Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja tasub hagejale elatist Viru Maakohtu 25.03.2020 otsuse nr 2-20-8328 alusel 190.00 eurot kuus, mis ei kata lapse vajadusi. Kostjalt mõistis Viru Maakohus välja elatise kahele alaealisele lapsele, kellest vanem on nüüdseks saanud täisealiseks. Hageja seadusliku esindaja majanduslik võimekus on halvenenud. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatist hageja kasuks alates 28.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuid tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja palub tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud enda vajaduste suurenemist. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Seega on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud.

II Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostja ja hageja lepingulise esindaja laps. Samuti selles, et Viru Maakohtu 25.03.2020 otsusega nr 2-20-8328 mõisteti kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 190.00 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni (dtl 4-13). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast Viru Maakohtu 25.03.2020 otsust nr 2-20-8328 on muutunud hageja vajadused sellises määras, mis tooks kaasa mõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). III Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust suurendada väljamõistetud elatist alla miinimummäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on ülalpidamisel üks alaealine laps, s.o hageja. Viru Maakohtu 25.03.2020 otsusega nr 2-20-8328 mõistis kohus elatise lisaks hagejale välja vanemale xxx 150.00 eurot kuus (dtl 4). Vanem tütar sai täisealiseks xxx. Sealsel 15.12.2020 toimunud istungil teatas kostja, et on valmis tasuma hagejale suuremat elatist, kui tal ei ole enam kahte alaealist last üleval pidada (dtl 7). Kostja ei ole esile toonud, et tema töövõimet oleks piiratud. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Vanemal on aga kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kohus leiab, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused elatise tasumiseks alla miinimummäära, kuna tema majanduslik olukord võimaldab tasuda hagejale elatist alammääras Ka kostja panagakonto väljavõte (dtl 375-393) ning Maksu- ja Tolliameti tõend (dtl 276-278) kinnitavad kostja võimekust tasuda hagejale elatist miinimummääras. Samuti on kostja esitanud tõendina kinnistusraamatu väljavõtte, millest nähtub, et kostjale kuulub kinnisasi xxx (dtl 99), mis ei ole kostja elukohaks. Lisaks on kostja seitsme sõiduki omanik (dtl 435-441). IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et E T hagi L T vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus muudab Viru Maakohtu 25.03.2020 otsusega nr 2-20-8328 väljamõistetud elatist ning mõistab välja kostjalt hageja kasuks alates 28.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxx, miinimumelatise 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus jätab TsMS § 468 lg 3 alusel rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks, kuna hageja ei ole põhistanud hädavajalikkuse ulatust, samuti on hagejal jõustunud elatise väljamõistmise otsus aastast 2020. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.