Pärnu Maakohus
Kohtunik
Raina Pärn
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2025. a, Pärnu
Tsiviilasja number
2-24-7630
Tsiviilasi
A. hagi B. vastu elatise väljamõistmiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: C. elukoht: XXX; e-post: XXX)
(isikukood: XXX;
Kostja: B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, elukoht Eestis: XXX-i , e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler (e-post XXX)
arveldusarvele nr
sh elatisabina saadud summasid.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
et kütuse kulud on seotud lapsega. Kostja käib lasteaias, mis jääb elukohast u 700m. Sidekulud 50-100 eurot ei ole põhjendatud, kuna lapsega seotud tasulisi kõnesid või muid tegevusi ei ole. Telefonipakett võimaldab teha kõned ja saata e-kirjad lisatasuta. Arusaamatud on kulud koolikohustuse täitmiseks. Kostja on tasunud lasteaia arved. Riiete ja jalanõude kulutused ei ole põhjendatud, kuna kostja ostab lapsele riideid ja neid ei ole iga kuu vaja osta. Viimane suurem ost oli sügiskomplekt ja selle maksis kostja (65 eurot). Kui laps käis Pärnu haiglas logopeedi juures, saatis kostja last ja tasus vajalikud kulud. Kardioloogi visiit toimus 2023 ja selleks andis kostja hageja seaduslikule esindajale kütuse raha ja lisaks 60 eurot. Kokku maksis kostja 120 eurot, seega kostja on need kulud tasunud. Juunis veetis kostja lapsega 10 päeva, augustis 8 päeva, septembris 4 päeva, oktoobris 8 päeva. Juulis ei saanud kostja lapsega olla, kuna hageja seaduslik esindaja ei võimaldanud.
Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et hagiavalduses toodud lapse vajadused ühes kuus on kokku 1190 eurot (dtl 2). Sellises summas vajaduste rahuldamine eeldaks mõlemalt vanemalt igas kuus rahalist panustamist lapse ülalpidamisse 595 eurot (PKS § 116 lg 1), mitte 400 eurot, nagu hagiavaldusest järeldub. Nimelt, kui mõlemad vanemad tasuvad 400 eurot kuus lapse vajaduste katmiseks, saab lapse vajadustest rahuldada 800 euro ulatuses kulutusi. Kui hagiavalduses toodud loetelu ja kulutused vastaksid tõele, jäävad igal kuul osa laste vajadustest katmata. Teiseks, kuigi kohus selgitas 07.10.2024 kohtuistungil lapse vajaduste tõendamise ja selgitamise olulisust (dtl 61-69), hageja uusi arvestuskäike või täiendavaid selgitusi andnud sisuliselt ei ole. Samuti ei ole hageja seaduslik esindaja esitanud kohtu poolt nõutavaid dokumente enda varalise seisundi kindlakstegemiseks (dtl 76-77). Kohus leiab, et lapse vajaduste loetelu täiendamine ja täpsustamine on sedavõrd olulisem, kuna hageja seadusliku esindaja selgitustest järelduvalt on perekond kohtumenetluse ajal kolinud. See omakorda on mõjutanud lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste summat (nt 07.10.2024 kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et transpordikulud seotud linnast väljas elamisega – dtl 61-69, lapsel on kahes linnas lasteaiakoht – dtl 76-77). Järgnevalt analüüsib kohus laste vajaduste kohta esitatud asjaolusid ja tõendeid. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et ta elab koos lapse ja elukaaslasega püsivalt Tallinnas ja omab üüritud eluruumi. Üürikulude tõendamiseks on hageja seaduslik esindaja esitanud 29.09.2024 koostatud üürilepingu (dtl 82-85). Kohus leiab, et üürileping kulutusi ei tõenda. Seda põhjusel, et üürilepingus puuduvad nimed ja allkirjad. Lepingus ei ole arusaadav, kus üüritav eluruum asub (v.a asjaolu, et asub Tallinnas). Seega ei ole võimalik aru saada, kelle vahel leping on sõlmitud, millist eluruumi üüritakse ja kus üüritav eluruum asub. Samuti ei järeldu lepingust ega muudest andmetest, kellel on õigus üüritavat eluruumi veel kasutada (nt vastavalt lepingu p 2.3 järgi vajalik teiste inimeste majutamiseks üürileandja kirjalik nõusolek, mida kohtule esitatud ei ole – dtl 82). Muid tõendeid, millest nähtuksid hagejaga seotud eluasemekulud, tsiviilasjas esitatud ei ole. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et koos hagiga esitatud üürileping, kuupäevaga 01.12.2012, ei ole käesolevas asjas asjakohane (dtl 4-5). Samuti ei ole kohtule esitatud asjaoludest tõsikindlalt järeldatav, et perekond elab püsivalt Tallinnas (nagu hageja seaduslik esindaja kohtuistungil selgitas – dtl 63). Seda põhjusel, et kohtule esitatud arvest nr A0924121075 järelduvalt on detsembris 2024 olnud hageja seitsmel päeval lasteaias (dtl 114). Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatav, kuidas on kujunenud hagiavalduses toodud elamiskulud summas 300 eurot. Kohus peab vajalikuks osundada, et hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt ei ole ta hagiavalduse koostamisel üürikulu jaganud, vaid märkis hagisse üürilepingu summa (dtl 63). Nimetatud asjaolu kinnitab kohtule esitatud üürileping (dtl 4-5). See omakorda kinnitab, et elamiskulude suurus hagiavalduses ei ole korrektne. Kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja elamiskulude suuruseks pidanud umbes 800 eurot, mis tuleks jagada kolmega (dtl 62). Seega lapsega seotud elamiskulud võiksid olla maksimaalselt 266,67 eurot, kui kohtuistungil antud selgitused vastavad tõele. Siiski peab kohus oluliseks korrata, et seda, millised ja kui suured elamiskulud tegelikult on, ei ole tõendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja transpordikulud igas kuus 200 eurot. Kohtu arvates ei ole nii suured transpordikulud käesoleval juhul tõendatud. Ka hageja seaduslik esindaja ise on kohtuistungil selgitanud, et suured transpordikulud seondusid sellega, et perekond elas linnast väljas, kuid Tallinnas elatakse linnas sees ja kasutatakse ökonoomsemat autot (dtl 63). Seega on transpordikulude suurus muutunud perekonna kolimisega Tallinnasse. Pärast kohtuistungit on hageja seaduslik esindaja transpordikulude osas täiendavalt selgitanud, et last on vajalik sõidutada lasteaeda, huviringi ja tagada muud meelelahutust (dtl 76-77). Seda, et selle võrra
on transpordikulud väiksemad, ei ole väidetud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas transpordikulu muutunud elukorralduses võiks olla 200 eurot. Kohus peab esmalt oluliseks, et tsiviilasjas kogutud andmetest järelduvalt on A.-l tagatud lasteaiakoht Pärnus (mille eest vanemad ka tasuvad – dtl 80, 81, 95, 102, 114, 123, 125), kuid perekond elab püsivalt Tallinnas (mida selgitas hageja seaduslik esindaja kohtuistungil – dtl 63). Täiendavas seisukohas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et lapsel on käesolevalt lasteaiakoht nii Pärnus, kui ka Tallinnas (dtl 76-77). Kohtule esitatud dokumendist järelduvalt võiks lapsel olla koht Tallinna Lindakivi Lasteaias, mille kohatasuks on 109,88 eurot kuus (aastal 2024) ja toidukulude maksumus päevas 3,05 eurot (dtl 81). Pärnu Raja Lasetaia kohatasu on ühes kuus 88 eurot ja toidukulud päevas kokku 2 eurot (nt dtl 102, 114). Samas ei ole kohtule teada, millistel põhjustel käib hageja mitmes lasteaias. Nimelt nähtub esitatud andmetest, et kostja elukoht on Soomes ja Eestis viibides on ta Saaremaal vanemate juures (seal suhtleb ka lapsega) (dtl 66). Kohtule ei ole teada, et kostjal on kokkupuude Pärnuga. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et perekond elab püsivalt Tallinnas. Kuigi perekond Pärnus ei ela, on hagejal tagatud lasteaiakoht Pärnu Raja Lasteaias, mida ta kohtule esitatud tõenditest järelduvalt enamus ajast ei kasuta. Siiski järeldub kohtule esitatud arvest nr A0924121075, et detsembris 2024 olnud hageja seitsmel päeval Pärnus lasteaias (dtl 114). Kohus leiab, et põhjendatud kuluks ei saa pidada kahe lasteaiakoha eest tasumist, olukorras, kus laps elab püsivalt Tallinnas. Ka hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil välja toonud, et lasteaiaga seotud kulud kokku koos toidurahaga on umbes 120 eurot (dtl 63) (samas hagiavalduses lasteaiakulud 150 eurot, nimetusega koolikohustus – dtl 2). Kostja on välja toonud, et lapse elukoht asub Tallinna lasteaia lähedal (dtl 90). Kohus, arvestades, et hageja elukoha ja lasteaia vahemaad, nõustub kostjaga. Hageja elab lasteaiast vähem kui 600 m kaugusel, mistõttu transpordikulud lapse lasteaeda viimise ja toomisega ei saa olla suured. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kulutused seoses huviringiga, s.o hagiavalduses toodud kuluna tantsutrenn summas 100 eurot (dtl 2) (seeläbi ka transpordikulu huviringi jõudmiseks). Nimelt on hageja seaduslik esindaja täiendavalt selgitanud, et laps käib huviringis septembrist juunini. 2023 aastal olevat laps käinud XXX võimlemisklubis (dtl 7677). Avalike andmete järgi tegutseb nimetatud võimlemisklubi Pärnu linnas. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja tasunud viimati Võimlemisklubi XXX arve 08.05.2024 (dtl 79). Kuna perekond elab käesolevalt Tallinnas, ei ole selge, kus ja millised kulud on hagejal tekkinud huviringiga seoses. Kuigi selgituste järgi alustab hageja huviringis käimist septembris (dtl 76-77), ei olnud kohtuistungi toimumise ajaks ühte klubi treeninguteks veel välja valitud, st seadusliku esindaja selgituste kohaselt otsitakse sarnast trenni Tallinnas, tutvutakse erinevate klubidega (dtl 62). Pärast kohtuistungit on hageja teavitanud, et laps on valinud laulmise, kuid ei ole toodud, millised kulutused sellega kaasnevad. Huviringi pääsemine ei olnud seisukoha esitamise ajaks selge (dtl 77). Kohtule on esitatud kiri, mille järgi pakutakse hagejale kohta rühmas, kus õppemaks on 72 eurot kuus (dtl 113). Samas puuduvad selgitused, millise rühmaga on tegemist, kas hageja alustas seal õppimist jne. Kuigi hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt tekivad transpordikulud ka muu meelelahutuse tõttu, ei ole vastavaid tõendeid esitatud (dtl 77). Hageja seaduslik esindaja on toidukuludeks märkinud 200 eurot kuus (dtl 2), kuid kohtu hinnangul on ka nimetatud kulu ülemäärane. Siinkohal arvestab kohus, et perekond on kolmeliikmeline. Lisaks laps käib lasteaias, kus on talle tagatud söömine vähemalt kolmel korral päevas. Samuti viibib laps igal kuul osa ajast kostjaga, mistõttu sel perioodil kulutusi ei
teki. Kuigi hageja seaduslik esindaja on selgituste kohaselt arvestanud toidukulud arvete alusel, ei ole ta neid arvestuskäike või tõendeid kohtule esitanud (dtl 63). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud sidekulusid summas 50-100 eurot kuus (dtl 2). Kohus peab põhjendatuks kostja väiteid ja leiab samuti, et kulutused on arusaamatud, arvestades, et lapsel ei ole telefoni (dtl 32). Tervishoiu kulud igas kuus on 20 eurot (dtl 2). Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et lapsel on südameklapi rike, mille tõttu tuleb arsti vastuvõtul käia iga poole aasta tagant ja visiiditasu on 50 eurot (dtl 63). Kuigi hageja seadusliku esindaja selgitustest järeldub, et käiakse ka tasulise arsti juures, on kostja selgitanud, et selle eest on kostja tasunud (dtl 90-91). Lisaks ei järeldu, et laps vajaks iga poole aasta tagant tasulise kardioloogi juures käimist. Ka hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et Pärnu Haigla jälgib lapse seisundit kõige sagedamini (dtl 63). Isegi, kui laps peaks käima iga poole aasta tagant tasulise arsti vastuvõtul, oleksid selle kulud aastas 100 eurot (arvestades, et üks visiit maksab 50 eurot). Hageja seadusliku esindaja väitel on lapse kulud tervishoiule aastas 240 eurot, mis on ilmselgelt ülemäärane kulu, arvestades lapse tervislikku seisundit, mida hageja seaduslik esindaja kohtuistungil kirjeldas (dtl 63). Kohus nõustub kostja vastuväidetega ka hügieenitarvete kuludele summas 20 eurot (dtl 2) ja leiab samuti, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, milliseid hügieenitarbeid laps igakuiselt vajab, et püsiv kulu on 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt kulutab hageja seaduslik esindaja lapse riietele ja jalanõudele igakuiselt 100 eurot (dtl 2). Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab samuti, et igakuiselt on riiete kuluv summa ülemäärane. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid ja selgitusi, miks riietele kuluv summa just 100 eurot peaks olema. Õige on ka kostja väide, et kostja on ostnud hageja jaoks riideid, nt aprillis 2024 tellinud kombe ja tasunud selle eest (dtl 96-97). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et hageja vajadused on suuremad kui seaduses sätestatud miinimummääras (s.o PKS § 101) elatis võimaldaks katta.
PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtule esitatud asjaoludest järelduvalt viibib hageja keskmiselt ühes kuus kostjaga 4-8 päeva (dtl 31, 61-69, 93, 100). Samas pooltel ei ole kokku lepitud lapsega suhtlemise korda. Menetluses avaldatust järeldub, et pigem on pooltel vaidlus lapsega suhtlemise osas. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et soovis kohtule ka suhtlemiskorda puudutavas küsimuses avaldust esitada (sh kohtuistungi protokoll, dtl 61-69, kirjalik seisukoht – dtl 76). Kostja on seisukohas välja toonud, et tal ei ole võimaldatud lapsega suhtlemist (dtl 93). Kohtule teadaolevalt ei ole suhtlemiskorra osas kohtule käesoleva ajani avaldatust esitatud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks ka PKS § 101 lg 6 alusel. Seda põhjusel, et isa ja lapsega suhtlemine ei ole reguleeritud kohtulahendiga ja vanemad vaidlevad suhtlemise pikkuse üle (RKTKo 2-19-19160, p 14.7).
eurot, 17.06.2024 249 eurot, 25.06.2024 25 eurot, 26.08.2024 101,37 eurot, 02.09.2024 249 eurot, 15.10.2024 50 eurot (dtl 78, 94), 22.10.2024 5 eurot, 08.11.2024 238,38 eurot ja 17.12.2024 200 eurot (dtl 115) ning 17.01.2025 100 eurot (dtl 117). Kuna kostja on osaliselt oma kohustusi täitnud, on oluline elatise tasumist arvestada. Samuti tuleb arvestada hagejale elatisabina tasutud summasid. Hageja seadusliku esindaja konto väljavõtte kohaselt on Sotsiaalkindlustusamet tasunud elatisabi 07.06.2024 (dtl 24). Samas käesolevas menetluses kohus hagi tagamise määrust teinud ei ole. Juhul, kui hageja seaduslik esindaja on saanud elatisabi käesoleva menetlusega seoses, tuleb neid summasid elatise tasumisena arvesse võtta.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.