lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-19087/11

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-19087/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
763
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-19087

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025, Jõhvi, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

D. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

10.02.2025

Menetlusosalised

Hageja: D. K. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX ), lepinguline esindaja D. L., e-post XXX Kostja: A. K. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada D. K. hagi abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada D. K. (isikukood XXX) ja A. K. (isikukood XXX) vahel 19.09.2015 IdaViru Maavalitsuses sõlmitud abielu (tõend nr. XXX).
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.D. K. esitas esindaja kaudu 16.12.2024 Viru Maakohtule hagi A. K. vastu abielulahutuse nõudes. Hageja palub lahutada abielu, kuna pooled elavad juba alates 2021. aastas maikuust

lahus, erinevates riikides. Hageja palus lahutada D. K. ja A. K. vahel 19. septembril 2015. a sõlmitud abielu; menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2.17.12.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja vastust hagile ei esitanud. Kohtuistung
3.10.02.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja hai eseme ja asjaolude juurde. Hageja kinnitas, et elab enam kui 3 aastat kostjast lahus. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et alates 2021.a. maikuust puudub hageja ja kostja vahel abieluline kooselu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
6.PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
7.TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).
8.Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. XXX andmetel sõlmiti poolte abielu 19.09.2015 Ida-Viru Maavalitsuses.
9.Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik.. Pooled elavad lahus alates 2021.a. maikuust, sh elavad erinevates riikides. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus enam kui 3 aastat ja poolte abielulised suhted on lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
10.Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 19.09.2015 sõlmitud abielu.
11.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3

lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulude jaotus

12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
13.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja