Hagejate seaduslik esindaja: N. G. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX, tel XXX) Kostja: O C. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post XXX, tel XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
5. veebruar 2025/ kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagejate taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt O C.`lt (isikukood XXX) igakuine elatis J. G.`i (isikukood XXX) kasuks alates 01.01.2025 kuni J. G.`i täisealiseks saamiseni XXX summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
Välja mõista O C.`lt (isikukood XXX) igakuine elatis K. G.`i (isikukood XXX) kasuks alates 01.01.2025 kuni K. G.`i täisealiseks saamiseni XXX summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning 1(4)
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
suuruse
4.Elatis hagejate ülalpidamiseks kuulub kandmisele nende seadusliku esindaja N. G. arveldusarvele nr. EEXXX AS-s Swedbank, selgitusega: „elatis lapsele“.
5.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) täitmisel arvestada kostja O C. poolt elatise katteks tasutud summasid (so hagejate esindaja poolt märgitud 300 eurot kuus).
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.J. G. ja K. G. esitasid oma seadusliku esindaja kaudu hagi O C. vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt, O C. maksab kahe lapse ülalpidamiseks elatist 300 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on töötu, tema sissetuleku moodustavad peretoetus 160 eurot ja elatis 300 eurot, kokku 460 eurot. Kulutused lastele moodustavad kokku 663 eurot (310+353). Hagejate seaduslik esindaja palub välja mõista elatis alates jaanuarist miinimumsummas; samas on esindaja märkinud ka elatise nõude miinimumsummast suuremas summas, so 310 eurot ja 353 2(4)
eurot, kokku 663 eurot kuus. Hagejate esindaja palub elatise tasuda tema arveldusarvele nr. EEXXX AS-s Swedbank, selgitusega: „elatis lapsele“.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohus võttis 16.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 18.01.2025 e-posti teel, samuti on kostja kinnitanud dokumentide kättesaamist 20.01.2025. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendite kohaselt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja hagejate isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
5.Hagejad on palunud mõista kostjalt elatise välja nii seaduslikus miinimummääras kui ka miinimummäärast suuremas määras, so 310 eurot ja 353 eurot, so 663 eurot kuus. Kohus pöörab hagejate seadusliku esindaja tähelepanu sellele, et nimetatud summa vastab hagejate ühe kuu kulutuste summale. Seaduse mõtte kohaselt tuleb hagejate esindajal katta 1⁄2 hagejate kuludest, seega puudub alus mõista kostjalt välja hagejate ülalpidamisega seotud kulud täies ulatuses. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise arvutamise kord muutus alates 01.01.2022. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
6.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi, kuid mitte miinimummäärast suuremas ulatuses, vaid seadusega sätestatud ulatuses. Baassumma on 01.04.2024 seisuga 272,76 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2023. aastal 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot ja seega on elatise miinimummäär 327,72 eurot. 3(4)
Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt moodustab hagejatele makstava peretoetuse suurus kokku 160 eurot (80+80) kuus.
8.Eeltoodust tulenevalt on alates 01.01.2025 kostjalt hageja J. G. kasuks väljamõistetava elatise suurus 278,72 eurot (327,72 – 40). Samuti on kostjalt alates 01.01.2025 hageja K. G. kasuks väljamõistetava elatise suurus 278,72 eurot (327,72 – 40). Kokku moodustab elatise suurus 575,44 eurot (278,72+278,72). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
9.TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele.
10.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 5178,96 eurot (9x278,72+ 9x278,72).
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Hagejate esindaja kinnitusel tasub kostja igakuiselt elatist 300 eurot kuus. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja O C. poolt elatise katteks tasutud summasid. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.