ajal omandatud sõiduauto CHEVROLET CAPTIVA, registreerimismärgiga XXX . 25.10.2021. a sõlmitud müügilepinguga (dtl 201-202) müüs hageja sõiduauto AB Kreditex AS-ile hinnaga 9499 eurot.

Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi ja kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ning oma lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Pooled taotlevad hagides nende ühisomandis oleva XXX korteriomandi jagamist ja kostja lisaks sõiduauto CHEVROLET CAPTIVA müügist saadud raha jagamist. Poolte vahel on vaidlus ühisvara jagamise viisi üle. Mõlemad taotlevad XXX korteriomandi ühisomandi lõpetamist selle enda ainuomandisse jätmisega, kostja alternatiivselt ka avalikul enampakkumisel müümise teel. Lisaks on poolte vahel vaidlus selle üle, kumma lahusvara arvel pärast abielu lahutamist täideti pangalaenust tulenevaid solidaarseid kohustusi.

Alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui samast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 211 lg 1 näeb ette, et kui enne sama seaduse jõustumist 7 (15)

sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne sama seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates sama seaduse jõustumisest samas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Tulenevalt nimetatud sätetest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva perekonnaseaduse kohaselt, sh tuleb kehtiva seaduse kohaselt jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist omandatud vara. Poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda aga vara omandamise ajal kehtinud seadusest. PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb abikaasade varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse. Vastavalt PKS § 37 lg-le 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. PKS § 37 11 järgi määratakse ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt RKTKo 10.04.2019. a nr 2-17-11516, p-d 24, 29), et kohus peab lõpetama ühisomandi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, seejuures tuleb kaasomand (ühisomand) lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem. Sealhulgas on Riigikohus selgitanud (vt nt RKTKo 26.04.2017. a nr 3-2-1-14-17, p 26), et kui asja soovib üks kaasomanik (ühisomanik), peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma. PKS § 34 lg 2 näeb ette, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. PKS § 34 lg 3 sätestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 15.06.2022. a nr 2-20-17088, p 9.4), et kaasomandi lõpetamise menetluses on võimalik esitada tingimuslik protsessuaalne tasaarvestuse avaldus, kui hageja hagi või kostja vastuhagi nõudena taotleb kaasomandi lõpetamist viisil, mille tulemusena tekib kellelgi menetlusosalistest teise menetlusosalise kasuks raha maksmise kohustus. Kui kohus otsusega kaasomandi sellisel viisil lõpetab, saab raha maksma kohustatud menetlusosalise tasaarvestuse avaldust kohus otsuse tegemisel arvestada ning väljamõistetavat rahalist hüvitist vastavalt vähendada, kui tasaarvestus on põhjendatud, st kui raha maksma kohustatud menetlusosalisel on raha saama õigustatud menetlusosalise vastu mingi rahaline nõue. Antud juhul lõppes poolte varaühisuse varasuhe abielu lahutamisega 18.08.2020. a. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et varasuhte lõppemise, s.o 18.08.2020. a seisuga kuulus poolte ühisvara koosseisu XXX korteriomand ja lisaks sõiduauto CHEVROLET

8 (15)

CAPTIVA, mille hageja 25.10.2021. a ära müüs. Poolte vahel on vaidlus ühisvara, s.o XXX korteriomandi ja sõiduauto müügist saadud raha jagamise üle, samuti selle üle, kumma poole lahusvara arvel on pärast abielu lahutamist täidetud ühiselt korteriomandi soetamiseks võetud laenu. Mõlemad pooled soovivad korteriomandi jagamist primaarselt enda ainuomandisse jätmisega teisele poolele tema osa eest hüvitise maksmise vastu. Mõlemad pooled on esitanud protsessuaalsed tasaarvestuse avaldused vastaspoole hüvitise nõude tasaarvestamiseks oma hüvitise nõude/nõuetega. Arvestades ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid peab kohus korteriomandi jagamisel poole ainuomandisse jätmisega muu hulgas arvestama, kui suurt hüvitist on pool valmis ja võimeline teisele poolele tema osa eest maksma. Seetõttu käsitleb kohus järgnevalt kõigepealt poolte tasaarvestuseks esitatud hüvitise nõudeid ja seejärel alles ühisvara jagamist.

Poolte hüvitise nõuded seoses kodulaenu lepingust nr 06-241637-EV tulenevate kohustuste täitmisega pärast varaühisuse lõppemist Poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega XXX . Poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud kodulaenu lepingu nr 06-241637-EV järgi oli laenu jääk XXX seisuga 28 489,20 eurot (dtl 58). Vastavalt lepingule (dtl 75-80) oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 12.09.2024. a ja laenu- ning intressimakseid tuli tasuda igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule 593,79 eurot kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et alates 2023. aasta septembrist tasusid nad laenumakseid võrdsetes osades ja laen on tähtaegselt tagastatud. Vaidlus on aga selle üle, kelle lahusvara arvel tasuti laenumakseid perioodil alates XXX kuni septembrini 2023. Kumbki pool väidab, et laenumakseid tasuti sel perioodil tema lahusvara arvel ning pooled nõuavad poole tasutud summa ulatuses vastaspoolelt hüvitist ühisvara arvel. Laenulepingu p 4.2. (dtl 76) kohaselt vastutavad pooled laenusaajatena laenulepingu täitmise eest solidaarselt, st et pank võib nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist laenusaajatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega olid pooled laenulepingu võlasuhtes võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Riigikohus (vt RKTKo 30.10.2024. a nr 2-21-6200, p 33) on avaldanud seisukohta, et lahutatud abikaasa nõudeõigus tema lahusvara arvel tasutud ja ühisvara omandamisele suunatud ühise laenu tagasimaksete hüvitamiseks tuleb lahendada PKS § 34 lg 2 alusel kui nõue hüvitada ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtus, mitte kui solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes VÕS § 69 lg 1 alusel tekkiva tagasinõude abil on võimalik tasutud laenumaksete puhul jõuda sarnasele tulemusele nagu ka hüvitamise nõudega PKS § 34 lg 2 alusel. Hageja väitel täitis tema pärast abielu lahutamist oma lahusvara arvel kodulaenu lepingust nr 06-241637-EV tulenevaid kohustusi summas 21 436,71 eurot ja hageja nõuab kostjalt hüvitist poole tasutud summa ulatuses, s.o 10 718,36 eurot. Kostja väitel tasuti perioodil alates abielu lahutamisest kuni 2023. aasta septembrini kodulaenu lepingust nr 06241637-EV tulenevaid kohustusi 20 907,96 euro ulatuses tema lahusvara arvel ja kostja nõuab summa hüvitamist ühisvara arvel. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 peab solidaarkohustuse täitmist tõendama pool, kes hüvitist nõuab. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et laenu- ja intressimakseid tasuti hageja pangakontolt. 9 (15)

Kostja nõudel nõudis kohus tõendite kogumise korras Swedbank AS-ilt välja hageja pangakonto väljavõtted perioodi kohta XXX kuni 30.09.2023. a (dtl 259-276, dtl 387419). Nimetatud tõenditest nähtub, et hageja Swedbank AS-i arvelduskontolt nr EE222200221012456104 on perioodil alates XXX kuni 31.08.2023. a tasutud laenulepingu nr 06-241637-EV järgi iga kuu 12. kuupäeval laenu põhiosa- ja intressimakseid kokku summas 21 523,28 eurot, sh 12.09.2020. a kuni 12.10.2022. a kuumakse summas 593,79 eurot, 12.11.2022. a kuni 12.04.2023. a kuumakse summas 605,84 eurot ja 12.05.2023. a kuni 12.08.2023. a kuumakse 612,42 eurot. Hageja arvelduskonto väljavõtetelt (dtl 259-276, dtl 387-419) nähtub, et perioodil alates XXX kuni 31.08.2023. a on kostja enda arvelduskontolt nr EE382200221014399405 teinud hageja kontole igakuiselt makseid kokku summas 29 650 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et kogu kostja poolt hageja arveldusarvele kantud raha oli hageja raha, mis laekus O. A. -lt kostja kontole seoses hageja müügitegevusega kostja nimel loodud osta.ee kontol. Kostja on esitanud oma Swedbank AS-i arveldusarve nr EE382200221014399405 väljavõtted perioodi kohta XXX kuni 30.09.2023. a (dtl 134-196). Nimetatud tõenditest nähtub, et perioodil alates XXX kuni 31.08.2023. a O. A. on kandnud kostja arveldusarvele kokku 15 235 eurot, sh 26.10.2020. a 1000 eurot, 27.11.2020. a 1000 eurot, 28.12.2020. a 1000 eurot, 22.02.2021. a 1000 eurot, 17.03.2021. a 750 eurot, 16.04.2021. a 1000 eurot, 11.05.2021. a 1000 eurot, 15.06.2021. a 600 eurot, 24.09.2021. a 1000 eurot, 05.11.2021.a 1000 eurot, 21.12.2021. a 855 eurot, 23.02.2022. a 1230 eurot, 24.05.2022. a 800 eurot, 16.08.2022. a 350 eurot, 27.09.2022. a 200 eurot, 15.11.2022. a 270 eurot, 09.12.2022. a 450 eurot, 11.01.2023. a 650 eurot, 25.01.2023. a 230 eurot, 22.02.2023. a 100 eurot, 23.03.2023. a 250 eurot ja 17.07.2023. a 500 eurot. Sel perioodil kostja poolt hageja arvelduskontole tehtud maksed ei kattu üldjuhul O. A. poolt kostja arveldusarvele tehtud maksetega ega kuupäevadega. Lisaks on kostja kandnud sel perioodil hageja arveldusarvele 29 650 eurot, s.o oluliselt rohkem, kui on kostja kontole laekunud O. A. -lt. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on kandnud perioodil alates XXX kuni 31.08.2023. a tema arvelduskontole raha mingi muu kohustuse katteks, siis saab kohtu hinnangul lugeda tõendatuks kostja väite selle kohta, et perioodil alates XXX kuni 31.08.2023. a kandis ta hageja arveldusarvele raha 20 907,96 euro ulatuses kodulaenu lepingust nr 06-241637-EV tulenevate kohustuste katteks. Sel perioodil olid laenulepingust tulenevad kohustused kokku summas 21 523,28 eurot. Vaidlust ei ole, et pooled olid panga ees solidaarvõlgnikud ja tulenevalt VÕS § 69 lg-st 1 pidid nad omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, s.o kumbki summas 10 761,64 eurot (21 523,28 / 2). Kuna kostja kandis kohustuse katteks 20 907,96 eurot, siis saab järeldada, et kostja lahusvara arvel täideti solidaarset kohustust 10 146,32 euro (20 907,96-10 761,64) ulatuses hagejale langevas osas ning kostjal on õigus nõuda 10 146,32 euro ulatuses hüvitist ühisvara arvel. Eeltoodut arvestades on põhjendatud kostja nõue hagejalt lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete eest hüvitise saamiseks summas 10 146,32 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta on oma lahusvara arvel täitnud laenulepingust tulenevaid poolte solidaarseid kohustusi kostjale langevas osas, mistõttu ei ole hageja nõue kostjalt hüvitise saamiseks summas 10 718,36 eurot põhjendatud.

Kostja hüvitise nõue seoses ühise korteriomandi majandamiskulude tasumisega

10 (15)

Kostja väitel tasus ta pärast abielu lahutamist, s.o alates XXX oma lahusvara arvel poolte ühise korteriomandi majapidamiskulud 29.10.2024. a seisuga kokku summas 9138,45 eurot, sh kommunaalarved, elektriarved ja sideteenuste arved. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et kostja on kandnud perioodil alates XXX kuni 29.10.2024. a nende ühise korteriomandi majapidamiskulusid kokku summas 9138,45 eurot. Kostja on esitanud vastavate kulude kandmise tõendamiseks ka tõendina enda pangakonto väljavõtted (dtl 26, 30-40, 376-378). Poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega XXX . Seega on kostja teinud kulutusi oma lahusvara arvel. Ühise korteriomandi majandamise kulude kandmise osas on pooled VÕS § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud ja tulenevalt VÕS § 69 lg-st 1 peavad nad omavahelises suhtes täitma kohustused võrdsetes osades ning PKS § 34 lg 2 alusel on kostjal õigus nõuda hagejale langevas osas täidetud kohustuste hüvitamist ühisvara arvel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on kostja nõue hageja vastu lahusvara arvel korteriomandi huvides tasutud kulude hüvitamiseks summas 4569,23 eurot.

Kostja nõue sõiduauto müügist saadud raha hüvitamiseks ühisvara arvel

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja müüs 25.10.2021. a ära poolte ühisomandis olnud sõiduauto CHEVROLET CAPTIVA, registreerimismärgiga XXX , hinnaga 9499 eurot. Kostja nõuab sõiduauto müügist saadud raha jagamist selliselt, et raha jääb hagejale, aga kostjale hüvitatakse sellest pool ühisvara arvel. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Hageja väitel kandis ta sõiduauto müügist saadud rahast 1000 eurot kostjale ja poolte kokkuleppel kasutati enamus osa ülejäänud rahast poolte ühisele pojale uue auto ostmiseks. Hageja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 387-388) nähtub, et 25.10.2021. a on hageja arvele laekunud sõiduauto müügihinnast 2999 eurot ja 27.10.2021. a 6500 eurot. 28.10.2021. a on hageja kandnud kostja kontole 1000 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tõend tõendab hageja väidet selle kohta, et ta kandis kostjale sõiduauto müügist saadud rahast 1000 eurot. Hageja ei ole aga tõendanud, et ülejäänud raha oleksid pooled jaganud kokkuleppel. Kostja ei tunnista hageja väiteid selle kohta, et pooled leppisid kokku selles, et raha kasutatakse nende pojale uue auto ostmiseks ning hageja väited vastava kokkuleppe sõlmimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kohus nõustub kostjaga, et sõiduauto müügist saadud raha 9499 eurot tuleb PKS § 34 lg 3 kohaselt arvata poolte ühisvara hulka ja kostjal on õigus nõuda sellest poole, s.o 4749,50 euro hüvitamist ühisvara arvel. Kuna hageja on tõendanud, et sellest summas 1000 eurot on kostjale ära makstud, siis on põhjendatud kostja nõue temale raha ühisvara arvel hüvitamiseks summas 4649,50 eurot (4749,50-1000).

Kostja taotlusel määras kohus poolte ühisvara hulka kuuluva XXX korteriomandi väärtuse hindamiseks ekspertiisi. Ekspert A.E esitas 12.09.2024. a kohtule eksperdiarvamus (dtl 289-346), mille kohaselt on XXX korteriomandi turuväärtus hindamisaruande kuupäeva, s.o 12.09.2024. a seisuga 105 000 eurot. Pooled ei ole eksperdi hinnangut vaidlustanud ja mõlemad on nõus, et korteriomandi jagamisel arvestatakse selle väärtuseks 105 000 eurot.

11 (15)

Lõpetades poolte ühisomandi korteriomandile selle jätmisega ühe poole ainuomandisse, siis tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2 tuleb panna poolele kohustus maksta teisele poolele tema osa välja rahas. PKS § 37 lg-st 3 tuleb ühisvara jagada poolte vahel võrdsetes osades, seega korteriomandi ühe poole ainuomandisse jätmisel on teisele poolele makstav hüvitis pool korteriomandi väärtusest, s.o 52 500 eurot. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eespool leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu tasutud laenumaksete hüvitamiseks summas 10 718,36 eurot ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et põhjendatud on kostja hüvitise nõuded hageja vastu kokku summas 19 365,05 eurot, sh nõue tasutud laenumaksete hüvitamiseks summas 10 146,32 eurot, nõue tasutud korteriomandi majapidamiskulude hüvitamiseks summas 4569,23 eurot ja nõue sõiduauto müügist saadud raha 4649,50 euro ulatuses hüvitamiseks ühisvara arvel. Arvestades seda, et hageja hüvitise nõue jääb rahuldamata, siis korteriomandi ühisomandi lõpetamisel selle jätmisega hageja ainuomandisse, kostja nõuet korteriomandi eest hüvitise saamiseks tasaarvestada ei tule ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista hüvitist summas 52 500 eurot ning lisaks veel 19 365,05 euro ulatuses hüvitis, s.o kokku 71 865,05 eurot. Korteriomandi ühisomandi lõpetamisel selle jätmisega kostja ainuomandisse, tuleb tasaarvestada hageja hüvitise nõue summas 52 500 eurot kostja hüvitise nõuetega hageja vastu rahuldatud ulatuses, s.o summas 19 365,05 eurot ning tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue kostja vastu summas 33 134,95 eurot. Hageja on avaldanud, et korteriomandi omandamisel kostjale tema osa eest hüvitise maksmiseks peab ta võtma laenu. Kohtuistungil (dtl 435, 436) avaldas hageja, et laenuhaldur on talle kinnitanud, et ta saab laenu 41 000 eurot kindlasti ja hageja arvab, et saab laenu kindlasti ka 50% korteri maksumusest. Suuremas summas hüvitise maksmisega ei ole hageja nõus. Kostja on avaldanud, et on valmis ja võimeline maksma hagejale hüvitist kuni 35 000 eurot. Juhul, kui hüvitis, mida kostja tasuma peaks, kujuneb suuremaks, palub kostja alternatiivselt lõpetada poolte ühisomand korteriomandile selle enampakkumisel müümise teel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue ühisvara jagamiseks selliselt, et korteriomand jäetakse tema ainuomandisse ei ole põhjendatud. Korteriomandi hageja ainuomandisse jätmisel peaks hageja maksma kostjale tema nõuete tasaarvestuse tulemusena hüvitist kokku summas 71 865,05 eurot, aga hageja ei ole aga sellises ulatuses nõus kostjale hüvitist maksma. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on korteriomandi ühisomandi lõpetamine kostja poolt primaarselt taotletud viisil, s.o korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisega hagejale hüvitise maksmise vastu. Kostja hüvitise nõuete tasaarvestuse tulemusena peab kostja maksma hagejale hüvitist summas 33 134,95 eurot ning kostja on avaldanud, et on valmis sellises ulatuses hüvitist maksma. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus pool on valmis omandama ühisvara õiglase hüvitise eest, ei ole põhjendatud vara jagamine selle enampakkumisel müümise teel. Hageja ei ole esitanud omalt poolt alternatiivset nõuet korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil. Korteriomandi jagamisel kostja ainuomandisse jätmisega kasuks räägib muu hulgas seegi, et kostja on kogu menetluse avaldanud soovi omandada korteriomand enda ainuomandisse ja see on olnud kostja primaarne nõue. Hageja seevastu ei ole oma nõudes jätta korteriomand tema ainuomandisse, olnud järjekindel. Hagiavalduses taotles hageja korteriomandi ühisomandi lõpetamist selle müümisega avalikul enampakkumisel ja hageja avaldas, et talle sobib ka, kui korteriomand jääb kostjale ja kostja hüvitab hagejale

12 (15)

tema osa rahas. Hageja täiendas hagi ühisvara jagamise viisi osas vastavalt, et korteriomand jäetaks tema ainuomandisse alles 27.09.2024. a menetlusdokumendis.

AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-st 1 on selleks, et kustutada kinnistusraamatust hageja kohta tehtud omanikukanne ja kanda sisse ainuomanikuna kostja, vajalik hageja nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Nimetatud sätteid arvestades on põhjendatud kostja nõue kohustada hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata Z.J hagi A.D vastu ühisvara jagamise ja hüvitise nõudes ning rahuldab A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara jagamise nõudes ja osaliselt hüvitiste nõudes. Kohus otsustab lõpetada poolte ühisomand korteriomandile, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXXas XXX , mille reaalosaks on eluruum nr 1, jättes korteriomandi kostja ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale tema osa ühisomandist välja rahas summas 52 500 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 52 500 eurot. Samuti kohustab kohus hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Lisaks mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise kostja lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete eest summas 10 146,32 eurot, hüvitise kostja lahusvara arvel tasutud korteriomandi kulude eest summas 4569,23 eurot ja hüvitise ühisvara hulka kuulunud sõiduauto müügist saadud raha arvel summas 4649,50 eurot, kokku hüvitised summas 19 365,05 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestab kohus otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja hüvitise nõude kostja vastu summas 52 500 eurot kostja hüvitiste nõuetega hageja vastu summas 19 365,05 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ehk kostja nõue hageja vastu summas 19 365,05 eurot lõppeb ja hagejal on kostja vastu hüvitise nõue summas 33 134,95 eurot.

Menetluskulude jaotus

Arvestades menetluse asjaolusid ja nõuete rahuldamise ulatust leiab kohus, et õiglane on jätta ekspertiisi kulud poolte kanda võrdsetes osades ja kõik muud poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

määras asjas kostja taotlusel ekspertiisi korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks. Eelnevalt kohustas kohus pooli tasuma ette ekspertiisikulud summas 470 eurot võrdsetes osades, s.o. hagejat tasuma ette 235 eurot ja kostjat 235 eurot. Pooled täitsid kohtu nõude ja tasusid ette ekspertiisikulud nõutud summas. Kohus määras 18.09.2024. a määrusega kindlaks ekspertiisi kulud summas 470 eurot. Määrus jõustus 08.10.2024. a ja selle alusel maksti ekspertiisi kulud summas 470 eurot eksperdile välja poolte poolt kohtu kontole ette makstud summade arvelt. Arvestades menetluse asjaolusid, sh seda, et menetluses oli hagi ja vastuhagi korteriomandi ühisomandi lõpetamise nõudes, oli ekspertiisi määramine mõlema poole huvides ning kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud ekspertiisi kulud jätta poolte kanda võrdsetes osades.

31.12.2023. a tehtud toimingute eest 10,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (sh käibemaks) ja alates 10.01.2024. a tehtud toimingute eest 12,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 170,80 eurot (sh käibemaks). Hageja ei esitanud kostja menetluskulude kohta oma seisukohta ega vastuväiteid. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust, mahtu ja menetluse käiku, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud ning ka ajakulu neile kokku 22,75 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul olid märgitud esindaja toimingud vajalikud ja ajakulu märgitud ulatuses mõistlik, sh istungitel osalemisega seotud ajakulu vastavuses istungite tegeliku ajakuluga. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tasumäära, mis on 140 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras on sarnane keskmiselt tsiviilkohtumenetluses taotletava lepingulise esindaja tasumäärale. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on TsMS § 174 lg 10 kohaselt esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga.

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.