Kinnistu, registriosa nr XXXXXXX (kinnistu), antakse F.V ainuomandisse. S.M annab F.V-le üle kinnistu omandi osa. F.V tasub S.M-ile enamsaadud ühisvara arvelt 128 000 eurot hiljemalt 30.09.2025 S.M-i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; pooled on kokku leppinud, et nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks seavad nad hüpoteegi kinnistule S.M-i kasuks samas summas.
2.1.3.Kinnisasjal, registriosa nr XXXXXXX, asuvad mööbliesemed ja kodutehnika antakse F.V ainuomandisse, välja arvatud lapsetoa mööbel, kaks kandilist keraamilist lillepotti (X autoritööd) ja salati serveerimiskomplekt, mis jäävad S.M-i ainuomandisse.
2.2.Kinnistusraamatukannete muutmiseks S.M lubab ja F.V avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr XXXXXXX, teisest jaost senine kanne ühisomanike S.M ja F.V kohta ning ainuomanikuna sisse kanda F.V (isikukood XXX). Pooled paluvad edastada avaldused kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks.
2.3.S.M palub kanda kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 128 000 eurot S.M-i (isikukood XXX) kasuks, millega on tagatud tsiviilasjas nr 2-221581 Tallinna Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel hüvitise maksmise kohustus, mille osas kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele; F.V annab neil tingimustel hüpoteegi sissekandmiseks oma nõusoleku.
2.4.Pooled on kokku leppinud, et kui kinnistamistoimingutelt on vajalik riigilõivu tasumine, siis tasub taotletud kannete lõivu omandi kande muutmiseks F.V ja hüpoteegi kande seadmiseks S.M.
2.5.S.M kohustub üle andma kinnistu valduse F.V-le 30 päeva jooksul p-s 2.1.2 nimetatud summa laekumisest tema arvelduskontole.
2.6.S.M kohustub ilmuma notari juurde F.V teatatud ajal, et anda nõusolek p-s 2.3 märgitud hüpoteegi kustutamiseks, kui samal ajal tagatakse S.M-ile hüvitise maksmine.
2.7.S.M ja F.V kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissilepingu sõlmimist ja kinnitamist kohtu poolt ei ole neil teineteise vastu seoses ühisomandi lõpetamise ja ühisvara jagamisega täiendavaid nõudeid. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada F.V-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, ja kanda see F.V arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Tagastada S.M-ile vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, ja kanda see S.M-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale määruse p-s 2.2–2.3 toodud kinnistamisavalduse menetlemiseks ja kannete tegemiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.M (hageja) esitas 31.01.2022 (täiendatud 27.05.2022) Harju Maakohtule hagi F.V (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja palus müüa korteriomand Tallinn, XXX (registriosa nr XXXXXXX) (korteriomand) avalikul enampakkumisel, mille tulem jagada võrdselt hageja ja kostja vahel.
2.Kostja vaidles vastu ühisvara jagamisele hageja pakutud viisil. Kostja panustas korteriomandi omandamisse oluliselt rohkem kui hageja. Hagejaga ühise korteri soetamiseks müüs kostja temale kuulunud lahusvaraks olnud korteri asukohas YYY. Korteriomand osteti enamuses kostja lahusvara arvelt.
3.Kostja esitas 14.11.2022 vastuhagi, paludes jagada hageja ja kostja ühisvara ja jätta korteriomand kostja ainuomandisse ning kohustada hagejat andma nõusolek
kinnistusraamatus kande tegemiseks. Lisaks palus hageja jagada mööbel, tehnika, hüvitis ja sõiduauto Peugeot 308 (XXXXXX). Vastuhagi kohaselt on abielu hageja ja kostja vahel sõlmitud 10.02.2009. 20.10.2004 tasus kostja Maarjamäe Maja AS kontole 152 000 krooni Tallinn, XXX korterihoonestusõiguse eest. Kostja tasus 11.04.2005 korterihoonestusõiguse eest 964 647 krooni ja 14.04.2005 tasus Maksu- ja Tolliametile riigilõivu korteri ostu eest hageja ja kostja poolt 4705 krooni. Ülejäänud 250 000 krooni tasumiseks sõlmisid hageja ja kostja 14.04.2005 laenulepingu nr EEL-140405AA Aktsiaseltsiga Sampo Pank. 06.02.2015.a sõlmisid hageja ja kostja Tallinnas, XXX asuva kinnistu mõtteliste osade müügilepingu ja kinnistute korteriomanditeks jagamise lepingu, milles lepiti kokku, et korteriomand (tähistatud plaanil numbriga 8), mille koosseisu kuuluvaks ehitise reaalosaks on XXX elamu esimesel korrusel paiknev panipaik ja teisel korrusel paiknev eluruum, üldpinnaga 95,0 m2, jäi ühisomandina kuuluma hagejale ja kostjale. Kostja arvates tuleb korteriomandi jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest, kuna kostja on korteriomandi soetamiseks hagejast rohkem panustanud. Poolte abielu ajal parendas hageja oma lahusvaraks olevat suvekodu asukohaga CCC poolte ühisvara arvelt. Kostja hindab tööde ja materjalide maksumuseks ca 30 000 eurot. CCC kinnistu tarbeks on ühiselt ostetud asju turuväärtusega kokku 1250 eurot, mis tuleb hagejal hüvitada ühisvarasse. Kostja soovib CCC suvekodust tagasi saada oma lahusvaraks olevad vallasasjad. Ühisomandisse kuulub ka hageja nimel olev sõiduauto Peugeot 308 (XXXXXX), turuväärtusega 9300 eurot. Abikaasade ühisomandisse kuulub soetatud mööbel ja tehnikavahendid kokku turuväärtusega 5190 eurot, mis tuleb jagada.
4.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja väited, et peamiselt tema vara eest osteti XXX tänava korter, ei ole tõesed. Pooled panustasid enam-vähem võrdsetes osades. Hageja osales rahaliselt ka kostjale kuulunud YYY tänava korteri ostmises ning hageja remontis korterit. YYY tänava kommunaalkulud kanti võrdselt. Sõiduauto väärtus on 7000 eurot. Mööbli väärtuse ja jagamise kohta esitas hageja samuti vastuväiteid.
5.Harju Maakohus lahutas 14.01.2024 osaotsusega hageja ja kostja abielu.
6.Harju Maakohus rahuldas 15.01.2024 otsusega osaliselt hageja hagi ja kostja vastuhagi. Maakohus lõpetas hageja ja kostja varaühisuse ning jagas nende ühisvara järgnevalt: sõiduauto väärtusega 7000 eurot jäi hageja ainuomandisse; mööbliesemed ja kodusisustus (elutoa pehme mööbel väärtusega 900 eurot, teler väärtusega 900 eurot, pesumasin väärtusega 500 eurot, nõudepesumasin väärtusega 200 eurot, vaip väärtusega 200 eurot, robottolmuimeja väärtusega 290 eurot, elutoa sektsioon ja diivanilaud väärtusega 800 eurot, elutoa laud ja 6 tooli väärtusega 400 eurot, magamistoa mööbel väärtusega 500 eurot, töötoa mööbel väärtusega 500 eurot) kokku väärtusega 5190 eurot jäid kostja ainuomandisse; müüa kinnistu 950/7908 mõttelist osa kinnistust XXX Tallinn ning reaalosa elu- ja mitteeluruum nr 8 registriosa nr XXXXXXX avalikul enampakkumisel; kinnistu müügitulem jagada hageja ning kostja vahel selliselt, et hageja saab 45% müügitulemist ja kostja saab 55% müügitulemist; hageja osast müügitulemist jätta kostjale 905 eurot enamsaadud vallaasjade väärtuse hüvitamiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
7.Kostja esitas 14.02.2024 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuse peale. Kostja palub apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt, et kostja ainuomandisse jääks korteriomand maksumusega 250 000 eurot hagejale makstava hüvitise 49 460 eurot vastu. Kostja palub kohustada hagejat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 367070 II jakku tehtud kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, hüvitise 49 460 eurot vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
8.Hageja esitas 22.03.2024 vastuapellatsioonkaebuse, paludes muuta Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuse resolutsiooni p 2.3.1, sõnastades selle järgmiselt: „kinnistu müügitulem jagada S.M-i ning F.V vahel selliselt, et S.M saab 50% müügitulemist ja F.V saab 50% müügitulemist”. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
9.Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu.
10.Pooled esitasid 27.01.2025 istungil kohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad kinnitada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab maakohtu otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).
12.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
13.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.
14.Hageja ja kostja taotlused kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivude tagastamiseks (kummalegi 210 eurot) kuuluvad TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele.
15.Kompromiss sisaldab kinnistamisavaldusi. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Poolte taotlusel saadab kohus kohtumääruse kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks.
16.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissilepingus leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.