Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hagejate nõuded

maksmata. 14.05.2014 esitasid hagejad dividendi väljamaksmise nõude. Hagejad on seisukohal, et dividendide väljamaksmise otsus on kehtiv ning dividendid kuuluvad väljamaksmisele ka siis, kui aktsionär on hiljem omanike ringist lahkunud. Hagejad esitasid kostjale dividendi väljamaksmise nõude 14.05.2014, paludes dividendid välja maksta 15 päeva jooksul arvates nõude kättesaamisest. Kostja sai nõude kätte samal päeval. Seega muutus nõue sissenõutavaks arvates 30.05.2014. Kostja ei ole dividende käesoleva ajani välja maksnud, seega on hagejatel väljamaksmata dividendide osas tekkinud kostja vastu viivise nõudeõigus kuni põhinõude täitmiseni arvates 30.05.2014 seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited

ÄS § 226 järgi annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õiguse. ÄS § 279 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus nõuda dividendi väljamaksmist. ÄS § 228 lg 2 järgi kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. ÄS § 229 lg 4 teisest lausest tulenevalt loetakse aktsiaseltsi suhtes aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. Dividendide väljamaksmise nõude (I kd lk 32-34) kohaselt esitasid hagejad kostjale nõude dividendide väljamaksmiseks 14.05.2014, s.o ajal, kui nad ei olnud enam kostja aktsionärid. Hagejad tuginesid nõude esitamisel 04.06.2013 aktsionäride üldkoosoleku otsusele, mille kohaselt otsustati aktsionäridele välja maksta kostja 2012/2013 aasta kasumist dividendid 100 000 eurot. Kostja keeldus nõude täitmisest põhjusel, et hagejad ei olnud nõude esitamisel aktsionärid. Pooltel puudus vaidlus, et kostja 04.06.2013 korraline üldkoosolek algas kõigi aktsionäride osavõtul kell 10.00. Hageja I juhatuse liikme RGWE ütlustega (II kd lk 54-56) oli tõendatud, et aktsionäride erimeelsuste tõttu 2012/2013.a majandusaasta aruande kinnitamisel lahkusid hagejad koosolekult kell 11.00 paiku protokollis märgitud otsuseid vastu võtmata ja tegid kell 11.47 TM-le ettepaneku nende aktsiate müügiks. TM võttis hagejate pakkumise vastu kell 13.23 ning pooled allkirjastasid aktsiate müügilepingu ja esialgsete lepingute lõpetamise lepingu ning üldkoosoleku protokolli. RGWE ütlustega (II kd lk 54-56) oli tõendatud veel, et dividendide osas oli jõutud kokkuleppele 04.06.2013 koosolekule eelneval koosolekul, kus need asjad olid lahti räägitud, et üldkoosoleku protokollis märgitud otsuste vastuvõtmiseks hääletamisprotseduuri läbi ei viidud ja protokolli tekst oli eelnevalt ettevalmistatud. Samuti, et sellest, millal dividendid välja makstakse, juttu ei olnud. Hageja II esindaja JOP ütlustega (II kd lk 58) oli tõendatud, et tema allkirjastas inglise keelse protokolli ja ükski aktsionär protokolli muutmist ei nõudnud ning, et varasem koosolek toimus 22.05.2013. Hagejate 04.06.2014 pakkumusest (I kd lk 13-14, 68-70) nähtuvalt tegid hagejad TM Investor OÜ esindajale TM-le pakkumise hagejate aktsiate ostmiseks hinnaga 102 000 eurot. Pakkumuses oli märgitud, et see asendab hageja I ja TM Investor OÜ põhilepingu, mis oli sõlmitud 5.01.2010 ning oli täielik ja lõplik arveldamine. Pakkumusega nõustumisel olid hagejad nõus kostja 2012.a majandusaasta aruandes nähtuvad arvutused aktsepteerima ega vaidlustanud arvutuskäikusid. TM ütlustega (II kd lk 60-62) oli tõendatud, et protokollis märgitud otsused olid eelnevalt ettevalmistatud, et koosolekul dividendidest ei räägitud ning et tema sai aru, et dividendid jäävad temale, sest müügilepinguga tehti lõplik, kõikehõlmav pakkumine ühe müügihinnaga. Tema palus lepingusse panna punkti, mille kohaselt on kõik üksteisele esitatavad nõuded ammendunud. TM ütlustega oli tõendatud veel, et 22.05.2013 koosolekul arutatud asjaolud olid oluliselt erinevad sellest, mis arutati 04.06.2013, et 22.05.2013 koosolekul arutati esialgsete müügilepingute täitmist hagejate poolt, mitte 04.06.2013 müügilepingut, sest ettepaneku hagejate aktsiad välja osta tegid hagejad TM Investor OÜ-le üllatuslikult 04.06.2013 koosolekul. TM ja RGWE ütlustega oli tõendatud, et RGWE rääkis TM-le pärast müügilepingu sõlmimist dividendide saamise soovist alles 26.09.2013 kokkusaamisel, kui TM ja RGWE kohtusid Helsinki sadama kohvikus. Aktsiate müügilepingu ja esialgsete lepingute lõpetamise lepinguga (I kd 15-19) oli tõendatud, et hagejad ja TM Investor OÜ sõlmisid 04.06.2013 aktsiate müügilepingu ja esialgsete

lepingute lõpetamise lepingu. Lepingust nähtus, et pooled lõpetasid esialgsed lepingud, mille kohaselt kohustusid hagejad tasuma hiljemalt 30.06.2013 TM Investor OÜ-le aktsiate eest täiendavat tasu ning müüjad (hagejad) ja ostja (TM Investor OÜ) kinnitasid, et neil puuduvad mistahes nõuded teineteise või ühingu (kostja) vastu. Müügilepingus oli märgitud, et hagejad loobuvad oma aktsiatel põhinevatest nõuetest ühingu (kostja) vastu ka tulevikus. 09.11.2015 kohtuistungil menetlusosaliste antud ütlustest nähtus, et 04.06.2013 üldkoosoleku protokoll ei kajastanud täpselt tegelikult toimunut ega arutatut, kuna koosolekut ei protokollitudki, vaid allkirjastati varem ettevalmistatud dokument. Seetõttu ei nähtu protokollist ei koosolekul vaheaja tegemine ega aktsiate võõrandamislepingu sõlmimine. Ka otsuse projekt dividendide väljamaksmise kohta tehti 22.05.2013 koosolekul arutatu alusel, kuid siis ei olnud hagejad aktsiate võõrandamise pakkumust TM Investor OÜ-le veel esitatud. Protokolli otsuse punktis 2 ei ole märgitud nimeliselt, millistele aktsionäridele 100 000 euro suuruses dividendid välja makstakse, seega ei saa protokollist järeldada, et aktsiad kuuluvad väljamaksmisele nimelt hagejatele, mitte aktsiad omandanud TM Investor OÜ-le. Tõendamist leidis, et hagejad ei esitanud kostjale dividendide nõuet vastavalt ÄS § 279 lg-le 1, s.o ajal kui nad olid veel aktsionärid. 22.05.2013 koosolekul dividendide väljamaksmise arutamisel lähtuti eeldusest, et hagejad jäävad kostja aktsionärideks. Pärast aktsiate võõrandamist ja TM Investor OÜ kandmist aktsiaraamatusse läks aktsia ÄS § 229 lg 4 teisest lausest tulenevalt aktsiaseltsi suhtes üle TM Investor OÜ-le ning hagejad minetasid aktsiatest tulenevad õigused, sh dividendide saamise õiguse. Dividendide nõude esitamise ajal 14.05.2014 või ka dividendide saamise soovi esitamise ajal 26.09.2013, kuulusid aktsiatest tulenevad õigused ÄS § 228 lg 2 järgi TM Investor OÜ-le, kes on pärast hagejaid kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. 04.06.2013 koosoleku otsusest ei tulene, et hagejatel oleks pärast aktsiate võõrandamist säilinud dividendide nõue. Eeltoodu tõttu jättis maakohus kostja vastu esitatud hagi dividendide ja viivise saamiseks rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa kohus anda hinnangut hagejate ja TM Investor OÜ vahel 04.06.2013 sõlmitud aktsiate müügilepingule ja esialgsete lepingute lõpetamise lepingule ega lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistele ning aruteludele 2012/2013.a majandusaasta aruande vastavuse või mittevastavuse üle, kuna need asjaolud kuuluvad tuvastamisele müügilepingu poolte vahelises vaidluses. Seega jättis kohus antud osas esitatud seisukohad ja tõendid kui asjassepuutumatud tähelepanuta. Menetluskulud jäeti TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Kostja menetluskulud olid 23.11.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 8511 eurot 34 senti. Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude taotlusele vastu. Kohus oli seisukohal, et kostja menetluskulude avaldus kuulus rahuldamisele. Esindajate tunnihinnad olid kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Nimekirjas kirjendatud kostja lepinguliste esindajate tehtud töö, kestvus ja maksumus olid esitatud mõistlikus suuruses ja vastasid asjas tehtud toimingutele. Hagejatelt mõisteti välja kostja kulud lepingulistele esindajatele kokku 8346 eurot 34 senti. Kostja kulud soomekeelsete dokumentide tõlkele 165 eurot olid TsMS § 143 p 1 alusel põhjendatud ja kuulusid hagejatelt väljamõistmisele. Kuna hageja I põhinõude suuruseks oli 50 000 eurot, millele lisandus viivis ning hageja II põhinõude suuruseks oli 1000 eurot, millele lisandus viivis, siis mõisteti menetluskulud välja hagejalt I 7661euro 34 sendi ulatuses ja hagejalt II 850 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus

Kohus tuvastas õigesti, et aktsionäride üldkoosolek otsustas dividende maksta 04.06.2013 otsusega ja, et kuni 05.06.2014 olid kostja aktsionärideks hagejad ja TM Investor OÜ. Vastavalt kokkuleppele ja ülekandekorraldustele läks aktsiate omandiõigus TM Investor OÜ-le üle järgmisel päeval. Vaatamata asjaolude õigele tuvastamisele, jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et varasemalt üldkoosolekuga määratud dividendid kuuluvad isikule, kes on dividendide väljamaksmise (mitte üldkoosoleku otsuse tegemise) ajal aktsionär. Hagejate hinnangul võib aktsionär, kellel tekkis aktsionäriks olemise ajal ühingu vastu nõudeõigus, seda maksma panna ka pärast seda, kui ta on aktsionäri staatuse minetanud (Riigikohtu seisukohad asjades nr 3-2-1-16-04 ja nr 3-2-1-114-13). Ka õiguskirjanduse kohaselt tekib üldkoosolekul dividendide maksmise otsuse vastuvõtmise järgselt iga dividendi saama õigustatud isiku ja ühingu vahel võlasuhe VÕS § 3 p 6 mõttes. Kohus kohaldas ebaõigesti ÄS §-i 226, kuna järeldas, et isik, kes oli aktsionär üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal, kaotab dividendi nõudeõiguse, kui ta ei esita seda ajal, mil ta on aktsionär. ÄS § 229 lg 4 ei toeta maakohtu otsuse järeldust, mille kohaselt ei lähe uuele omanikule aktsiaraamatusse kandmisega üle mitte üksnes aktsiatest omandamise hetkel ning edaspidi tekkivad nõuded, vaid ka enne omandamist tekkinud nõuded. Sättest ei tulene, et automaatselt läheksid sama sätte alusel üle ka kõik varasema omaniku aktsiatest tulenevad nõuded. Uuel omanikul on õigus dividendidele alates ajast, mil ta on aktsiaraamatus nende omanikuna märgitud. Maakohus on lähtunud eeldusest, et aktsionärid on kohustatud dividendide saamiseks esitama ühingu vastu nõude, st ühingul puudub dividendide väljamaksmiseks kohustus enne, kui aktsionär seda nõuab. Selline seisukoht on põhimõtteliselt ebaõige. Üldkoosoleku otsus on ühingule täitmiseks kohustuslik eraldi selle täitmiseks nõuet esitamata. Maakohus tuletas hagejatele dividendi nõude puudumise muuhulgas selles, et üldkoosoleku otsusest ei nähtu, et dividendid oleks vahetult enne üldkoosoleku allkirjastamist määratud nimeliselt hagejatele. Kohtu selline seisukoht on põhjendamata ning rikub põhjenduse puudumisel kohtuotsuse seaduslikkuse nõuet (TSMS § 436 lg 1). Üldkoosoleku otsusest nähtub, et üldkoosolek otsustas dividendi maksta 100 000 euro ulatuses. Kohus pidanuks dividendide jagunemise tuvastamisel võtma aluseks üldkoosoleku otsuse tegemise ajal aktsionäridele kuulnud aktsiate arvu. Kohus ei saanud üldkoosoleku 04.06.2013 otsuse protokollile tuginedes järeldada, et üldkoosolek soovis dividende välja maksta üksnes ühele aktsionärile. TM Investor OÜ juhatuse liige TM ei teinud ettepanekut varem ettevalmistatud üldkoosoleku otsuse muutmiseks ega vaidlustanud seda ka pärast vastuvõtmist. Sellest nähtub, et üldkoosoleku otsusega määrati dividendid kõikidele aktsionäridele lähtuvalt neile kuuluvatest aktsiate arvust. Kohus on aktsiate müügilepingu ja esialgsete lepingute lõpetamise lepinguga lugenud tõendatuks, et hagejad on kõikidest aktsiatega seonduvatest õigustest (sh 04.06.2013 üldkoosoleku otsusest tulenevast dividendi nõudest) TM Investor OÜ kasuks loobunud. Samas leidis kohus vastuoluliselt, et tal ei ole võimalik vaidluse lahendamisel anda hinnangut 04.06.2013 sõlmitud aktsiate müügilepingule ja esialgsete lepingute lõpetamise lepingule. Müügilepingust nähtub, et kokkulepe nõuetest loobumise kohta asub peatükis, mis käsitleb algsete lepingute lõpetamist. Lisaks lepivad pooled ühiselt p-s 2.2. kokku selles, et nii hagejad

kui ka TM Investor OÜ loobuvad kõikidest nõuetest kostja vastu. Sellise käsitluse alusel pidanuks kohus järeldama, et ka TM Investor OÜ on oma dividendi jms nõuetest kostja vastu loobunud. Kohus on jätnud hagejate väited käsitlemata ja jõudnud ebaõigesti järeldusele, et hagejad on dividendi nõuetest kostja vastu loobunud. Hagejate hinnangul ei ole kostjal võimalik jätta dividendi nõuet müügilepingule tuginedes rahuldamata. Kohus leidis, et hagejad esitasid esimest korda dividendi nõude septembris 2013. Kohus on jätnud arvestamata hageja II juhatuse liikme RE ütlustega, millest nähtub, et septembris 2013 kohtudes kostja juhatuse liige TM-ga, tunnistas ta hagejate dividendi nõudeid ning lubas dividendid ca kuu jooksul ära maksta. Hagejad on maakohtu menetluses tõendanud, et varasemalt maksti dividendid välja jooksva aasta lõpuks (kahes osas). Kohus oleks pidanud kohtuotsuses põhjendama, miks on RE ütlused ebausutavad ning miks ei saanud dividendide väljamaksmise nõue tuleneda varasemast praktikast. Vastus apellatsioonkaebusele

on apellantide väide, et poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et 04.06.2013 üldkoosoleku protokoll allkirjastati pärast võõrandamislepingu sõlmimist, s.t nagu oleks apellantidele ikkagi üldkoosolekul otsustatud maksta dividende. Nõustuda saab maakohtu põhjendusega, et üldkoosoleku protokolli ainus eesmärk oli kinnitada majandusaasta aruanne ning apellantide pretensioonide puudumine majandusaasta aruande kohta. Kohus luges õigesti vastustaja juhatuse liikme TM poolt maakohtu 09.11.2015 istungil antud ütlustega (II kd, lk 60-62) tuvastatuks et apellantide poolt tehti lõplik ja kõikehõlmav pakkumine (I kd, lk 13-14, 68-70). Vastustaja juhatuse liikme TM vande all antud selgituse kohaselt sai tema aru, et need dividendid jäävad talle, kuna tehti lõplik kõike hõlmav pakkumine ühe müügi hinnaga. Selgituse kohaselt palus TM advokaadil lepingusse lisada punkt, et kõik nõuded üksteise suhtes on ammendunud. Apellandid tegid 04.06.2013 enne protokollide allkirjastamist TM-le e-kirja teel pakkumise täielikuks ja lõplikuks arveldamiseks (I kd, lk 70) ja nad ei toonud välja, et nad soovivad lisaks ka dividende. Apellandid loobusid 04.06.2013 müügilepingus nõuetest vastustaja vastu, kuna kinnitasid, et neil ei ole nõudeid seoses esialgsete kokkulepetega ja aktsiatega teineteise vastu ega ühingu vastu ja käesolevaga loobuvad oma tulevikus tekkivatest mistahes hüvitusnõuetest ja nõuetest teineteise või ühingu vastu (I kd, lk 19). Eeltoodust nähtub, et apellandid kinnitasid, et neil ei ole nõudeid seoses aktsiatega vastustaja vastu ja nad loobusid nõuetest vastustaja vastu. Seega ei kajastanud 04.06.2013 protokoll õigesti poolte tegelikku tahet, s.t et ei olnud apellantidel ega ostjal ega vastustajal tahet, et apellantidele jääks dividendinõue vastustaja vastu. Nõustuda saab vastustaja selgitusega apellatsioonkaebuse vastuses, et kui apellandid oleksid soovinud 04.06.2013 dividendinõuet endale jätta, siis oleksid nad teinud vastavasisulise märke aktsiate müügilepingusse. Lepingu p-s 2 (algsete lepingute lõpetamine) on p-s 2.2 kirjas, et pooled kinnitavad, et neil ei ole mingeid nõudeid üksteise ega äriühingu vastu seoses algsete lepingutega või aktsiatega ning nad loobuvad käesolevaga oma õigusest nõuda tulevikus mis tahes hüvitist või esitada nõudeid üksteise või äriühingu vastu (I kd, lk 18-19). Eeltoodud ütluste pinnalt tegi maakohus põhjendatud järelduse, et 04.06.2013 vormistatud protokoll ei kajastanud sündmusi ega poolte tahet õigesti ja faktiliselt ei olnud kokkulepet, et apellandid võiksid nõuda dividende. Apellandid esitasid dividendi nõude ühingule 14.05.2014, s.o ajal, kui nad ei olnud enam aktsionärid. Mõlema poole tunnistaja ütlustega on tõendatud, et dividendinõudest asusid müüjad rääkima alles 3 kuud pärast tehingu toimumist. Nõustuda ei saa apellantide väitega, et aktsionär saab nõuda dividende ka siis, kui ta enam ei ole aktsionär. ÄS § 279 lg 1 järgi saab dividendinõude esitada üksnes aktsionär. Apellandid on väitnud, et dividendide nõudmise õigus ei ole seotud aktsionäriks olemisega ning dividendinõue ei lähe kaasa aktsia võõrandamisel. Riigikohus on 02.06.2004 lahendis nr 3-2-1-71-04 p-s 12 selgitanud, et ÄS § 228 lg 2 kohaselt kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. ÄS § 229 lg 4 teise lause järgi loetakse aktsiaseltsi suhtes aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. Maakohus on õigesti tuvastanud, et dividendinõue läks üle TM Investor OÜ-le. Apellantide poolt kaebuses viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11413 ei ole kohaldatav praeguse vaidluse kohta, kuna lahendis oli tegemist olukorraga, kus hageja oli faktiliselt osanik. Praeguses asjas ei esitanud hagejad nõuet ega hagi aktsionäriks olemise ajal ning müügilepingus olid nad oma aktsiatel põhinevatest nõuetest ühingu vastu loobunud. Õige ei ole apellantide väide, et maakohus hindas oma järeldusi tehes apellantide ja TM Investor OÜ vahel sõlmitud müügilepingut. Kohus otse vastupidiselt rõhutas otsuses, et ei hinda müügilepingust tulenevat suhet. Ekslik on apellantide väide, mille kohaselt pidi maakohus hindama TM Investor OÜ-l dividendinõude olemasolu või puudumist. Kuna menetluses ei

vaieldud TM Investor OÜ nõuete üle, ei pidanud maakohus vastavaid järeldusi tegema. Sellega ei ole rikkunud maakohus kaebuses väidetud tõendite igakülgse hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Apellandid on kaebuses väitnud, et aktsiatest loobumine oleks pidanud olema märgitud lepingu p-s 1, mitte p-s 2.2. Samas ei nähtu kaebusest, millise järelduse sellest kaebuse väitest peaks kohus tegema või kuidas muudaks selline käsitlus kohtu poolt tuvastatud asjaoludele antud hinnangut. Apellantide väide, et seeläbi võiks järeldada, et apellandid ei ole loobunud oma dividendinõudest, ei ole õige. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Otsust on põhjendatud kooskõlas TsMS § 442 nõuetega ning tõendeid hinnatud kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1. Tõendeid ei ole hinnatud valikuliselt ega jäetud apellantide seaduslike esindajate ütlused hindamata. Kolleegium ei näe alust tõendite ümberhindamiseks ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lõige 6). Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskuludest Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hagejate kanda. Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks kostja poolt apellatsioonimenetluses kantud ja talle hagejate poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Kostja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub määrata menetluskuludeks 3485 eurot 11 senti ja vastaspooltelt Ham-Re OY-lt välja mõista oma lepinguliste esindajate kulude katteks 1742 eurot 56 senti ja RGW HOLDING OÜ-lt välja mõista 1742 eurot 56 senti või kohtu poolt määratavas proportsioonis. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutanud õigusabi 28 tunni ja 51 minuti ulatuses 2 advokaati teineteise tööd dubleerimata, v/adv Marge Männiko tunnitasuga 140 eurot 61 senti käibemaksuta ja adv Rainer Ratnik tunnitasuga 115 eurot 4 senti käibemaksuta. Kostjate lepingulised esindajad teostasid apellatsioonimenetluses järgmisi toiminguid: adv Rainer Ratnik - apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, 02.06.2016 apellantide 01.06.2016 menetlusdokumendi analüüs, istungiks valmistumine ja 09.06.2016 istungil osalemine kokku 22 tundi 21 minutit; v/adv Marge Männiko - apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, istungiks ettevalmistamine ja teeside täiendamine ning istungil osalemine kokku 6 tundi 30 minutit. Kostja esindajad kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega ning et nad taotlevad kulude hüvitamist käibemaksuta. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad jätsid menetluskulud kohtu hinnata. Ringkonnakohus, tutvunud kostjate esindajate õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et arvestades käesoleva asja sisu, keerukust ja mahtu tuleb kostja esindajate toimingud hinnata põhjendatuteks ja vajalikeks. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada põhjendatuks

kostja esindajate toimingutele apellatsioonimenetluses kulunud aega kokku 28 tundi ja 51 minutit. Kostja esitatud apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa ringkonnakohtu arvates hinnata vastuse koostamise ajakulu ülepaisutatuks. Kohtuistungil osalemine ja ettevalmistamine kohtuistungiks on vajalikud toimingud ning nende ajakulu (kokku 5 tundi ja 18 minutit) vastab istungi protokollis märgitule. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on kostjale osutatud õigusabi teenust tunnihinnaga vastavalt 115 eurot 4 senti ja 140 eurot 61 senti käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja esindajate tunnitasu määrad keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning see on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohtadega. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad kulud hüvitamisele käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindajate põhjendatud ajakulu kokku 28 tundi 51 minutit ning hagejatelt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 3485 eurot 11 senti. Arvestades, et hagejad osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, tuleb neil hüvitada kostja apellatsioonimenetluse õigusabikulud vastavalt 350 eurot ja 3135 eurot 11 senti. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise maksmiseks kohustamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm Imbi Sidok-Toomsalu Liili Lauri

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.