Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7823
Kohtuasi
F.E avaldus alaealise lapse Y.Y suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks F.E-le T.H vastuavaldus alaealiste laste Y.Y ja C suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks T.H-le
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. juuli 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
T.H määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I F.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak Avaldaja II T.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja Agne Koks Puudutatud isik Y.Y (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Deivi Vaht Eestkosteasutus Jõelähtme Vald Vallavalitsuse kaudu), esindaja RH
Menetluse liik
(Jõelähtme
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. juuli 2024 määrus osas, milles maakohus rahuldas F.E avalduse osaliselt ning andis F.E-le otsustusõiguse lapse Y.Y hariduse- ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes (resolutsiooni punktid 1-2) ning kinnitada F.E ja T.H vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Vanematel on Y.Y suhtes ühine hooldusõigus, sh otsustusõigus Y.Y hariduseja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes.
Lõpetada tühistatud osas tsiviilasja nr 2-24-7823 menetlus. Osas, milles maakohus rahuldas T.H avalduse osaliselt ning andis T.H-le otsustusõiguse laste Y.Y-ga ja
C-ga reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta (resolutsiooni puntkid 3-4), on Harju Maakohtu 18. juuli 2024 määrus jõustunud.
3.Määruskaebemenetluse menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Y.Y-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.E (avaldaja I, isa) esitas 17.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada tema ja T.H (avaldaja II, ema) ühise hooldusõiguse lapse Y.Y (puudutatud isik I) üle ning anda hooldusõiguse täielikult üle isale või alternatiivselt anda hooldusõiguse üle osaliselt, määrates isale ainuotsustusõiguse puudutatud isiku I viibimiskoha (sh elukoha) ja haridusega seotud küsimustes. Avalduse kohaselt on vanematel kolm last, kellest kaks – puudutatud isik I ja C jäid pärast vanemate lahkuminekut elama ema juurde. Puudutatud isikul I on tekkinud märgatavad raskused koolikohustuse täitmisel. Võimalikuks lahendusteks on elukorralduse muutus, sh kooli vahetamine. Selleks, et puudutatud isik I saaks piisavalt tuge, võiks olla lahenduseks õpilaskoduga kool, milleks ema ei ole nõusolekut andnud.
2.Ema esitas 03.06.2024 avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse puudutatud isiku I ja C (puudutatud isik II) viibimiskoha määramise osas ning hariduse ja tervise küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale. Avalduse kohaselt on laste elu korraldanud ainuisikuliselt laste ema. Puudutatud isiku I hinded on korras. Kool soovib vabaneda õpilasest, kes vajab temal esinevast aktiivsus-ja tähelepanuhäirest tulenevalt rohkem tähelepanu. Puudutatud isiku I praeguses koolis on olemas arvestatav tugipersonal, mis eeldaks seda, et tullakse toime ka aktsiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilasega. Lapse isa takistab teist vanemat laste huvides tegutsemast, sealhulgas on olnud vastu laste reisimisele. Kuivõrd laste eest hoolitseb ja nende elu korraldab ema, tuleks viia faktiline ja juriidiline olukord kooskõlla.
3.Eestkosteasutus oli seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ei ole põhjendatud, kuid põhjendatud on anda lapse isale otsustusõigus puudutatud isiku I viibimiskoha (sh elukoha) ja haridusega seotud küsimustes. Puudutatud isikule I määratud esindaja ei pooldanud hooldusõiguse täielikku lõpetamist.
4.Harju Maakohus rahuldas 18.07.2024 määrusega isa avalduse osaliselt ning andis isale otsustusõiguse puudutatud isiku I hariduse- ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes. Maakohus rahuldas osaliselt ema avalduse ning andis emale otsustusõiguse puudutatud isikutega I ja II reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta.
5.Lapse ema esitas 24.07.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas isa avalduse osaliselt ning andis isale otsustusõiguse puudutatud isiku I hariduse ja viibimiskohaga (s.h elukohaga) seonduvates küsimustes ning palus teha uue määruse, millega jäetakse isa avaldus rahuldamata.
6.Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Eestkosteasutus ja puudutatud isikule I määratud esindaja määruskaebust ei toetanud.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
8.Vanemad esitasid 03.01.2025 ringkonnakohtule kinnitamiseks nende vahel sõlmitud kompromissilepingu. Kompromissis leppisid vanemad kokku, et neil on puudutatud isiku I suhtes ühine hooldusõigus, sh otsustusõigus puudutatud isiku I hariduse- ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes. Vanemad märkisid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest ning loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Vanemad palusid jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vanemad täpsustasid 16.01.2025 ja 17.01.2025 seisukohtades, et kompromiss ei hõlma maakohtu määruse jõustunud osa (s.o osa, milles maakohus rahuldas ema avalduse ning andis emale otsustusõiguse puudutatud isikutega I ja II reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta).
9.Eestkosteasutus tõi esile, et XXX Keskkoolis 28.11.2024 toimunud võrgustikukohtumisel tõi lapse klassijuhataja välja, et lapsel esineb endiselt probleeme. Jätkuvalt puuduvad lapsel vahetusjalanõud ja õppevahendid. Lapse ema ei ole lapse koolikoti sisu iga päev kontrollinud ja lapsel puudub endiselt Stuudiumi konto. Laps hakkab õppetööga tegelema siis, kui ema töölt koju jõuab. Laps on palju telefonis ning tema telefon heliseb ja väriseb tundide ajal, segades õppetööd. Eeltoodust tulenevalt ei saa laps koduses keskkonnas sellist tuge, mida ta toimetulemiseks ja arengu toetamiseks vajab.
10.Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et vanemate rahumeelne kokkulepe otsustada ühiselt lapse elukorraldust puudutavat on lapse huvides, mistõttu tuleks kompromiss kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vanemate poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu määrus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu vaidlustatud osas tühistada ja tsiviilasja menetlus tühistatud osas lõpetada.
12.TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 561 lg-st 1 tuleneb, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.
13.TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Arvestades kohtuasja asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku I huvidega kooskõlas lahendada vanemate vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kohtul ei ole alust arvata, et hooldusõiguse ühine teostamine oleks puudutatud isiku I huvidega vastuolus. Puudutatud isikule I määratud esindaja on kompromissi kinnitamist toetanud.
14.Vastavalt TsMS § 645 lg-le 1 apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ema on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus andis isale otsustusõiguse puudutatud isiku I hariduse ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes. Pooled on avaldanud, et kompromiss ei hõlma maakohtu määruse vaidlustamata osa (s.o osa, millega maakohus andis emale otsustusõiguse lastega reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta). Seega tuleb vastavalt TsMS § 645 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada (s.o resolutsiooni punktid 1-2) ja menetlus selles osas lõpetada. Maakohtu määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3, § 463 lg 2, § 456 lg 4).
15.Puudutatud isiku I vanemad on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
16.Määruskaebemenetluse menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
17.TsMS § 661 lg-st 4 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada hagimenetluses. Kuna tegemist on hagita asjaga, siis ei saa praegusel juhul kokkuleppega määruskaebuse esitamise õigust välistada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.