Rae valla (Rae valla Spordikeskuse kaudu) hagi XXXX vastu võlgnevuse 330 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
330 eurot
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rae vald (Rae valla Spordikeskuse kaudu, registrikood 75034258, asukoht Laste 2, Jüri alevik, 75301 Harju maakond) Hageja seaduslik esindaja direktor Ülo Timuska (e-post [email protected]) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Rae valla (Rae valla Spordikeskuse kaudu) hagist loobumine.
Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud XXXX kanda.
2-16-3627
2.Välja mõista XXXX Rae valla (Rae valla Spordikeskuse kaudu) kasuks menetluses tasutud riigilõiv summas 37,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rae vald (Rae valla Spordikeskuse kaudu, hageja) esitas 04.03.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX(kostja) vastu võlgnevuse 330 euro saamiseks. 23.03.2016 esitas hageja kohtule täiendava hagiavalduse lisa. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 04.10.2013 sõlmitud kasutamisleping Rae valla Spordikeskuse/Jüri Spordihoone pallimängusaali kasutamiseks. Lepingu p 2.1. järgi pidi leping lõppema 30.04.2014, kuid kostja jätkas lepingu kohaselt pallimängusaali kasutamist. Kostjal tekkis seetõttu võlgnevus summas 765 eurot 2014 detsembrikuus ja 2015 veebruari-, märtsi, aprilli- ja maikuus pallimängusaali kasutamise eest. Kostja tasus 12.10.2015 võlgnevusest 435 eurot. Seega oli hagi esitamise seisuga kostja võlgnevuseks 330 eurot.
2.Kohus võttis 05.04.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.Kostja teatas 09.06.2016 e-kirjas kohtule, et hageja nõue on põhjendatud, kuna kostja oli selle unustanud ning ka hageja poolt talle enam meeldetuletust ei tulnud. Kostja avaldas, et ta ei soovi alustada kohtuteed ja tasub võlgnevuse nädala jooksul. Täiendavalt teatas 16.06.2016 e-kirjas kostja kohtule, et ta on võlgnevuse hagejale tasunud.
4.22.06.2016 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja teatas, et kostja on hageja nõude rahuldanud ja võlgnevuse tasunud, mistõttu hageja loobub hagist. Hageja palus vastavalt TsMS § 168 lg-le 5 kostjalt välja mõista hageja menetluskulud (riigilõivu) summas 75 eurot.
5.Hageja täpsustas 28.06.2016 hagist loobumise avaldust. Hageja palus vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastada hagejale poolt tasutud riigilõivust summas 37,50 eurot, kandes nimetatud summa hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Seejuures palus hageja vastavalt TsMS § 168 lg-le 5 mõista kostjalt välja hageja menetluskuludena pool tasutud riigilõivust (hageja on ilmselt ekslikult märkinud 27,50 eurot).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.
2-16-3627
7.Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulu tõendava dokumendi, mille järgi on hageja menetluskuluks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 75 eurot.
9.Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hagist loobumise avalduse kohaselt loobus hageja hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg-st 5 tulenevalt kostja kanda.
10.Hageja on palunud vastavalt TsMS § 168 lg-le 5 mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskuludena pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et menetluses tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kuivõrd hagejal on võimalik hagist loobumisel taotleda endale tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust, siis kuulub ülejäänud osa TsMS § 168 lg 5 järgi kostjalt väljamõistmisele. Kuna käesoleval juhul on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 75 eurot, siis pool sellest on 37,50 eurot (hageja poolt märgitud 27,50 euro asemel). Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 37,50 eurot.
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale seega TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 37,50 eurot. Vastavalt hageja (28.06.2016) taotlusele tuleb tagastav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.