lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-16912/9

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-16912/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1231
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16912

Tsiviilasi

T.Y hagi C.G ja V.V vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1980 eurot ja 1980 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T.Y (isikukood XXX; elukoht XXX) /ilmumata/

Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2025

Kostja I: C.G (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx-xx, XXX) Kostja II: V.V (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx-xx, XXX) Kostjate seaduslik esindaja: V.H (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx-xx, XXX; e-postxxx) Lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta T.Y hagi C.G ja V.V vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.T.Y (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi C.G ja V.V (kostjad) vastu 22. jaanuari 2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-18477 välja mõistetud 270 euro, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruse elatise, vähendamiseks (dtl 1-2). Hageja selgituste kohaselt ei võimalda tema majanduslik olukord tasuda elatist väljamõistetud summas. Hageja sissetulekuks on toimetulekutoetus 200 eurot kuus, millest ta on võimeline tasuma kummalegi lapsele 50 eurot kuus.

2.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole kunagi kostjate ülalpidamises osalenud. Elatise vähendamiseks puudub igasugune põhjendus.
3.20. novembri 2024 kirjaga selgitas kohus hagejale TsMS §-i 459 eelduseid ning andis hagejale tähtaja hageja võimaluste muutumist tõendavate dokumentide esitamiseks. Hageja sai kohtukirja kätte 16. detsembril 2024, kuid kohtule ta täiendavaid tõendeid ega selgitusi ei esitanud.
4.6. veebruaril 2025 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud. Kohus edastas T.Y-le kohtukutse: 1) tähtsaadetisena aadressile XXX, xxxx, kuid kutse tagastati saatjale, kuna saaja ei olnud kohal; 2) elektrooniliselt e-posti aadressile xxxxx, kuid hageja ei kinnitanud kohtukutse vastuvõtmist; 3) e-toimiku vahendusel, kuid hageja ei ole kinnitanud kohtukutse kättesaamist. 3. veebruaril 2025 helistas kohtuistungi sekretär T.Yle kaks korda ning edastas teate, et kohtuistung toimub 6. veebruaril 2025 kell 13.00 (dtl 20). Kohus loeb T.Y-le kohtukutse kätte toimetatuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 3 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kuna hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavad, siis rahuldas kohus kostjate taotluse asja sisuliseks läbivaatamiseks.
5.Kostjate esindaja selgitas, et Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-18477 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja miinimummääras elatis. Käesoleval ajal ei ole võrreldes nõude rahuldamise lahendi tegemise ajaga muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hageja ei olnud ega ole töövõimetu ning tal ei olnud ega ole teisi lapsi, kes elatise väljamõistmise tõttu osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Nagu ka varasema kohtumenetluse ajal on hageja jätkuvalt töötu ning elab hagejale ja kostjate seaduslikule esindajale kuuluvas korteris ja tal ei ole laenukohustust. Kostjate hinnangul tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-18477 mõisteti T.Y-lt V.V ja C.G kasuks välja alates 1. detsembrist 2018 miinimummääras elatis kuni laste täisealiseks saamiseni.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja seisukoht on, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda. Seega on hagi elatise vähendamiseks lubatav.

9.Tsiviilasja nr 2-18-18477 menetlemisel on tuvastatud, et hageja on töötu, elab hagejale ja kostjate esindajale kuuluvas korteris, tal puudub laenukohustus ning mõjuvad põhjused ülalpidamiskohustusest vabanemiseks, st hageja ei ole töövõimetu, ega esine olukorda, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
10.Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud summa suuruses. Üksnes PKS § 102 lg 2 3. ja
4.lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Varasema kohtulahendi tegemisel on arvestatud lapse vajadustega ning hageja materiaalsete võimalustega. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus ja sissetuleku vähenemine töötasu osas. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et pärast maakohtu 22. jaanuari 2019 lahendi jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal asjaolud, mis õigustavad elatise vähendamist. Hageja on uue asjaoluna esile toonud üksnes, et talle määratud toimetulekutoetusest ei piisa väljamõistetud elatise tasumiseks. Hageja esitas kohtule toimetulekutoetuse määramise otsuse (dtl 3-4), millest nähtub, et hageja on esitanud taotluse toimetulekutoetuse saamiseks perioodi oktoober 2024 eest. Hagejale määrati toimetulekutoetus summas 320,10 eurot. Tegemist on ühekordse toetuse määramise ja maksmisega. Muid tõendeid hageja kohtu ette toonud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab maakohus, et hagejale toimetulekutoetuse määramine ei ole käesolevalt mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek puudub. Ka toimetulekutoetust tuleb hagejal kasutada lapse ülalpidamiseks, arvestades ka enda tavalist ülalpidamist.

Kostjate esindaja on avaldanud, et hageja pole elatist kunagi kostjate ülalpidamiseks tasunud, mistõttu on hagejal tekkinud elatisvõlgnevus. Eeltoodu iseloomustab hageja maksekäitumist. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagi rahuldamata.

11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval