Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-24-15505 ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja ei ole esitanud hagile vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik kostja õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja I.O on A.I ja kostja I.C ühine alaealine laps, sündinud 09.08.2018. a (hetkel seega 6. aastane). Vanemate kooselu on lõppenud. Hageja elab koos emaga. Kostja elab eraldi ja hageja kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. Kostja suhtleb hagejaga minimaalselt, hageja kostja juures ei ole. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

2-24-15505 on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Antud juhul taotleb hageja kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras kindla summana tagasiulatuvalt alates 01.08.2024. a. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud PKS § 102 lg 2 mõistes mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud määra. Poolte vahel puudub ka vaidlus PKS §-s 101 sätestatud elatise arvestamise aluseks olevate asjaolude üle. Muu hulgas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse § 17 lg-le 3 on pere esimese lapse kohta 80 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja kostja juures ei viibi, millisel juhul ei tule PKS § 101 järgi elatise arvestamisel elatise summat proportsionaalselt vanemaga koos veedetava ajaga vähendada. Neid komponente arvestades kujuneb PKS § 101 alusel arvutades elatise suuruseks (perioodil 01.04.2024-31.03.2025) 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot). Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava perioodi, s.o alates 01.08.2024. a kuni 12.10.2024. a, eest kujuneb elatise suuruseks kokku 686,80 eurot (287,72 + 287,72 + 111,36). Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest enne hagi esitamist alates 01.08.2024. a kuni 12.10.2024. a summas 686,80 eurot ja alates hagi esitamisest, s.o alates 13.10.2024. a 287,72 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 09.08.2036. a). TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

2-24-15505 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.