2-24-12274/12 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kostjale on küll määratud puuduv töövõime, aga hageja esindaja leiab, et see ei anna alust elatist vähendada. Suurem osa hageja eluajast on kostja olnud töötu. Esmakordselt määrati kostjale töövõimetus 2022. aastal ja uus hindamine toimub 2025. aasta aprillis. Seega ei ole töövõimetus määratud pikaajaliselt ja kostja ei ole ka põhjendatud, et tal oleks takistatud leida oma erivajadustele vastavat tööd. Kuigi kostja on olnud töötu, siis ei saa öelda, et tal läheks majanduslikult halvasti. Näiteks veel eelmisel aastal oli kostjal kallis auto, väärtusega 20 000 eurot. Samuti teeb hageja kostjale kalleid kingitusi, näiteks ostis lego, mis maksis 700 eurot, ning kostjal ei olnud ka midagi selle vastu, et 4 aastat tagasi panna hageja õppima TäheTera erakooli, mille õppemaks viimasel perioodil oli 300 eurot kuus. Hageja esindaja on käinud tööl alates sellest kui hageja oli 3-aastane, veel varasemalt lõpetas väikelapse kõrvalt gümnaasiumiõpingud ning alates 2019. aastast asus täiskohaga töö kõrvalt õppima ülikooli. Hageja esindaja sissetulekuks on töötasu 1700 eurot kuus (neto). Hageja esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega lapse kulude suurusele. Hageja elukohaks olev korter, Tartu linnas XXX, on hageja ema ja tema elukaaslase kaasomandis. Hageja esindaja on arvestanud hageja püsikulude hulka 1/3 eluasemelaenu maksetest, s.o 948 eurot/3=316 eurot. Korteriga seonduvad ka kommunaalkulud, mis on keskmiselt 150 eurot kuus. Kui jagada need kulud korterit kasutava kolme isiku vahel, siis hagejale langev osa on 50 eurot. Hageja toidukulud on keskmiselt 200 eurot kuus. Hagejal diagnoositi ATH ja selle tõttu hagejale määratud ravim maksab 30 eurot kuus. Kui lisada sellele veel lapsele vajalikud vitamiinid, on kulud rohtudele ja vitamiinidele keskmiselt 40 eurot kuus. Kulus hageja riietele ja jalanõudele on keskmiselt 60 eurot kuus. Hageja on praegu vanuses, kus ta kasvab kiiresti ja vajab iga suvi/talv uusi riideid. Kostja ostis eelmisel talvel hagejale talvejope ja see hooaeg vihmajope ning tossud, aga siiski on kostja poolne riiete ostmine hagejale pigem harv ning üldiselt ostab hagejale kõik vajaminevad riided ema. Hageja telefoniarve on 25 eurot kuus. Hageja transpordile kulub keskmiselt 37 eurot kuus. Sinna alla kuulub 7 eurot bussi kuukaart ja bensiinikulud. Kostja on viinud hagejat kooli ja seal koju toonud harva. Hageja

Kostja, R.D, tunnistas hagi osaliselt. Kostja teatas, et on nõus maksma hagejale elatist, aga ei ole nõus hagis nõutava elatise suurusega. Kostja väitel ei ole ta kunagi keeldunud oma last toetamast ja on alati ka toetanud last lähtudes enda majanduslikest võimalustest. Kostja on kandnud lapse kontole raha, on ostnud lapsele riideid, jalatseid, raamatuid, telefoni, jalgratta jms. Lapse kooli valikul (1. – 4. klass) oli vanemate vahel suuline kokkulepe ja mõlema soov, et valitakse TäheTera erakool ning selle kulud tehakse pooleks ning kostja tasus oma osa koolikuludest. Kostja ei nõustu hageja esindaja poolt välja toodud lapse kulude suurusega. Kostja leiab, et eluasemekulude suurus ei ole põhjendatud, kuna eluasemelaenu makseid ei ole kostja kanda ja neid kulusid ei saa elatise maksmisel arvesse võtta. Seaduse järgi on vanema kohustuseks last kasvatada, ülal pidada ja hoolitseda selle eest, et lapsel oleks elamispind koos vajalike tingimustega (vesi, elekter jms). Kostja on hageja esindajale korduvalt pakkunud lahendust, et laps võiks elada 50/50 ajast mõlema vanema juures. Hageja esindaja on sellest aga keeldunud. Kostja leiab, et lisaks eluasemekuludele ei ole hageja esindaja põhjendanud lapse muid kulusid hagis märgitud suuruses. Laps käib koolis/trennis jalgrattaga (v.a vihmased/talvised ilmad) jalgrattaga, mille kostja talle ostis ning muu ajal viib ka kostja last kooli ja tagasi mitmeid kordi kuus. Seega ei ole põhjendatud lapse transpordikulud 37 ulatuses kuus. Alates 2024. aastast ei käi laps enam erakoolis, mistõttu on põhjendamata kulu koolikohustuse täitmisele 100 euro ulatuses kuus. Kostja leiab, et hagis märgitud kulu lapse riietele ja jalanõudele 100 euro ulatuses kuus on liigne, sest suuremaid oste ei tehta igakuiselt ning samuti on kostja ostnud lapsele riideid ja jalanõusid. Kostja leiab, et ilmselgelt liigne on ka anda hageja vanusele lapsele muudeks püsikuludeks 100 eurot kuus. Lapse meelelahutuse kulud sellises ulatuses on ülepaisutatud ning on vähetõenäoline, et laps käib kuus mitu korda restoranides ja kinodes ning väljasõidud koolides on paremal juhul üks-kaks korda kvartalis. Samuti ei nõustu kostja hageja esindaja väitega, et lapse sidekulud on 25 euro ulatuses. Kostja on soetanud lapsele telefoni ning tasub selle eest iga kuu makseid. Lapse telefoniarve 25 euro ulatuses kuus on ülepaisutatud ja ei ole tõendatud. Kostjal väitel on tal puuduv töövõime ja tema sissetulekuks on ainult töövõimetoetus. 2021. aastal määrati alguses kostjale osaline töövõime ja siis käis ta Soomes tööl, aga 2023. aastal määrati kostjale puuduv töövõime ja alates sellest ajast kostja ei tööta. Kostja asus 2022. aastal õppima IT-süsteemide spetsialistiks, aga halvenenud tervise tõttu pidi ta õpingud katkestama 23.08.2024. a. Kostjal puudub vara. Kostja ei osale üheski juhatuses ega ole ettevõtte omanik/osanik. Kostja on elanud oma vanaema majas, Tartu linnas XXX , aga kuna 2024. aasta augustis suure üleujutuse tõttu nihkus maja vundament, siis elab ta ajutiselt enda ema elukaaslase vabas korteris Tartu linnas XXX. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus ca 629 eurot kuus. Kostja märkis, et ei pea vajalikuks hageja esindajale tõestada enda kohustuste suurust. Kostja väitel on hagejale maksnud elatist tema. Elatist on kantud küll tema vanaema kontolt, aga tema on sinna kontole sularahas raha sisse maksnud. Elatiskalkulaatori järgi

3.2.Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on oma varasemas praktikas (vt nt RKTKo 07.02.2018. a nr XXX) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Alates 1. jaanuarist 2022. a kehtiv PKS § 101 ei näe enam ette konkreetset miinimumelatist, vaid sätestab alaealisele lapsele elatise arvutamise alused. Kohus leiab, et sellise uue regulatsiooni kohaselt ei pea tõendama lapse vajadusi kahekordse PKS § 101 lg-s 3 ette nähtud elatise baassumma ulatuses, kuid tõendada tuleb sellest suuremad kulud. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.

keskmiselt 850 eurot kuus, sh eluasemekuludena 1/3 eluasemelaenu maksetest summas 316 eurot ja 1/3 korteri kommunaalkuludest summas 50 eurot, toidukulud 200 eurot, kulud ravimitele ja vitamiinidele 40 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 60 eurot, transpordikulud 37 eurot, sidekulud 25 eurot, kulud meelelahutusele 100 eurot, juuksurile 20 eurot. Kostja ei nõustu sellega, et hageja kulud ühes kuus on keskmiselt 850 eurot. Kostja leiab esiteks, et lapse eluasemekulude hulka ei saa lugeda eluasemelaenu makseid ja lisaks on kostja vaidlustanud hageja esindaja poolt välja toodud hageja ravimite, riiete ja jalanõude, transpordi, side ning meelelahutuskulude suuruse. Nagu kohus seda eespool (p-s 3.3.) märkis, siis ei pea hageja tõendama oma vajadusi kahekordse PKS § 101 lg-s 3 ette nähtud elatise baassumma ulatuses. Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on PKS § 101 lg-s 3 sätestatud elatise arvutamise baassumma 200 eurot 2020. aastal tehtud vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes 1 pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mida vastavalt PKS § 101 lg-le 3 korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja millele PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-de 3 ja 4 järgi on elatise baassumma alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a 327,71 eurot. Seega saab eeldada, et hageja põhjendatud vajadused sel perioodil on vähemalt 655,42 eurot (327,71 x 2) ja selles ulatuses oma vajadusi ei pea hageja tõendama. Hageja esindaja poolt välja toodud muud hageja kulud, v.a kulu eluasemelaenu maksetele, jääb kahekordse elatise baassumma piiresse ja kohtu hinnangul saab lugeda need kulud kokku 534 euro ulatuses ühes kuus, sh kommunaalkulud summas 50 eurot, toidukulud 200 eurot, kulud ravimitele ja vitamiinidele 40 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 60 eurot, transpordikulud 37 eurot, sidekulud 25 eurot, kulud meelelahutusele 100 eurot, juuksurile 20 eurot, põhjendatuks. Hageja on esitanud ka tõendid vastavate kulude kohta, sh TV ja internetiteenuste arve (dtl 71), korteri majandamis- ja kommunaalkulude arved (dtl 7273). Hageja esindaja on põhjendanud muu hulgas, et kulu ravimitele on tavapärasest suurem seoses sellega, et hagejale on määratud ravi, mille maksumus on 30 eurot kuus. Samuti on hageja esindaja põhjendanud hageja transpordikulusid, et vastavate kulude hulka kuulub ühistranspordi pilet maksumusega 7 eurot kuus ja lisaks on vaja hagejat transportida autoga, millega kaasneb bensiinikulu keskmiselt 30 eurot kuus. Kohtu hinnangul saab kulud lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, millest võiks järeldada, et nimetatud kulud ei ole lapse jaoks vajalikud. Kõige suurema osa välja toodud hageja igakuistest kuludest moodustab 1/3 eluasemelaenu maksetest, s.o 316 eurot kuus. Kostja on selle kulu vaidlustanud, leides, et eluasemelaenu makseid ei saa lugeda lapse eluasemekuluks. Riigikohus (vt RKTKo 16.10.2013. a nr 3-2-1-69-13, p-d 18-21) on selgitanud, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile (eelduslikult võrdsetes osades) osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse Lapse vajaduspõhine miinimumelatis: uuringu lõpparuanne https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf .

rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on leidnud, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades eelnimetatud Riigikohtu seisukohti nõustub kohus iseenesest kostjaga selles, et hageja eluasemekulude suurust ei saa arvutada vanema poolt tasutava eluasemelaenu maksete alusel. Samas, arvestades ka viidatud Riigikohtu suuniseid, peavad mõlemad vanemad osalema lapse eluasemevajaduse rahuldamisel ja olukorras kus laps elab ühe vanema eluruumis, on põhjendatud arvata lapse eluasemevajaduse hulka eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise väärtus, mille suurust saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab oma ema K.V juures korteris, Tartu linnas XXX. Korteris elab lisaks neile veel hageja ema elukaaslane ja korter on soetatud hageja ema ja tema elukaaslase kaasomandisse. Hagis nõutakse kostjalt elatist summas 350 eurot, eeldusel, et vanemad kannavad hageja ülalpidamiskulud, millest on maha arvatud lapsetoetus, võrdsetes osades ehk arvestusega, et ülalpidamiskulud on ühes kuus kokku vähemalt 780 eurot. Hageja muud kulud 534 euro ulatuses ühes kuus saab kohtu hinnangul lugeda põhjendatuks. Kostja ei ole tõenditega põhistanud, et hageja poolt ema eluruumi kasutamisest saadav eelis, s.o võrreldava ja samas piirkonnas asuva eluruumi keskmine üürihind, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa ja asjaolu, et eluruum on kolme isiku ühiskasutuses, võiks olla väiksem kui 246 eurot kuus (780-534). Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja igakuised kulud 780 euro ulatuses kuus.

PKS § 102 lg 2 järgi võib elatise vähendamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 16.02.2011. a nr 3-2-1-164-10, p 16), et kui kohustatud vanem on töövõimetu, siis saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas ulatuses elatise välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kostja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtte filtreeritud kujul Eesti Töötukassa poolt perioodil 16.05.2022. a kuni 24.09.2024. a temale makstud summade kohta (dtl 15-16). Tõendist nähtub, et perioodil alates 2022. aasta mai kuni 2023. aasta aprill on Eesti Töötukassa maksnud kostjale 279,24 eurot kuni 288,55 eurot kuus, perioodil alates 2023. aasta mai kuni 2024. aasta aprill 353 eurot kuni 576,60 eurot kuus ning perioodil alates 2024. aasta mai kuni 2024. aasta september 617,10 eurot kuni 637,67 eurot. Kostja ei esitanud andmeid ega tõendeid oma igakuiste püsikulude suuruse kohta. Kostja märkis kirjalikus vastuses hagile (dtl 37), et ta ei pea selgitama ega tõendama hageja esindajale enda personaalseid kohustusi ja elamiskulutusi puudutavat informatsiooni. Kohtuistungil selgitas kohus kostjale tema kohustust tõendada elatise vähendamist õigustava mõjuva põhjuse esinemist ja andis kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, kuid vaatamata sellele kostja andmeid ega tõendeid enda vajaduste kohta ei esitanud. Arvestades, et Eesti Töötukassa poolt kostjale makstava toetuse suurust, mis hagis nõutaval perioodil alates 2024. a septembrist on 617,10 eurot kuni 637,67 eurot kuus, ei saa teha järeldust, et elatise maksmisel PKS § 101 alusel arvutatud summas, s.o 287,72 eurot kuus, saaks kahjustada kostja enda tavaline ülalpidamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et enne hagi esitamist tasuti kostja vanaema Luule Grogorjeva kontolt hagejale elatist üldjuhul 320 eurot kuus. Poolte esitatu põhjal saab järeldada, et elatise summa 320 eurot oli vanemate vahel kokku lepitud. Kostja on esitanud tõendina pangakonto väljavõtte (dtl 26), millest nähtub, et L. G. pangakontolt on perioodil alates 05.10.2022. a kuni 11.09.2024. a tehtud regulaarselt igakuiseid makseid hageja ema K.V pangkontole, selgitusega lapse elatis. 2022. aasta oktoobris ja novembris on makstud elatist 200 eurot kuus, 2022. a detsembris 330 eurot ning edasiulatuvalt alates 2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta septembrini üldjuhul 320 eurot kuus. Kostja avaldas, et kuigi elatise maksed on kantud tema vanaema kontolt, siis tegelikult on elatist makstud kostja raha arvelt. Vaidlust ei ole selle üle, et elatise maksmise perioodil oli kostjale määratud osaline töövõime ja alates 12.04.2023. a ka puuduv töövõime. Kostja väitel ta pärast temale puuduva töövõime määramist ei tööta ja tal puudub muu sissetulek peale töövõimetoetuse. Kohtu hinnangul saab neist asjaoludest järeldada, et kostja majanduslik seisund võimaldas tal maksta elatist 320 eurot kuus, ilma, et kannataks kostja enda tavaline ülalpidamine. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostja ei ole põhistanud PKS § 102 lg 2 mõttes sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.