2-23-17797
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29.01.2025. a, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Kristiina Kask
Tsiviilasja number
2-23-17797
Tsiviilasi
FIE O.S (pankrotis) ja O.S (pankrotis) pankrotihalduri hagi S.F vastu ühisvara jagamise nõudes Hageja: O.S (pankrotis, isikukood XXX) ja FIE O.S (pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: S.F (isikukood XXX) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Heiki Kuningas Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
28.01.2025. a
Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX H.1. O.S-ilt ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks väljamõistetud rahaline hüvitis ulatuses (19 698 euro), milles see on rahuldatud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 selgitusega „tsiviilasi nr XXX, hagi tagamise määruse täitmine“ kantud rahaliste vahendite arvelt;
-
kallurhaagise XXX (2014. a, registreerimismärk XXX) müügist saadud 6500 eurot;
-
üksikosadeks lammutud traktori XXX (1992. a, registreerimismärk XXX ja kombaini XXX (1995. a, registreerimismärk XXX) müügist saadud 1000 eurot;
-
mahtuniversaal XXX (1996. a, registreerimismärk XXX) müügist saadud 450 eurot.
Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX H.1. O.S-ilt ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks väljamõistetud rahalise hüvitise osa summas 3618 eurot koos õigusega nõuda viivis 3618 eurolt alates Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr XXX jõustumisest kuni 3618 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
-
Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX H.1. O.S-ilt ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks väljamõistetud menetluskulud summas 4235,42 eurot koos õigusega nõuda menetluskuludelt viivis alates Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr XXX jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
asjaolude kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 30.11.2021. a määrusega tsiviilasjas nr XXX välja FIE O.S ja O.S pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Vladimir Kutšmei. O.S on alates 07.03.1997. a abielus S.F-iga (kostja). O.S-il ja kostjal on kaks last, H.1. O.S ja H.2. O.S. Abikaasade O.S ja kostja ühisomandisse kuulub põllumajandusettevõte. Ettevõte tegevus toimus füüsilisest isikust ettevõtja vormis: FIE O.S. Ettevõte oli abikaasade ühine tegevus ja ettevõtte pidamine toimus perekonna huvides ning ettevõtte pidamises osalesid kõik pereliikmed. O.S (pankrotis) ja FIE O.S (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldaja nõuded tunnustatud kokku summas 84 334,12 eurot, sh vähemalt 49 095,30 eurot ulatuses on tunnustatud nõuded seotud FIE vormis toimunud ettevõtlusega. Tartu Maakohtu 10.06.2022. a otsusega tsiviilasjas nr XXX rahuldati hageja hagi põllumajandusloomade võõrandamise lepingu tagasivõitmiseks ning mõisteti H.1. O.S-ilt ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks välja rahaline hüvitis põllumajandusloomade eest summas 23 316 eurot. Kasutamisotstarbest lähtuvalt oli põllumajandusettevõttes kasutuses alljärgnevad sõidukid: kallurhaagis XXX, mahtuniversaal XXX, üksikosadeks lammutud traktor XXX, kombain XXX. Eeltoodud sõidukid on O.S (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandatud ja nende võõrandamisest laekus raha alljärgnevalt: kallurhaagis XXX – 6300 eurot, XXX – 450 eurot, üksikosadeks lammutud traktor XXX ja kombain XXX kogumis – 1000 eurot. O.S (pankrotis) töötas pankrotimenetluse ajal kuni 30.09.2023. a XXX. Tööandja ütles O.S-iga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 30.09.2023. a ning sellest ajast ei ole võlgnik enam tööle asunud. O.S (pankrotis) töötasu arestitav osa laekus O.S (pankrotis) pankrotivara kontole. Töötasu mittearestitava osa maksis tööandja välja O.S (pankrotis) kasutuses olevale kontole. O.S (pankrotis) töötasu arvelt laekus O.S (pankrotis) pankrotivara kontole kokku 14733,10 eurot. Lisaks Maksu- ja Tolliameti tulumaksu tagastuse arvelt laekus 924,94 eurot. Liiklusregistris oli O.S nimele kantud sõiduk XXX. O.S (pankrotis) pankrotimenetluses sai sõiduk võõrandatud ning selle müügist laekus 625 eurot. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus jagaks O.S ja S.F ühisvara alljärgnevalt: 1) jätta O.S (pankrotis) ainuomandisse füüsilisest isikust ettevõtja (FIE O.S) vormis tegutsenud põllumajandusettevõte koos alljärgneva põllumajandusettevõte tegevuses kasutusel olnud vara eest saadud hüvedega: - Tartu Maakohtu 10.06.2022. a otsusega tsiviilasjas nr XXX H.1. O.S-ilt ja H.2. O.S-ilt solidaarselt O.S (pankrotis) kasuks väljamõistetud rahaline hüvitis põllumajandusloomade eest summas 23 316 eurot; - kallurhaagise XXX müügist saadud 6500 eurot; - üksikosadeks lammutud traktori XXX ja kombaini XXX müügist saadud 1000 eurot; - mahtuniversaal XXX müügist saadud 450 eurot; 2) jätta O.S (pankrotis) ainuomandisse O.S (pankrotis) poolt pankrotimenetluse ajal saadud ja edaspidi pankrotimenetluse lõppemiseni saadavad arestitavad sissetulekud (töötasu, tulumaksutagastused ja muud arestitavad sissetulekud TMS § 130 lg 11 mõistes); 3) jätta O.S (pankrotis) ainuomandisse sõiduki XXX müügist saadud 625 eurot.
realiseerinud ning taotleb ühisvara jagamist tagantjärele ning pankrotihaldur ei ole püüdnud kostjaga kokku leppida ühisvara jagamises kohtuväliselt.
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja tsiviilasja menetlus sel alusel lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 06.08.2024. a kohtumäärusega määrati kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eeltoodut arvestades jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagilt riigilõivu summas 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 210 eurot tagastada. Hageja taotlusel määrab kohus, et tagastatav riigilõivu summa makstakse O.S (pankrotis) kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.